3-1-1-5-97 · Riigikohus

3-1-1-5-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 14. jaanuaril 1997.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T. M. süüdistuses KrK § 15 lg 1 ja § 62 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja süüdimõistetu kaitsja

vandeadvokaat Jüri Aland.

Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1996.a. otsusega mõisteti T. M. süüdi KrK § 15 lg 1 ja § 62 järgi ja teda

karistati 2-aastase vabadusekaotusega. KrK § 41 lg 1 alusel liideti osaliselt sellele karistusele eelmise

kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 2 kuud

vabadusekaotust kinnises vanglas.

T. M. tunnistati süüdi selles, et ta 1996. a maikuus, olles rahulolematu kujunenud olukorraga Eestis, hakkas

Kaitseliidu liikmena ette valmistama sõjaväelist riigipööret ning asus selleks looma vastavaid tingimusi.

T. M. poolt koostatud dokumendi "X?" kohaselt oli Eestis illegaalselt moodustatud relvastatud

organisatsioon Vabastusarmee, mille eesmärgiks oli postkommunistliku režiimi kukutamine ja sõjaväelise

rahvusliku diktatuuri kehtestamine. Süüdistuse kohaselt kallutas T. M. Kaitseväe juhatajat ja Kaitseliidu

peastaabi ohvitseri sõjaväelisele riigipöördele ning tegi turvafirma AS X ühele omanikule U. S. ettepaneku

hakata tööle loodavas valitsuses siseministrina. T. M. püüdis oma erakonnakaaslase R.V. kaudu

kontakteeruda E. L. kui loodava valitsuse võimaliku peaministriga. Kõigil kohtumistel konkreetsete isikutega

püüdis T. M. jätta muljet, et sõjaväeline riigipööre on reaalne ning kergesti teostatav ning selle

ettevalmistamisega tegeleb hulk inimesi. Kohtuotsuse kohaselt katkes eelkirjeldatud tegevus 31. mail 1996.a

kohtualuse tahtest mitteolenevatel põhjustel, seoses tema vahistamisega.

Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1996.a. otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune T. M. ja

tema kaitsja vandeadvokaat Paul Järve.

T. M. kaebuse kohaselt põhineb kogu süüdistus Kaitseväe juhataja J. K. valeütlustel. Väidetavalt sai J. K. T.

M. taotlustest valesti aru ning provotseeris teda. T. M. kinnitab oma kaebuses, et tal polnud mingit plaani

Eesti Vabariigi riigikorra vägivaldseks kukutamiseks ning tegelikult taotles ta eelnimetatud isikutelt raha

Kaitseliidule, kuna seal väljakujunenud rahulolematused võinuks viia erakorralise olukorrani riigis.

Vandeadvokaat P. Järve apellatsioonkaebuses taotleti T. M. õigeksmõistmist. Apellant põhistas oma kaebust

asjaoluga, et kõik kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad kinnitasid kohtualuse nõuet hankida raha

kaitseliitlaste majandusliku olukorra parandamiseks. Veel leidis kaitsja, et T. M. käitumise kvalifitseerimine

KrK § 15 lg 1 ja § 62 järgi on ebaõige, sest kohtualuse plaanid olid ebareaalsed ja teostamatud.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 1996.a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus

muutmata ning esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et T. M.,

püüdes saavutada kaitseliitlaste olukorra parandamist riigikorra vägivaldse muutmise teel, pani toime KrK

§ 62 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 1996.a. otsuse peale esitasid kassatsioonkaebuse

T. M. ja tema kaitsja vandeadvokaat P. Järve.

T. M. taotleb enese õigeksmõistmist selgitades, et ta jääb enda ja oma kaitsja P. Järve poolt esitatud

apellatsioonkaebustes sisalduvate seisukohtade juurde. Kassaator palub teha kriminaalasjas sisalduvatele

faktilistele asjaoludele vastav õiglane otsus.

Vandeadvokaat P. Järve taotleb ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja T. M.

õigeksmõistist kohtuotuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele, mis on

toonud kaasa kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise. Kaitsja väidab, et T. M. tegevus koosnes jutuajamistest

ja mõtete avaldamisest, kuid ühtegi tegu, mis oleks olnud suunatud kehtiva riigikorra muutmisele, ta toime ei

pannud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja

taotluse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 1996.a. otsus ja mõista T. M.

õigeks ning prokuröri arvamuse jätta kassatsioonkaebused rahuldamata,

l e i d i s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 1996.a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega

kuulu tühistamisele.

Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on tõendite põhjaliku analüüsi ja

nende kogumis hindamise tulemusel jõudnud õigele järeldusele, et T. M. tahtlus oli suunatud KrK §-s 62

ettenähtud kuriteo toimepanemisele.

Riigikohtukriminaalkolleegium, nõustudes ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses toodud tõendite

analüüsi ja järeldustega, rõhutab järgmist.

KrK § 62 sätestab muuhulgas kriminaalvastutuse tegevuse eest, milline on suunatud Eesti Vabariigi

riigikorra vägivaldsele muutmisele. Selle paragrahvi järgi süüdimõistmisel karistatakse isikut mitte

veendumuste, vaadete või mõtete, vaid üksnes tegude eest. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, oli

T. M. käitumine jõudnud reaalsete tegudeni - ta otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks. Ta

nõudis kokkusaamist Eesti Kaitseväe juhatajaga ning kohtumisel palus viimaselt kaasabi kehtiva riigikorra

vägivaldseks muutmiseks ja sõjaväelise rahvusliku diktatuuri kehtestamiseks. Uues loodavas valitsuses

pakkus ta siseministri kohta U.S. Tunnistaja R. V. kaudu püüdis T. M. astuda kontakti E. L. ja pakkuda

viimasele uues valitsuses peaministri kohta. T. M. astus samuti kontakti Välisministeeriumi pressiesindaja

M.-A. K., kellelt nõudis oma ultimatiivsete nõuete edastamist peaministrile. Kohtud on jõudnud õigele

järeldusele, et sellised aktiivse käitumise aktid ei saa olla enam käsitletavad mõtete avaldamisena, vaid

kujutavad enesest tegevust, mis on suunatud Eesti Vabariigi riigikorra vägivaldsele muutmisele.

KrK §-s 62 ettenähtud kuriteo puhul on tegu kriminaliseeritud ja kuriteokoosseis realiseeritud niipea kui

isiku mõtted ja plaanid muutuvad reaalseks tegutsemiseks. Kuna T. M. tegevus oli reaalne ja oma olemuselt

suunatud riigikorra vägivaldsele muutmisele on see õigesti kvalifitseeritud KrK § 62 järgi. Siinkohal tuleb

rõhutada, et KrK § 62 sätestab vastutuse igasuguse tegevuse eest, mis on suunatud riigikorra vägivaldsele

muutmisele hoolimata sellest, kas tegutseja valitud vahendid ja võimalused olid sellise muudatuse

teostamiseks piisavad, reaalselt teostatavad, või mitte.

Tallinna Linnakohtu poolt T. M. mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning arvestatud on sellega, et

uue tahtliku kuriteo pani T. M. toime eelmise kuriteo eest mõistetud tingimusliku vabadusekaotusliku

karistusega kaasnenud katseaja kestel.

Seega ei tuvastatud kriminaalasja läbivaatamisel materiaal- ega menetlusnormide rikkumist ning karistuse

mõistmisel on arvestatud karistuse mõistmise üldiste põhimõtete ja kurjategija isiksust iseloomustavate

andmetega.

Juhindudes AKKS § 63 lg-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 1996.a. otsus T. M. süüdistuasjas jätta

muutmata.

2. T. M. ja tema kaitsja vandeadvokaat Paul Järve kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 14. jaanuaril 1997.a. ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja : Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher