3-2-1-130-96 · Riigikohus

3-2-1-130-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 9. detsembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, B. Lille

esindaja vandeadvokaat T. Bekkeri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. detsembril 1996. a.

Birgit Lille erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. septembri 1996. a.

määruse Birgit Lille hagis AS-i Hansapank ja Marko Neppi vastu vara arestist vabastamiseks.

8. novembril 1995 arestis Keskuurimisbüroo uurimisosakonna uurija kriminaalmenetluse koodeksi §

146 alusel Marko Neppi vara. Vara arestiti Hansapanga poolt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi

tagamiseks. Uurija määruse alusel kirjutati 9. novembril 1995. a. M. Neppi varana üles sõiduauto

BMW, mis protokolli kohaselt on registreeritud B. Lille nimele. Birgit Lille hagi alusel, mille ta esitas

AS-i Hansapank ja Marko Nepi vastu, vabastas Tallinna Linnakohus 14. mai 1996. a. otsusega

sõiduauto arestist ja mõistis hageja kasuks AS-lt Hansapank välja 5040 kr. kohtukulude katteks.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. septembri 1996. a. määrusega linnakohtu otsuse ja lõpetas asja

menetluse TsKS § 218 alusel. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et vaidlusaluse vara arestis

uurija kriminaalmenetluses KrMK § 146 alusel. Sama koodeksi § 182 lg. 1 kohaselt võib isik, kes

uurija tegevusega ei nõustu, kaevata selle peale prokurörile. KrMK § 181 lg. 2 kohaselt esitatakse

pärast kriminaalasja kohtusse saatmist kõik taotlused ja kaebused asjas vahetult kohtule, seega

kriminaalasja läbivaatavale kohtule. Vara arestimise peale võib seepärast edasi kaevata samuti

kriminaalmenetluses selleks seadusega ettenähtud korras. Asi ei kuulu kohtu pädevusse

tsiviilkohtupidamise korras.

Kohtumääruse peale esitas erikaebuse hageja B. Lille esindaja vandeadvokaat T. Bekker. Kaebuse

kohaselt:

1. võttis ringkonnakohus menetlust lõpetades B. Lillelt põhiseadusliku õiguse kaitsta oma rikutud

õigusi kohtus;

2. B. Lille hagi vara arestist vabastamiseks oli kohtule esitatud AÕS § 68 alusel ning see tulenes

temale kui auto omanikule kuuluvate õiguste rikkumisest. Kuivõrd B. Lille hagi puudutas tema

tsiviilõigusi, siis oli linnakohus pädev tema hagi arutama. Ringkonnakohus kohaldas alusetult TsKS §

218 ja lõpetas menetluse.

3. Ringkonnakohus luges tsiviilhagi esitamise ebaseaduslikuks, kuigi see on ainus võimalus kohtus

oma õigusi kaitsta. Kriminaalasjas saab tsiviilhagejaks olla KrMK § 41 kohaselt üksnes isik, kes on

varalist kahju kandnud kuriteo läbi. B. Lillele ei ole kahju tekitatud kuriteo läbi, tema tsiviilõigusi on

rikutud vara ebaseadusliku arestimisega. Seepärast ei saa B. Lill olla tsiviilhageja kriminaalasjas ega

kaitsta oma õigusi kriminaalkohtumenetluses. Kohtumääruse viide kriminaalmenetlusele on seetõttu

põhjendamatu.

4. Ringkonnakohtu määrusest jääb arusaamatuks, kuhu võib avaldaja pöörduda, kui menetlus on

lõpetatud seetõttu, et asi ei kuulu kohtu pädevusse.

Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kaebuses märgitud põhjenduste juurde ning palus erikaebuse

rahuldada.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

Ringkonnakohus on ebaõigesti asjas menetluse lõpetanud. Hageja nõuab AS § 68 lg. 1 alusel

omandiõiguse kaitseks oma auto arestist vabastamist jasee on TsKS § 1 lg. 2 kohaselt tsiviilõiguslik

vaidlus, mis kuulub kohtu kompetentsi. Seepärast on ringkonnakohus põhjendamatult TsKS §-le 218

viidates asja menetluse lõpetanud. See paragrahv ei sisalda ühtegi niisugust alust, mis võimaldaks

vaidlusaluses asjas menetluse lõpetada. Erikaebuses on õigesti märgitud, et KrMK § 41 kohaselt saab

kriminaalasjas tsiviilhagejaks olla üksnes isik, kes on varalist kahju saanud kuriteo läbi. B. Lille ei

ole kuriteo läbi kahju kannatanud isik. Ta saab oma omandiõigust kaitsta tsiviilkohtumenetluses hagi

esitamisega isiku vastu, kelle varana on kriminaalmenetluses tema vara arestitud ja isiku vastu, kes

nõuab kuriteo läbi tekitatud kahju hüvitamist tsiviilhagiga kriminaalmenetluses.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 1996. a. määrus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samasse kohtusse.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada vandeadvokaat Toomas Bekkerile 07. oktoobril 1996. a. tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik