3-1-3-32-96 · Riigikohus

3-1-3-32-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. detsembril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kalm

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja

M.K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Narva Linnakohtu 1.veebruari 1996.a otsusega mõisteti M.K. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja

3 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 3 alusel loeti see kaetuks Narva Linnakohtu 26. novembri

1993. a otsuse järgi mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti M.K-le 4 aastat vabadusekaotust

kinnises vanglas.

Riigi Täitevameti Ämari vangla eriarvestuse vaneminspektori M.G. 26. märtsi 1996. a kirjaga taotleti

kinnipeetava M.K. lõpliku karistusaja täpsustamist, kuna Narva Linnakohtu 26. novembri 1993.a otsusega oli

mõistetud M.K-le KrK § 176 lg 2 ; § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 185

lg 2 järgi KrK § 40 alusel küll 4 aastat vabadusekaotust, kuid karistuste liitmisel KrK § 41 alusel oli teda

karistatud 5-aastase vabadusekaotusega.

Narva Linnakohtu 28. juuni 1996. a määrusega tuvastati, et linnakohtu 1. veebruari 1996. a otsuses on

karistuste liitmisel tehtud viga, kuna ei ole arvestatud asjaolu, et Narva Linnakohtu 26. novembri 1993. a

otsusega oli lõplikuks karistuseks M.K-le mõistetud mitte neli, vaid viis aastat vabadusekaotust. Viru

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. märtsi 1994. a otsusega jäeti linnakohtu otsus selles osas

muutmata. Linnakohtu määrusega määrati M.K-le lõplikuks karistuseks Narva Linnakohtu 1. veebruari

1996. a otsuse järgi KrK § 40 lg 3 alusel 5 aastat vabadusekaotust, lugedes kergema karistuse kaetuks

raskema karistusega.

Määruse tegemisel juhindus linnakohus KrMK § 336 lg-st 1.

Narva Linnakohtu 1.veebruari 1996.a. otsuse ja 28.juuni 1996.a. määruse peale esitas süüdimõistetu M.K.

avalduse kohtuvea parandamiseks, milles ta taotleb karistusmäära vähendamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas prokurör on seletuses avaldust kohtuvea parandamiseks ning

taotles Narva Linnakohtu 28. juuni 1996. a määruse ja 1. veebruari 1996. a otsuse tühistamist M.K-le KrK

§ 40 lg 3 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule

teises kohtukoosseisus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega,

t u v a s t a s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohtu 28. juuni 1996. a määruse koostamisel on rikutud

kriminaalmenetluse seadust, mistõttu tuleb kohtumäärus tühistada.

Kuigi linnakohtu määruses nenditakse õigesti, et 1. veebruari 1996. a otsuses on tehtud viga karistuste

liitmisel, on selle parandamine kohtumäärusega, mis halvendab süüdimõistetu olukorda, väär. Tegemist on

kohtuveaga, mida ei ole õige pidada KrMK § 336 lg 1 järgi otsuse täitmisel ilmnenud ebaselguseks.

Nentides, et kohtuviga Narva Linnakohtu 28. juuni 1996. a otsuses on tingitud kriminaalmenetluse seaduse

ebaõigest kohaldamisest, ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium õigeks AKKS § 779 ja § 49 lg 3 alusel

väljuda piiridest, mis tulenevad avaldusest kohtuvea parandamiseks, ja tühistada kohtuotsus M.K.ile KrK

§ 40 lg 3 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas. See võib toimuda prokuröri avalduse alusel kohtuvea

parandamiseks Narva Linnakohtu otsuses.

Juhindudes KrMK § 336 lg-st 1 ning AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Narva Linnakohtu 28. juuni 1996. a määrus.

Süüdimõistetu M.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 17.detsembril 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Herbert Lindmäe

Liikmed: Jüri Ilvest, Lea Kalm