3-1-1-135-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu P. D., tema kaitsja vandeadvokaat Henn Eomois D. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 1411 lg 3 p-de 1 ja 2 järgi selles, et ta, töötades Hansapanga
Legislator headnote
AI generated3-1-1-135-96 · Riigikohus: oma süüd ja väidab, et ringkonnakohtu otsus ei tugine mitte tuvastatud faktilistele asjaoludele vaid oletustele.
Full text
3-1-135-96
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 10. detsembril 1996.a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter
Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
P. D. jt. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi.
Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu P. D., tema kaitsja vandeadvokaat Henn Eomois
ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
P. D. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 1411 lg 3 p-de 1 ja 2 järgi selles, et ta, töötades Hansapanga
tellerina, riisus ametiseisundit kuritarvitades ja organiseeritud grupi liikmena suures ulatuses raha. KrK § 166
järgi süüdistatuna oli P. D. kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta Hansapanga tellerina 14. aprillil 1993. a
vormistas fiktiivse maksekorralduse 240 000 krooni ülekandmiseks AS E. V. arveldusarvelt AS-i D.
arveldusarvele, võltsides seejuures maksekorraldusel AS E. V. öötajate M. A. ja A. K. allkirju. Nimetatud
maksekorralduse alusel sai A. B. 16. aprillil 1993. a Hansapangast 235 000 krooni.
Tallinna Linnakohtu 4. septembri 1996. a otsusega mõisteti P. D. talle süüksarvatud kuritegudes süütõendite
puudumise töttu õigeks. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi T. K. ja A. B.
Tallinna Linnakohtu 4. septembri 1996. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna abiprokurör Hinge
Brand.
Protestis taotleti linnakohtu otsuse tühistamist ning muuhulgas ka P. D. süüdimõistmist KrK § 1411 lg 3 p 1
ja § 166 lg 1 järgi. Prokurör leidis, et P. D. süüküsimuses ei vasta kohtu järeldused kriminaalasjas tuvastatud
faktilistele asjaoludele.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. oktoobri 1996. a otsusega tühistati osaliselt Tallinna
Linnakohtu 4. septembri 1996. a otsus. P. D. tunnistati süüdi KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ja karistati
kolmeaastase vabadusekaotusega. KrK § 47 alusel vabastati P. D. kaheaastase katseajaga tingimuslikult
karistuse kandmisest. Veel tunnistati P. D. süüdi KrK § 166 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 40 päevamäära
- so 400 krooni ulatuses, ühes finantsdokumentide koostamisega seotud ametikohtadel töötamise õiguse
äravõtmisega üheks aastaks.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. oktoobri 1996. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse
süüdimõistetu P. D., taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja enese õigeksmõistmist. Kassaator eitab
oma süüd ja väidab, et ringkonnakohtu otsus ei tugine mitte tuvastatud faktilistele asjaoludele vaid oletustele.
Riigikohtu istungil esitatud seletustes jäid P. D. ja tema kaitsja kassatsioonkaebuses esitatud taotluse juurde.
Kaitsja arvates on kriminaalasja uurimisel kogutud P. D. süüstavad tõendid sedavõrd napid, et nende kogum
ei võimalda rääkida P. D. süü tõendatusest. Prokuröri seletuses taotleti kassatsionkaebuse rahuldamata
jätmist.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste
seletused,
l e i d i s :
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. oktoobri 1996. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega
kuulu tühistamisele.
Ringkonnakohtu nimetatud otsusest nähtub, et ringkonnakohus on P. D. süüditunnistamisel järginud kõiki
KrMK §-des 46 ja 50 sätestatud nõudeid hinnates seejuures tõepoolest kõiki tõendeid nende kogumis.
Kohtud on õigesti tuvastanud, et P. D. süüstavate tõendite kogumi vahendusel tuvastatud faktiliste
asjaolude kogumisse kuuluvad T. K. ja Hansapanga komplitseeritud ja võltsinguile rajanevad laenusuhted;
T. K. ja P. D. omavahelised lähedased suhted; P. D. poolt riisumise eelselt just selle arveldusarve korduv
kontrollimine, mida kasutades pandi toime riisumine; maksekorralduse fotografeerimise tehniline võimatus
ja maksekorraldusel M. A. ja A. K. allkirjade P. D. poolt kirjutamise tõenäosus.
Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu P. D. seisukohaga selles, et tõenäolises vormis esitatud
kirjaeksperdi arvamus oleks teda õigustav tõend. Eksperdi arvamuses märgitakse, et 14. aprillil 1993. a
väljatud maksekorraldusel nr 15 on M. A. ja A. K. allkirjad tõenäoliselt kirjutatud P. D. poolt. Eksperdi
arvamuse tõenäoline vorm on tingitud üksnes vaidlustatud allkirjade lühidusest. Mõistetavalt ei saa
ainuüksi sellise eksperdi arvamuse pinnalt kategooriliselt väita, et vaidlustatud allkirjad on kirjutanud
P. D., kuid mingil juhul ei võimalda kõnealune eksperdi arvamus rääkida ka kahtlustest, mida tuleks
tõlgendada kohtualuse kasuks.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium,
o t s u s t a s:
1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. oktoobri 1996. a otsus P. D.
süüditunnistamises KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi muutmata.
2. P. D. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Riigikohtu otsus jõustub 10. detsembril 1996. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja Jüri Ilvest
Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher