3-2-1-130-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedvõttis ringkonnakohus menetlust lõpetades B. Lillelt põhiseadusliku õiguse kaitsta oma rikutud B. Lille hagi vara arestist vabastamiseks oli kohtule esitatud AÕS § 68 alusel ning see tulenes
Legislator headnote
AI generated3-2-1-130-96 · Riigikohus: Lillelt põhiseadusliku õiguse kaitsta oma rikutud B. Lille hagi vara arestist vabastamiseks oli kohtule esitatud AÕS § 68 alusel ning see tulenes
Full text
3-2-1-130-96
M Ä Ä R U S
Tartus, 9. detsembril 1996. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, B. Lille
esindaja vandeadvokaat T. Bekkeri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. detsembril 1996. a.
Birgit Lille erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. septembri 1996. a.
määruse Birgit Lille hagis AS-i Hansapank ja Marko Neppi vastu vara arestist vabastamiseks.
8. novembril 1995 arestis Keskuurimisbüroo uurimisosakonna uurija kriminaalmenetluse koodeksi §
146 alusel Marko Neppi vara. Vara arestiti Hansapanga poolt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi
tagamiseks. Uurija määruse alusel kirjutati 9. novembril 1995. a. M. Neppi varana üles sõiduauto
BMW, mis protokolli kohaselt on registreeritud B. Lille nimele. Birgit Lille hagi alusel, mille ta esitas
AS-i Hansapank ja Marko Nepi vastu, vabastas Tallinna Linnakohus 14. mai 1996. a. otsusega
sõiduauto arestist ja mõistis hageja kasuks AS-lt Hansapank välja 5040 kr. kohtukulude katteks.
Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. septembri 1996. a. määrusega linnakohtu otsuse ja lõpetas asja
menetluse TsKS § 218 alusel. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et vaidlusaluse vara arestis
uurija kriminaalmenetluses KrMK § 146 alusel. Sama koodeksi § 182 lg. 1 kohaselt võib isik, kes
uurija tegevusega ei nõustu, kaevata selle peale prokurörile. KrMK § 181 lg. 2 kohaselt esitatakse
pärast kriminaalasja kohtusse saatmist kõik taotlused ja kaebused asjas vahetult kohtule, seega
kriminaalasja läbivaatavale kohtule. Vara arestimise peale võib seepärast edasi kaevata samuti
kriminaalmenetluses selleks seadusega ettenähtud korras. Asi ei kuulu kohtu pädevusse
tsiviilkohtupidamise korras.
Kohtumääruse peale esitas erikaebuse hageja B. Lille esindaja vandeadvokaat T. Bekker. Kaebuse
kohaselt:
1. võttis ringkonnakohus menetlust lõpetades B. Lillelt põhiseadusliku õiguse kaitsta oma rikutud
õigusi kohtus;
2. B. Lille hagi vara arestist vabastamiseks oli kohtule esitatud AÕS § 68 alusel ning see tulenes
temale kui auto omanikule kuuluvate õiguste rikkumisest. Kuivõrd B. Lille hagi puudutas tema
tsiviilõigusi, siis oli linnakohus pädev tema hagi arutama. Ringkonnakohus kohaldas alusetult TsKS §
218 ja lõpetas menetluse.
3. Ringkonnakohus luges tsiviilhagi esitamise ebaseaduslikuks, kuigi see on ainus võimalus kohtus
oma õigusi kaitsta. Kriminaalasjas saab tsiviilhagejaks olla KrMK § 41 kohaselt üksnes isik, kes on
varalist kahju kandnud kuriteo läbi. B. Lillele ei ole kahju tekitatud kuriteo läbi, tema tsiviilõigusi on
rikutud vara ebaseadusliku arestimisega. Seepärast ei saa B. Lill olla tsiviilhageja kriminaalasjas ega
kaitsta oma õigusi kriminaalkohtumenetluses. Kohtumääruse viide kriminaalmenetlusele on seetõttu
põhjendamatu.
4. Ringkonnakohtu määrusest jääb arusaamatuks, kuhu võib avaldaja pöörduda, kui menetlus on
lõpetatud seetõttu, et asi ei kuulu kohtu pädevusse.
Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kaebuses märgitud põhjenduste juurde ning palus erikaebuse
rahuldada.
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse
normi väära kohaldamise tõttu.
Ringkonnakohus on ebaõigesti asjas menetluse lõpetanud. Hageja nõuab AS § 68 lg. 1 alusel
omandiõiguse kaitseks oma auto arestist vabastamist jasee on TsKS § 1 lg. 2 kohaselt tsiviilõiguslik
vaidlus, mis kuulub kohtu kompetentsi. Seepärast on ringkonnakohus põhjendamatult TsKS §-le 218
viidates asja menetluse lõpetanud. See paragrahv ei sisalda ühtegi niisugust alust, mis võimaldaks
vaidlusaluses asjas menetluse lõpetada. Erikaebuses on õigesti märgitud, et KrMK § 41 kohaselt saab
kriminaalasjas tsiviilhagejaks olla üksnes isik, kes on varalist kahju saanud kuriteo läbi. B. Lille ei
ole kuriteo läbi kahju kannatanud isik. Ta saab oma omandiõigust kaitsta tsiviilkohtumenetluses hagi
esitamisega isiku vastu, kelle varana on kriminaalmenetluses tema vara arestitud ja isiku vastu, kes
nõuab kuriteo läbi tekitatud kahju hüvitamist tsiviilhagiga kriminaalmenetluses.
Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium
m ä ä r a s:
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 1996. a. määrus ja saata asi uueks
läbivaatamiseks samasse kohtusse.
Erikaebus rahuldada.
Tagastada vandeadvokaat Toomas Bekkerile 07. oktoobril 1996. a. tasutud kautsjon 200
(kakssada) krooni.
Eesistuja J. Odar
Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik