3-2-1-111-96 · Riigikohus

3-2-1-111-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 12. detsembril 1996. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium kogu koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik,

T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. detsembril 1996. a.

Roza Gribi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. juuni

1996. a. otsuse Roza Gribi hagis AS-i Harku Karjäär vastu kahju hüvitamiseks.

1. oktoobril 1994. a. toimus Tallinnas Paldiski maanteel liiklusavarii, mille põhjustas ASle Harku

Karjäär kuuluvat veoautot alkoholijoobes juhtinud Aleksandr Slept"enko. Avarii tagajärjel sai

sõiduautos viibinud Roza Grib raskeid kehavigastusi.

Tallinna Linnakohtu 24. aprilli 1995. a. otsusega tunnistati A. Slept"enko süüdi KrK § 204 lg. 1 järgi.

R. Gribi tsiviilhagi rahuldati osaliselt 1134 krooni suuruses summas. Tsiviilhagi 5000 krooni nõudes

jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

21. septembril 1995. a. Harju Maakohtule esitatud hagis palus R. Grib TsK §-de 448, 458 ja 463

alusel kostjalt välja mõista temale kuriteoga tekitatud varalise ja moraalse kahju.

Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt põhiseaduse §-de 25 ja 26, TsÜS §-de 4, 26, 58 ja 112 ning

TsK §-de 448, 449, 458, 463 ja 465 alusel ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju

7821 krooni, moraalse kahju 3000 krooni, advokaadikulu 354 krooni, riigilõivu 632 krooni ja asja

läbivaatamise kulu riigituludesse 48 krooni.

Tallinna Ringkonnakohus muutis AS-i Harku Karjäär apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsust

ning mõistis välja AS-lt Harku Karjäär varalise kahju hüvitamiseks 4001 krooni R. Gribi kasuks ja

240 krooni riigilõivu riigituludesse. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt maakohus leidis, et hageja

vajas tervise taastamiseks vitamiinirohkeid puu- ja juurvilju ning mahlu, kuid jättis tähelepanuta, et

nende maksumus on määratud hageja seletuste järgi. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja

ostis ja tarbis mahlu, puu- ja juurvilju 4455 krooni eest. TsKS § 88 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna AS Harku Karjäär

nõustus toiduainete maksumusest hüvitama 363 krooni, vitamiinide maksumuse 440 krooni ja

hooldamise kulud 949 krooni, siis tuleb need summad, samuti töövõime kaotuse hüvituseks 2250

krooni, mille ka maakohus õigesti välja mõistis, kokku 4001 krooni kostjalt R. Gribi kasuks välja

mõista ning sellele vastavalt riigilõiv 250 krooni riigituludesse.

Apellatsioonikohus leidis, et moraalse kahju 3000 krooni nõude on maakohus ekslikult rahuldanud.

Apellatsioonikohtu põhjendustel on isikul õigus nõuda moraalse kahju hüvitamist TsÜS §-des 23, 24

ja 25 sätestatud juhtudel. TsÜS § 26 kohaselt võib isik nõuda ka §-des 23-25 nimetamata õiguste

rikkumisega tekitatud moraalse kahju hüvitamist, kuid seda seadusega sätestatud juhtudel. Selles

vaidluses ei ole moraalse kahju hüvitamine seadusega ette nähtud ning see nõue rahuldamisele ei

kuulu.

Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Kassatsioonkaebuses palus R. Grib ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide väära

tõlgendamise tõttu. Apellatsioonikohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme, kui arvestas

TsK §-de 448, 458 ja 463 sätteid ainult osaliselt. TsK § 448 kohaselt kodaniku isikule või varale

tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. TsK § 458 kohaselt

organisatsioonid, kelle tegevus on seotud suurema ohuga lähikonnale, on kohustatud hüvitama

suurema ohu allika poolt tekitatud kahju. TsK § 463 kohaselt vigastuse või muu tervisekahjustuse

tekitamise korral on kahju eest vastutav organisatsioon või kodanik kohustatud hüvitama kannatanule

töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud

kulutused.

Ringkonnakohus, viitega TsKS §-le 88 lg. 1, pidas toiduainete ostmiseks tehtud kulutustest (4455

krooni) ekslikult põhjendatuks 363 krooni väljamõistmist, kuna selle summaga nõustus kostja.

Hageja esitas nende nõuete tõendamiseks kassat"ekid, tõendamaks toiduainete keskmist hinda ja

tarbimise tendentsi. Pensionärina oli ta võimeline sellise pika perioodi kestel tegema sisseoste vaid

turult.

Põhiseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja kriminaalmenetluse koodeksiga on sätestatud, et

kuriteo läbi kannatada saanud isikul on õigus moraalse kahju hüvitamisele. Põhiseaduse §-de 25 ja 28

kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele ja ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja

materiaalse kahju hüvitamisele. KrKM § 40 järgi on kannatanuks isik, kellele kuriteoga on tekitatud

moraalset, füüsilist või varalist kahju. Kui kuriteoga on isikule tekitatud moraalset, füüsilist või

varalist kahju, teeb uurija sama seaduse § 114 kohaselt määruse tema kannatanuks tunnistamise

kohta. TsÜS § 26 sätestab, et seadusega sätestatud juhtudel võib isik nõuda ka §-des 23-25

nimetamata isiklike õiguste rikkumise lõpetamist, samuti sellega tekitatud moraalse ja varalise kahju

hüvitamist.

Vastustaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et hageja nõue materiaalse kahju 6872

krooni ja moraalse kahju 3000 krooni hüvitamiseks on alusetud. Täiesti põhjendamatu on moraalse

kahju nõue, kuna transpordivahendite kokkupõrke tulemusena tekitatud tervisekahjustustest tingitud

moraalse kahju suurust pole võimalik määratleda, kuna antud juhtumi subjektiivse külje määrab ära

kostja ettevaatamatu suhtumine võimalusse tekitada ühiskonnaohtlikke tagajärgi, ning järelikult

puuduvad kriteeriumid transpordivahendite kokkupõrkest põhjustatud moraalse kahju suuruse

määramiseks.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada moraalse kahju nõude rahuldamata jätmise

osas.

Apellatsioonikohus märkis õigesti, et TsKS § 88 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna puudusid tõendid tugevdatud

toitlustamisega seoses tehtud kulutuste 4555 krooni kohta, siis rahuldas apellatsioonikohus

põhjendatult selle nõude osas, millega nõustus kostja.

TsK § 463 ja Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992. a. määrusega nr. 172 kinnitatud ettevõtete, asutuste

ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega

tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra p. 8 kohaselt kompenseeritakse kannatanule

tervisekahjustusest tingitud lisakulutused, kui nende kulutuste vajadus on kinnitatud vaegurluse

ekspertiiskomisjoni (VEK) või kohtumeditsiini ekspertiisikomisjoni arvamusega. Kannatanule

mõistab kohus välja tervisekahjustusest tingitud lisakulutused, sealhulgas tugevdatud toidu ostmiseks

tehtud kulutused, kui need lisakulutused on tunnistatud vajalikuks pädeva komisjoni arvamusega ning

hageja esitab kohtule tõendid tegelikult kantud kulutuste suuruse kohta. Sellisteks tõenditeks ei ole

apellatsioonikohus põhjendatult lugenud hageja esitatud toiduainete keskmist hinda ja tarbimise

tendentsi kajastavaid kassat"ekke.

Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et lisaks TsÜS §-s 23-25 sätestatule on isikul õigus nõuda

moraalse kahju hüvitamist TsÜS § 26 kohaselt ainult seadusega sätestatud juhtudel ning kuna

kehavigastuse tekitamisega ei ole moraalse kahju hüvitamine seadusega ette nähtud, siis tuleb see

nõue rahuldamata jätta.

Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse

ja materiaalse kahju hüvitamisele. Põhiseadus ei anna moraalse kahju mõiste tunnuseid ega määra

selle mõiste mahtu, kehtestades üksnes põhimõtte, et õigusvastaselt tekitatud moraalne kahju tuleb

hüvitada.

Kuna hageja esitas nõude kehavigastusest tingitud moraalse kahju - trauma tagajärjel valude

püsimine, sunnitult kõrvalejäämine koorilaulust ning lapselapse kasvatamisest - hüvitamiseks, siis

kolleegium piirdub seisukoha esitamisega ainult nimetatud juhtumi kohta.

Iga kehavigastus on isiku kehalise või vaimse tervise puutumatuse rikkumine, millega võivad

kaasneda muutused tema elu kvaliteedis, väljendudes nii materiaalse ja sotsiaalse kui ka psüühilise

heaolu languses. Kehavigastuse õigusvastase tekitamisega põhjustatud varaline kahju - nii lauskahju

kui ka saamata jäänud tulu - hüvitatakse kannatanule õigusaktides sätestatud alustel, tingimustel ja

korras. Kehavigastus võib aga kaasa tuua teisi isikule kahjulikke tagajärgi, mis ei ole temale

korvatavad varalise kahju täieliku hüvitamisega. Selliseks tagajärjeks võib olla: püsiv kehalise

terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutumine või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti

heaolu langus tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või

põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Kehavigastus võib põhjustada muidki

kannatusi, füüsilist ja hingelist valu.

Kolleegium asus seisukohale, et püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või

oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast

piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse

kaotus kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele PS § 25 alusel. Moraalse kahju olemasolu peab

tõendama hageja. Kas kehavigastusega kaasnes moraalne kahju, tuvastab kohus iga juhtumi puhul

eraldi. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole

viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla.

Asja uuel arutamisel tuleb apellatsioonikohtul tuvastada, kas kannatanu väidetav elukvaliteedi langus

kujutab endast moraalset kahju ning kas see on tõendatud. Kui moraalne kahju on tõendatud juhindub

kohus hüvitise suuruse määramisel TsÜS §-s 172 lg. 4 sätestatust.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. juuni 1996. a. otsus moraalse kahju

nõude rahuldamata jätmise osas ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Roza Gribile 5. juulil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik