3-1-1-131-96 · Riigikohus

3-1-1-131-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. detsembril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. S. süüdistuses KrK § 204 lg 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Ida-Viru Maakohtu 29. juuli 1996. a otsusega tunnistati A. S. süüdi KrK § 204 lg 2 järgi ja talle mõisteti

karistuseks kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK § 47 alusel vabastati ta karistuse

kandmisest tingimisi kolme-aastase katseajaga.

A. S. mõisteti süüdi selles, et ta 14. jaanuaril 1996. a kella 16.00 ajal, juhtides Tallinn-Narva maantee 178-

ndal kilomeetril Ida-Virumaal Toila vallas sõiduautot VAZ-2103, sõitis liiklusohutuse nõudeid eirates

vastassuunavööndisse, kus toimus kokkupõrge vastassuunas sõitnud sõiduautoga Toyota Corolla.

Liiklusavarii tagajärjel hukkusid J. M. ja V. N. ning raskeid kehavigastusi said L. ja V. B., kergeid

kehavigastusi A. S.

Apellatsioonprotestis taotles prokurör A. S. karistamist KrK § 204 lg 2 järgi vabadusekaotusega kolmeks

aastaks kinnises vanglas.

Viru Ringkonnakonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. septembri 1996. a otsusega apellatsiooniprotest

rahuldati, maakohtu otsus tühistati A. S. tingimusliku karistuse kandmisest vabastamise osas ja talle mõisteti

karistuseks kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas karistuse kandmise algusega samast kuupäevast.

Kohtulahendi osalist muutmist põhjendati kuriteo ja tagajärgede raskusega. Oma kassatsioonkaebustes

taotlevad A. S. ja tema kaitsja vandeadvokaat V. Rogulski jätkuvalt süüdimõistetu tingimuslikku karistusest

vabastamist, arvestades positiivseid isikuandmeid, kahetsust ja kannatanute mõistvat suhtumist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri

seletuse, kes ei toetanud kassatsioonkaebuste rahuldamist,

l e i d i s:

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma 30. septembri 1996. a otsuses põhjendatult lähtunud

seisukohast, et vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine KrK § 47 mõttes on üldjuhul võimalik vähese

raskusastmega kuritegude eest karistuse mõistmisel, kui seda lisaks tingib tehiolude ja süüdlase isiku

märkimisväärsete erisuste arvestamine.

A. S. pani liiklusohutuse nõuete eiramisega toime kuriteo, mis tagajärgede raskuse tõttu on KrK § 72 lg 2

mõttes esimese astme kuritegu - ta põhjustas kahe isiku surma. Süüdlase isikuomadusi ja kannatanuid

esindanud isikute mõistvat suhtumist on kohus arvestanud A. S. karistamisel seaduses ettenähtud karistuse

alammääraga.

Käsitletud asjaoludest lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. septembri 1996. a otsus A. S. süüdistuses KrK § 204

lg 2 järgi jätta muutmata.

2. A. S. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 10. detsembril 1996. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Herbert Lindmäe

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher