Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-138-96 ECLI:EE:RK:1996:3.1.1.138.96.442 AI generated

3-1-1-138-96 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-138-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. K. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta varastas 28. aprillil 1995. a X Y pst C asuva ajalehekioski ees

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-138-96 · Riigikohus: K. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta varastas 28. aprillil 1995. a X Y pst C asuva ajalehekioski ees

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-138-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17.detsembril 1996.a

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

V. K. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

V. K. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta varastas 28. aprillil 1995. a X Y pst C asuva ajalehekioski ees

avalikult Vi. Ka.-lt rahakoti koos selles olnud sularaha ja dokumentidega kokku 575 krooni väärtuses.

Tallinna Linnakohtu 12. augusti 1996. a otsusega tunnistati V. K. süüdi KrK § 140 lg 2 p 3 järgi ja karistati

üheaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.

Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna abiprokurör Hinge Brand. Prokurör

taotles Tallinna Linnakohtu 12. augusti 1996.a otsuse tühistamist kuriteo ebaõige kvalifikatsiooni osas ning

V. K. süüdimõistmist KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p 3 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. oktoobri 1996.a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu

12. augusti 1996.a otsus V. K. suhtes muutmata, apellatsioonprotest rahuldamata.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et V. K. viis oma tahtluse võõra vara omandamiseks lõpule.

Selleks tegi ta kõik endast oleneva ja lahkus varastatuga senisest asukohast. Et ta peeti varastatuga järgnevalt

varguse toimepanemise koha läheduses kinni, ei muuda toimepandut varguskatseks.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. oktoobri 1996.a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti

riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber.

Prokurör taotleb Tallinna Linnakohtu 12. augusti 1996. a ja Tallinna Ringkonakohtu kriminaalkolleegiumi

4. oktoobri 1996.a otsuse tühistamist V. K. süüdistusasjas toimepandu kvalifikatsiooni osas ja kuriteo

ümberkvalifitseerimist KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p 3 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata.

Prokuröri väite kohaselt nähtub kriminaalasja tehioludest, et kohe kui V. K. haaras Vi. Ka. käest rahakoti ja

hakkas sellega põgenema, pidas tunnistaja E. F. ta kinni ja rahakott tagastati omanikule. Sellest järeldub, et

kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna V. K. tabati enne kui tal tekkis

võimalus hõivatud vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes taotles

kassatsioonprotesti rahuldamist,

l e i d i s:

Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. septembril 1996. a R. K süüdistusasjas KrK § 15 lg 2 - § 139

lg 1 järgi tehtud otsusega on KrK 140 järgi kvalifitseeritav kuritegu lõpule viidud momendist, mil süüdlasel

tekkis võimalus hõivatud vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. KrK § 15 lg 2 kohaselt on kuriteokatse

tahtlik tegu, mis on vahetult suunatud kuriteo toimepanemisele, kui seejuures kuritegu ei viidud lõpule

põhjusel, mis ei olenenud süüdlase tahtest.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et avalik vargus jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatel

põhjustel, sest V. K. tabati vahetult pärast vargust ja tal puudus võimalus rahakoti ja selles olnud raha

kasutamiseks ja käsutamiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub prokuröri väidetega, et kohtud on käesolevas kriminaalasjas

kohaldanud kriminaalseadust ebaõigesti.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. oktoobri 1996. a otsus ja Tallinna

Linnakohtu 12. augusti 1996. a otsus V. K. süüdistusasjas kuriteo kvalifikatsiooni osas ja

kvalifitseerida V. K. poolt toimepandud kuritegu KrK § 15 lg 2 - § 140 lg 2 p 3 järgi.

2. Kassatsioonprotest rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 17. detsembril 1996. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Rätsep

Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher