3-1-3-1-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated3-1-3-1-97 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja K.M. süüdistuses ENSV KrK § 68 lg 1 ja § 207 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja süüdimõistetu K.M.. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 31. oktoobri 1975. a otusega tunnistati K.M. süüdi ja teda karistati ENSV KrK § 68 lg 1 järgi kuueaastase ja § 207 lg 1 järgi üheaastase vabadusekaotusega. ENSV KrK § 40 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks 6 aastat vabadusekaotust range režiimiga parandusliku töö koloonias. Sama kohtuotsusega mõisteti ENSV KrK § 68 lg 1 järgi süüdi veel S.S., M.K., A.J. ja A-G.V., kes on Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 19. veebruari 1990. a seadluse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimisest" § 2 järgi rehabiliteeritud. Kohtuotsuse järgi tunnistati K.M. süüdi selles, et ta tegutses nõukogude-vastase organisatsiooni Eesti Demokraatlik Liikumine liikmena aastatel 1970-1974 süstemaatiliselt nõukogude võimu õõnestamise ja nõrgendamise eesmärgil nõukogude-vastase agitatsioonija propagandaga, levitades nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda halvustavaid laimavaid väljamõeldisi. Ta osales ta nõukogude-vastase sisuga dokumentide koostamises, hoidmises, paljundamises ja levitamises, milles kutsuti üles võitlusele nõukogude võimu vastu ning taotleti Eesti NSV väljaastumist NSV Liidust. Tema osalemisel koostati ÜRO Peaassambleele adresseeritud memorandum, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist. Ühtaegu omandas ja hoidis K.M. nõukogude-vastase organisatsiooni liikmena peidetult vintpüssi, vintpüssi relvarauda ja lukku ning 130 padrunit kal 7,62 mm ja 32 padrunit kal 7,92 mm. K.M. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 13. detsember 1974. a. Kinnipidamiskohast vabanes ta 13. detsembril 1980. a. K.M. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 31. oktoobri 1975. a otsuse tühistamist ning rehabiliteerimist talle ENSV KrK § 207 lg 1 järgi süüksarvatud teos. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks osaliselt, t u v a s t a s: K.M. osales aastatel 1970.-1974. nõukogude-vastase organisatsiooni Eesti Demokraatlik Liikumine liikmena aktiivselt Eesti iseseisvuse eest peetud võitluses. Seoses sellega süüstati teda ENSV KrK § 68 lg 1 järgi, milles sätestati kriminaalvastutus nõukogude-vastase agitatsiooni ja propaganda eest. Need teod olid võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Tunnustades K.M. tegevust võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse eest, on ta vastavalt Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992. a seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg 1 p 2 talle ENSV KrK § 68 lg 1 järgi süüksarvatud tegudes loetud rehabiliteerituks. Kriminaalasja eeluurimisel võeti K.M-lt läbiotsimisel ära vintpüss, vintpüssi relvaraud ja lukk, samuti 162 padrunit kal 7,62 mm ja 7,92 mm, millega seoses teda süüstati ENSV KrK § 207 lg 1 järgi. Selles teos ei ole K.M. rehabiliteerimisseaduse sätetest lähtudes kohtuväliselt rehabiliteeritud. Kuna kriminaalasja
Legislator headnote
AI generated3-1-3-1-97 · Riigikohus: jaanuaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja K.M. süüdistuses ENSV KrK § 68 lg 1 ja § 207 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja süüdimõistetu K.M.. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 31. oktoobri 1975. a otusega tunnistati K.M. süüdi ja teda karistati ENSV KrK § 68 lg 1 järgi kuueaastase ja § 207 lg 1 järgi üheaastase vabadusekaotusega. ENSV KrK § 40 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks 6 aastat vabadusekaotust range režiimiga parandusliku töö koloonias. Sama kohtuotsusega mõisteti ENSV KrK § 68 lg 1 järgi süüdi veel S.S., M.K., A.J. ja A-G.V., kes on Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 19. veebruari 1990. a seadluse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimisest" § 2 järgi rehabiliteeritud. Kohtuotsuse järgi tunnistati K.M. süüdi selles, et ta tegutses nõukogude-vastase organisatsiooni Eesti Demokraatlik Liikumine liikmena aastatel 1970-1974 süstemaatiliselt nõukogude võimu õõnestamise ja nõrgendamise eesmärgil nõukogude-vastase agitatsioonija propagandaga, levitades nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda halvustavaid laimavaid väljamõeldisi. Ta osales ta nõukogude-vastase sisuga dokumentide koostamises, hoidmises, paljundamises ja levitamises, milles kutsuti üles võitlusele nõukogude võimu vastu ning taotleti Eesti NSV väljaastumist NSV Liidust. Tema osalemisel koostati ÜRO Peaassambleele adresseeritud memorandum, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist. Ühtaegu omandas ja hoidis K.M. nõukogude-vastase organisatsiooni liikmena peidetult vintpüssi, vintpüssi relvarauda ja lukku ning 130 padrunit kal 7,62 mm ja 32 padrunit kal 7,92 mm. K.M. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 13. detsember 1974. a. Kinnipidamiskohast vabanes ta 13. detsembril 1980. a. K.M. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 31. oktoobri 1975. a otsuse tühistamist ning rehabiliteerimist talle ENSV KrK § 207 lg 1 järgi süüksarvatud teos. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks osaliselt, t u v a s t a s: K.M. osales aastatel 1970.-1974. nõukogude-vastase organisatsiooni Eesti Demokraatlik Liikumine liikmena aktiivselt Eesti iseseisvuse eest peetud võitluses. Seoses sellega süüstati teda ENSV KrK § 68 lg 1 järgi, milles sätestati kriminaalvastutus nõukogude-vastase agitatsiooni ja propaganda eest. Need teod olid võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Tunnustades K.M. tegevust võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse eest, on ta vastavalt Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992. a seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg 1 p 2 talle ENSV KrK § 68 lg 1 järgi süüksarvatud tegudes loetud rehabiliteerituks. Kriminaalasja eeluurimisel võeti K.M-lt läbiotsimisel ära vintpüss, vintpüssi relvaraud ja lukk, samuti 162 padrunit kal 7,62 mm ja 7,92 mm, millega seoses teda süüstati ENSV KrK § 207 lg 1 järgi. Selles teos ei ole K.M. rehabiliteerimisseaduse sätetest lähtudes kohtuväliselt rehabiliteeritud. Kuna kriminaalasja
Full text
3-1-3-1-97 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja K.M. süüdistuses ENSV KrK § 68 lg 1 ja § 207 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja süüdimõistetu K.M.. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 31. oktoobri 1975. a otusega tunnistati K.M. süüdi ja teda karistati ENSV KrK § 68 lg 1 järgi kuueaastase ja § 207 lg 1 järgi üheaastase vabadusekaotusega. ENSV KrK § 40 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks 6 aastat vabadusekaotust range režiimiga parandusliku töö koloonias. Sama kohtuotsusega mõisteti ENSV KrK § 68 lg 1 järgi süüdi veel S.S., M.K., A.J. ja A-G.V., kes on Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 19. veebruari 1990. a seadluse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimisest" § 2 järgi rehabiliteeritud. Kohtuotsuse järgi tunnistati K.M. süüdi selles, et ta tegutses nõukogude-vastase organisatsiooni Eesti Demokraatlik Liikumine liikmena aastatel 1970-1974 süstemaatiliselt nõukogude võimu õõnestamise ja nõrgendamise eesmärgil nõukogude-vastase agitatsioonija propagandaga, levitades nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda halvustavaid laimavaid väljamõeldisi. Ta osales ta nõukogude-vastase sisuga dokumentide koostamises, hoidmises, paljundamises ja levitamises, milles kutsuti üles võitlusele nõukogude võimu vastu ning taotleti Eesti NSV väljaastumist NSV Liidust. Tema osalemisel koostati ÜRO Peaassambleele adresseeritud memorandum, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist. Ühtaegu omandas ja hoidis K.M. nõukogude-vastase organisatsiooni liikmena peidetult vintpüssi, vintpüssi relvarauda ja lukku ning 130 padrunit kal 7,62 mm ja 32 padrunit kal 7,92 mm. K.M. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 13. detsember 1974. a. Kinnipidamiskohast vabanes ta 13. detsembril 1980. a. K.M. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 31. oktoobri 1975. a otsuse tühistamist ning rehabiliteerimist talle ENSV KrK § 207 lg 1 järgi süüksarvatud teos. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks osaliselt, t u v a s t a s: K.M. osales aastatel 1970.-1974. nõukogude-vastase organisatsiooni Eesti Demokraatlik Liikumine liikmena aktiivselt Eesti iseseisvuse eest peetud võitluses. Seoses sellega süüstati teda ENSV KrK § 68 lg 1 järgi, milles sätestati kriminaalvastutus nõukogude-vastase agitatsiooni ja propaganda eest. Need teod olid võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Tunnustades K.M. tegevust võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse eest, on ta vastavalt Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992. a seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg 1 p 2 talle ENSV KrK § 68 lg 1 järgi süüksarvatud tegudes loetud rehabiliteerituks. Kriminaalasja eeluurimisel võeti K.M-lt läbiotsimisel ära vintpüss, vintpüssi relvaraud ja lukk, samuti 162 padrunit kal 7,62 mm ja 7,92 mm, millega seoses teda süüstati ENSV KrK § 207 lg 1 järgi. Selles teos ei ole K.M. rehabiliteerimisseaduse sätetest lähtudes kohtuväliselt rehabiliteeritud. Kuna kriminaalasja
materjalidest nähtub, et relvade ja laskemoona omandamine ja hoidmine seondus okupatsioonivõimude vastu peetud vabadusvõitlusega, on nõukogude kohtu lahend ka selles osas õigustühine. Juhindudes KrMK §-st 5 lg 1 p 2 ning AKKS §-st 63 p 3, §-st 65 lg 3, ja §-st 779, samuti Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992. a seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 31. oktoobri 1975. a otsus K.M. süüdimõistmises ENSV KrK § 207 lg 1 järgi. 2. Rehabiliteerida K.M. talle ENSV KrK § 207 lg 1 järgi süüksarvatud teos. 3. Väljastada K.M-le rehabiliteerimistunnistus tema rehabiliteerimise kohta ENSV KrK § 68 lg-s 1 ja § 207 lg-s 1 sätestatud tegudes. 4. K.M. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 7. jaanuaril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe