Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-4-97 ECLI:EE:RK:1997:3.2.1.4.97.12 AI generated

3-2-1-4-97 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-4-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, OÜ Rakvere KEK-i esindaja vandeadvokaat L. Nirgi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. jaanuaril

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-4-97 · Riigikohus: Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, OÜ Rakvere KEK-i esindaja vandeadvokaat L. Nirgi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. jaanuaril

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-4-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 15. jaanuaril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, OÜ Rakvere

KEK-i esindaja vandeadvokaat L. Nirgi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. jaanuaril

1997. a.

OÜ Rakvere KEK kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

7. oktoobri 1996. a. otsuse Rakvere Kooperatiivse Ehituskoondise hagis Lääne-Viru

Maavalitsuse, Avanduse Vallavalitsuse ja Lääne-Viru Maavalitsuse Kapitaalehituse osakonna

vastu 295 525 krooni saamiseks.

Rakvere Kooperatiivne Ehituskoondis esitas 5. oktoobril 1993. a. Lääne-Viru Maakohtule

hagiavalduse Lääne-Viru Maavalitsuse ning kaaskostjate Avanduse Vallavalitsuse ja Lääne-Viru

Maavalitsuse Kapitaalehituse Osakonna vastu võlgnevuse 290 133 krooni 10 sendi ja viivise 8 704

krooni saamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt võttis hageja 1992. a. täitmiseks Lääne-Viru

Maavalitsuse tellimuse Simuna koolile juurdeehituse tegemiseks. 1992. a. jaanuarist kuni 31. märtsini

tehti ehitustöid 290 133 krooni väärtuses ning töö aktsepteeris hageja aktiga nr. 57. Lääne-Viru

Maavalitsus ei ole ehitustööde eest tasunud, kuigi raha koolimaja ehitamiseks oli talle antud.

Kaaskostjad on hagiavalduses nimetatud seetõttu, et hageja ei teadnud, kellele maavalitsus raha kooli

juurdeehituseks andis.

Maakohus rahuldas hagi ning mõistis Lääne-Viru Maavalitsuselt hageja kasuks välja võlgnevuse 295

525 krooni 20 senti ja riigilõivu. Otsuse kohaselt on hageja nõue põhjendatud hageja ja kostja

vahelise tööettevõtusuhtega kostja töötellimus, projektdokumentatsiooni väljastamine hagejale,

esialgsete mahamärkimistööde tellimine, objektil tööde alustamise lubamine, 1992. a. märtsini tehtud

tööde tunnistamine ja riigieelarvest selleks raha eraldamine maavalitsuse käsutusse. Lepingut ei

kirjutanud kostja alla, kuid hageja oli kostja teadmisel võtnud tellimuse täitmiseks. Kostja oli

näidanud ehitusplatsi, kus hageja oli alustanud tööd ja esitanud arved, aktid ja tööettevõtulepingu

kostjale allakirjutamiseks.

Viru Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis,

et Vabariigi Valitsuse 31. mai 1990. a. määrusega nr. 113 kinnitatud "Ehituse riigitellimuse objektide

tööettevõtulepingute eeskirjade" p. 2 kohaselt on tööettevõtuleping põhidokument, mis määrab

kindlaks tellija ja tööettevõtja vastastikused suhted ja varalise vastutuse lepingukohustuste täitmata

jätmise eest. Lääne-Viru Maavalitsuse ja Rakvere Kooperatiivse Ehituskoondise vahel puudus

kapitaalehituse tööettevõtuleping, seega nende vahel kapitaalehituse tööettevõtu suhet ei olnud. Hagi

on esitatud TsK §-de 222, 230, 231 ja 367 alusel, kuid nendel alustel hagi rahuldamisele ei kuulu, sest

nimetatud sätted reguleerivad vastutust kohustise rikkumise eest. TsK § 163 kohaselt tekivad

kohustised lepingutest või muudest seaduslikest alustest.

Kassatsioonkaebuses palub OÜ Rakvere KEK tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ja

kohaldanud materiaalõiguse norme ega ole järginud protsessiõiguse norme. Apellatsioonikohus ei ole

otsuses viidanud materiaalõiguse normile, mille kohaselt lepingu puudumisel ei ole võimalik kindlaks

teha, et poolte vahel oli kapitaalehituse tööettevõtu suhe. Ka ei ole otsuses puudutatud tehingu vormi

ei kaebuse ega sellele esitatud vastuse osas, kus vastustaja viitas TsK §-dele 48 ja 49, mille kohaselt

ainuüksi lihtkirjaliku vormi järgimata jätmine ei too kaasa tehingu kehtetust. Apellatsioonikohus on

rikkunud TsKS § 232 lg 4 sätteid, minnes mööda maakohtu otsuses nimetatud tõenditest ja nende

analüüsist. Samuti ei ole apellatsioonikohus järginud TsKS § 301 lg 1 sätteid, kuna apellant ei

vaidlustanud maakohtu otsust materiaalõiguse normide väära kohaldamise motiivil.

Vastustaja kassatsioonkaebuse väidetega ei nõustu ning leiab, et ringkonnakohtu otsus on õige.

Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada kassatsioonkaebuses

märgitud põhjustel.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige

kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu TsKS § 347 alusel.

Ringkonnakohus on hagi rahuldamata jätmisel võtnud aluseks Vabariigi Valitsuse 31. mai 1990. a.

määrusega nr. 113 kinnitatud ehituse riigitellimuse objektide tööettevõtulepingute eeskirjad.

Eeskirjade p. 2 kohaselt on tööettevõtuleping põhidokument, mis määrab kindlaks tellija ja

tööettevõtja vastastikused suhted ja varalise vastutuse lepingukohustuste täitmata jätmise eest.

Ringkonnakohus on selle põhjal asunud seisukohale, et poolte vahel kirjalikus vormis

tööettevõtulepingu puudumise tõttu ei saa rääkida pooltevahelisest lepingusuhtest. Ringkonnakohus

ei nõustunud maakohtu seisukohaga, mille kohaselt vaatamata sellele, et pooled ei olnud lepingule

andnud seadusega nõutud kirjalikku vormi, on kirjalike tõenditega kindlaks tehtud

tööettevõtulepingusuhe vaidlevate poolte vahel. Seda, miks ringkonnakohus esimese astme kohtuga

lepingulise suhte osas ei nõustu, pole kohtuotsuses analüüsitud ega põhjendatud. See ei ole kooskõlas

TsKS §-ga 232 lg 4.

Tehingu vormi suhtes tuleb vastavalt TsÜS §-le 174 kohaldada tehingu tegemise ajal kehtinud

seadust. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta ja kohaldamata TsK § 49, mis kehtis 1992. a. kui

pooled alustasid omavahelist suhtlemist seoses tööettevõtuga. Lisaks sätestab TsÜS § 174 lg 3, et kui

enne 1. septembrit 1994. a. tehti tehing seaduses ettenähtud lihtkirjalikku vormi järgimata, ei too see

kaasa tehingu kehtetust, kuid pooltel ei ole õigust vaidluse korral viidata tehingu olemasolu

kinnitamiseks tunnistajate ütlustele. Üksnes siis ei kohaldata seda eeskirja, kui tehingu kehtetus

lihtkirjaliku vormi järgimata jätmise tõttu oli ette nähtud tehingu tegemise ajal kehtinud seaduses.

Tsiviilkoodeksi 30. peatükk, mis reguleerib tööettevõtulepingut, ei sätesta tehingu kehtetust

lihtkirjaliku vormi järgimata jätmise tagajärjena.

Ringkonnakohtul on vaja asja uuel arutamisel anda hinnang TsÜS §-s 174 lg 3 lubatud tõenditele, mis

hageja on esitanud lepingusuhete kinnituseks ja lahendada asi kooskõlas seadusega.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. oktoobri 1996. a. otsus ning saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada OÜ-le Rakvere KEK 5. novembril 1996. a. tasutud kautsjon 2965 (kaks tuhat

üheksasada kuuskümmend viis) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull