3-1-1-132-96 · Riigikohus

3-1-1-132-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. detsembril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

R. J. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Lääne-Viru Maakohtu 26. augusti 1996.a otsusega mõisteti R. J. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles,

et ta 20. märtsil 1996.a kella 22.30 paiku Rakveres V. tänaval eelneval kokkuleppel kaaskohtualuse M. M.

varastas avalikult R. R.-lt 8 krooni ja mängukaardid väärtusega 20 krooni. Nimetatud kuritegude eest

karistati teda 330 kroonise rahatrahviga riigituludesse. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ka M. M., kes

kassatsioonkaebust esitanud ei ole.

Lääne-Viru Maakohtu 26. augusti 1996. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru abiprokurör

A. Arnim.

Protestis taotleti Lääne-Viru Maakohtu otsuse tühistamist kohtualustele mõistetud karistuste osas ning nende

karistamist vabadusekaotusliku karistusega vastavalt kuritegude raskusele ja isikutele. Prokurör põhistas oma

protesti sellega, et R. J. karistuse mõistmisel on kohus rikkunud KrK § 28 lg 3 nõudeid, mille kohaselt

rahatrahvi ei saa mõista alaealisele süüdimõistetule, kellel puudub iseseisev sissetulekuallikas, ning on jätnud

arvestamata tema eelneva karistatuse.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. oktoobri 1996. a otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu

26. augusti 1996. a otsus kohtualustele mõistetud karistuste osas.

R. J. karistati KrK § 140 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1-aastase vabadusekaotusega, millele liideti KrK § 41 alusel

osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti vabadusekaotus üks

aasta ja üks kuu noorte vanglas.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus seisukohale, et kuna kohtualusel puudus alaline töökoht, ei olnud

tema rahatrahviga karistamine põhjendatud ning vaatamata eelnevale karistatusele pani ta toime uue kuriteo.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15.oktoobri 1996. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse

süüdimõistetu R. J.

R. J. taotleb tühistada ringkonnakohtu otsus talle mõistetud karistuse osas ja karistada teda rahatrahviga.

Süüdimõistetu ei nõustu ringkonnakohtu-poolse KrK § 28 lg 3 tõlgendusega, kinnitades, et tal oli

kohtuotsuse tegemise ajal iseseisev tuluallikas olemas.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse,

kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist,

t u v a s t a s:

R. J. mõistetud karistus on kooskõlas karistuse mõistmise üldalustega ja väljakujunenud kohtupraktikaga.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on R. J. karistuse mõistmisel põhjendanud, miks maakohtu poolt

mõistetud karistus on leebe ega vasta kohtualuse isikule. Vaatamata oma noorusele on süüdimõistetu

kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kuid endale vajalikke järeldusi teinud ei ole ning tema järjekordne

karistamine mittevabadusekaotusliku karistusega ei ole millegagi põhjendatud.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti kohaldanud kriminaalseadust ja puuduvad AKKS §-s

64 toodud muud kohtuotsuse tühistamise alused.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15.oktoobri 1996.a otsus R. J. süüdistuses KrK § 140

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi muutmata.

2. R. J. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 10. detsembril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Herbert Lindmäe

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher