3-3-1-40-96 · Riigikohus

3-3-1-40-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 6. detsembril 1996. a.

Pärnu mnt 106 korteriühistu esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 12 lg. 1 p. 1

kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele - Kai Remmel

vaatas 5. detsembril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Pärnu mnt 106 korteriühistu esindaja

vandeadvokaat Jüri Leppiku kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27.

septembri 1996. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/201/96.

Protsessiosalisena võttis istungist osa vandeadvokaat Jüri Leppik.

Pärnu mnt 106 korteriühistu esindaja Margus Fink esitas 30. aprillil 1996. a. Tallinna Halduskohtule

RAS Eesti Loto toimingu peale kaebuse, milles palus "tunnistada RAS Eesti Loto tegevus keelduda

Pärnu mnt 106 elamuga ühisel krundil asuva katlamaja erastamisest seadusevastaseks". Eesti

Vabariigi Majandusministeerium andis 15. märtsil 1994. a. tasuta RAS Eesti Loto bilanssi 90

korteriga elumaja Tallinnas Pärnu mnt 106, katlamaja ja nimetatud elumaja teenindavad rajatised.

RAS Eesti Loto kui erastamise kohustatud subjekt keeldus elamut Pärnu mnt 106 teenindava ja selle

elamuga ühisel krundil asuva katlamaja erastamisest korterite juurde kuuluvate mõtteliste osadena,

millega kaebuse esitaja arvates RAS Eesti Loto rikkus eluruumide erastamise õigustatud subjektide

õigusi.

RAS Eesti Loto väitis, et vaidlusalune katlamaja ei kuulu elamu Pärnu mnt 106 juurde ja see elamu

tarbib katlamaja võimsusest vaid väikese osa. Katlamaja erastamine muudaks korteriühistu sisuliselt

katlamajast tulu saavaks isikuks.

Tallinna Halduskohtu 31. mai 1996 a. otsusega tunnistati RAS Eesti Loto toiming Pärnu mnt 106

elamuga ühisel krundil asuva katlamaja erastamisest keeldumise osas täielikult seadusevastaseks.

Kohus leidis, et Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 2 alusel kuulub katlamaja kui abihoone, mis

asub elamuga ühisel krundil, erastamisele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Eluruumide

erastamise korra punkti 7 kohaselt erastatakse abiruumid (majapidamis-abiruuumid), mis asuvad

elamuga ühisel krundil, eluruumi juurde kuuluva osana, kui nad on vajalikud elamu teenindamiseks

või on ette nähtud elanike ühiseks kasutamiseks. Kohus tuvastas, et vaidlusalune katlamaja on vajalik

elamu Pärnu mnt 106 teenindamiseks.

Sellele Tallinna Halduskohtu otsusele esitas RAS Eesti Loto 10. juunil 1996. a. apellatsioonkaebuse,

milles palus tühistada kohtuotsus ja teha uus otsus. Apellant leidis, et kohus on kohaldanud ebaõigesti

Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 2 ja Eluruumide erastamise korra punkti 7. Katlamaja pole

majapidamishoone, vaid iseseisev funktsionaalne rajatis. Vastavalt Korteriühistuseaduse §-le 2 on

korteriühistu mittetulunduslik. Katlamaja erastamisel muutuks Pärnu mnt 106 korteriühistu

tulusaajaks, sest elamu Pärnu mnt 106 tarbib vaid väikese osa katlamaja võimsusest.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. septembri 1996. a. otsusega tühistati HKS § 36 lg. 1

p. 2 alusel Tallinna Halduskohtu apelleeritud otsus ja saadeti asi uueks arutamiseks samale kohtule

teises koosseisus. Halduskolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele seepärast, et kaebus on

esitatud korteriühistu liikmete huvides, keda pole protsessi kaasatud. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt

on vastavalt HKS §-le 12 halduskohtumenetluses protsessiosalisteks ka isikud, kelle huvides kaebus

on esitatud.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas on juhend esimese astme kohtule, et "Asja uuel arutamisel

tuleb anda hinnang, kas katlamaja on abiruum Eluruumide erastamise seaduse §-i 3 lg. 3 tähenduses.

Hinnangu andmiseks peab kontrollima ka seda, kas katlamaja on ehitusprojekti kohaselt ette nähtud

antud elumaja teenindamiseks. Kui selgub, et katlamaja vastab Eluruumide erastamise seaduse §-i 3

3. lõikes näidatud abiruumi tähendusele, tuleb kontrollida, millises vormis ja millal õigustatud

subjektid avaldasid soovi erastada katlamaja".

28. oktoobril 1996. a. esitas Pärnu mnt 106 korteriühistu esindaja kassatsioonkaebuse, milles taotleb

ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse tühistamist, asja saatmist läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule teises koosseisus ja kohtukulude väljamõistmist riiklikult aktsiaseltsilt Eesti Loto.

Korteriühistu esindaja leiab, et ringkonnakohus on alusetult kohaldanud HKS § 36 lg. 1 p. 2, kuna

korteriomanikud pole selles asjas protsessiosalised HKS § 12 lg. 1 p. 1 alusel. Teiseks leiab kassaatori

esindaja, et ringkonnakohtu juhend esimese astme kohtule asja uueks läbivaatamiseks väljub HKS §-s

27 lg. 2 sätestatud asja läbivaatamise piiridest ringkonnakohtus.

Kohtuistungil täpsustas Pärnu mnt 106 korteriühistu esindaja, et kohtukuludena tuleb korteriühistu

taotluses mõista tasu õigusabi eest kassatsioonkaebuse koostamisel ja seoses esindusega Riigikohtus

kogusummas 11 800 (üksteist tuhat kaheksasada ) krooni.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

1. Ringkonnakohus on tõlgendanud HKS § 12 lg. 1 p. 1 ekslikult, kuna asus seisukohale, et selles

sättes nimetatud protsessiosaline - "isik või organ, kelle huvides kaebus või protest on esitatud" - on

ka korteriühistu iga liige. HKS § 5 lg. 1 kohaselt "Isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks

mitteolev ühendus, võib halduskohtusse pöörduda ka oma liikmete või muude isikute huvides, kui

ühenduse asutamisakt, põhikiri või seadus talle sellise õiguse annab". Kui selleks volitatud isikute

ühendus pöördub kaebusega kohtusse oma liikmete huvides, on ta tulenevalt HKS §-st 5 lg. 1

iseseisev protsessiosaline ja ühenduse liikmeid ei kaasata kaebuse läbivaatamisele. Kui isikute

ühendus pöördub kaebusega kohtusse muu isiku huvides, siis see isik on protsessiosaline HKS § 12

lg. 1 p. 1 alusel.

Isikute ühendus on volitatud kohtusse pöörduma oma liikmete või muude isikute huvides üksnes siis,

kui ühenduse asutamisakt, põhikiri või seadus annab talle sellise õiguse. Korteriühistuseaduse §-s 2

lg. 1 nimetatud "korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine" ja Pärnu mnt 106 korteriühistu

põhikirja punktis 3 märgitud "korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine" pole seepärast

õiguslikuks aluseks kohtusse pöördumisel ühistu liikmete huvides. Korteriühistu õigus pöörduda oma

liikmete või muude isikute huvides kohtusse peab olema selgesõnaliselt sätestatud seaduses, ühistu

põhikirjas või tema asutamisaktis. Kohtul tuleb kontrollida, kas Pärnu mnt 106 korteriühistul on õigus

pöörduda ühistu liikmete huvides kohtusse ühistu asutamisakti alusel.

Seega on ringkonnakohus HKS § 12 lg. 1 p. 1 ebaõige tõlgendamise tõttu kohaldanud vääralt HKS §

36 lg. 1 p. 2 .

2. Ringkonnakohtu juhend esimese astme kohtule asja uueks läbivaatamiseks pole HKS §-s 27 lg. 2

sätestatud asja läbivaatamise piiride rikkumine, sest ringkonnakohtu otsuse selles osas pole märgitud

kohtu tuvastatud asjaolusid, tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti põhjendusi, miks

kohus need või teised tõendid tagasi lükkab. Ringkonnakohtu juhend esimese astme kohtule selle

haldusasja uueks läbivaatamiseks on sisuliselt õige.

3. HKS § 69 lg.1 kohaselt mõistab kohus kaebaja kasuks kõik kaebaja poolt kantud kulud, sealhulgas

ka tasu õigusabi eest üksnes siis, kui kohus kaebuse rahuldab. Kuna Riigikohtu halduskolleegium ei

lahenda seda haldusasja lõplikult, siis puudub Riigikohtu halduskolleegiumil võimalus Pärnu mnt 106

korteriühistu esindaja kohtukulude jagamise taotluse läbivaatamiseks.

HKS § 36 lg. 1 p. 2 väära kohaldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebus rahuldada ja ringkonnakohtu

kasseeritud otsus tühistada.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b:

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. septembri 1996. a. otsus

haldusasjas nr. II-3/201/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises

koosseisus.

3. Tagastada Pärnu mnt 106 korteriühistule kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend)

krooni.

Määrus jõustub 16. detsembril 1996. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele - Kai Remmel