3-3-1-39-96 · Riigikohus

3-3-1-39-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 6. detsembril 1996. a.

Keskpiimaühistu "Tartu Piim" esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 9 lg. 3

kohaldamisest maksuvaidluse asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 5. detsembril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Keskpiimaühistu "Tartu Piim" esindaja

vandeadvokaadi abi Helmut Pikmetsa kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri

1996. a. määrusele haldusasjas nr. II-3/242/96.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Keskpiimaühistu "Tartu Piim" esindaja vandeadvokaadi abi

Helmut Pikmets ja Riigi Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv.

Keskpiimaühistu "Tartu Piim" taotluse ja Maksukorralduse seaduse §-de 34 2 ning 34 3 alusel

otsustas Riigi Maksuamet 22. märtsi 1996. a. otsusega nr. 30-0/32 ajatada ühistu füüsilise isiku

tulumaksu, käibemaksu ja sotsiaalmaksu võlad seisuga 31. detsember 1995. a. ning kinnitas intressita

maksuvõlgade tasumise ajakava. Ajakava kohaselt kuulus maksuvõlgnevus kokku summas 12 846

100 krooni tasumisele alates 1997. a. aprillist kuni 2004. a. detsembrini igakuuliselt osade kaupa.

Otsuse kohaselt kuulusid 1996. a. võlasummad viivitamatule täitmisele. Otsuse punkt 2 nägi ette

intressivõla ajatamise otsustamise eraldi pärast põhivõlgade tasumist. Otsuse punktiga 6 kohustati

Tartu Maakonna Maksuametit tegema otsus teatavaks kohalikule pensioniametile ja kontrollima

ajakavast kinnipidamist. Ajakavas ettenähtud ja jooksvate maksete tähtajaks tasumata jätmisel pidi

Tartu Maakonna Maksuamet tegema ettepaneku ajakava tühistamiseks.

24. mail 1996. a. tegi Riigi Maksuamet Maksukorralduse seaduse § 34 3 lg. 3 alusel otsuse nr. 30-

0/69, millega tühistas 22. märtsi 1996 .a. otsusega nr. 30-0/32 kinnitatud ajakava. Selle otsuse punkti

2 kohaselt tuli arvestada intress ajakava järgi tasumisele kuulunud maksuvõlgadelt tagasiulatuvalt.

Otsuse punktis 3 kohustati Tartu Maakonna Maksuametit rakendama viivitamatult Maksukorralduse

seadusega sätestatud abinõud ühistult maksuvõla sissenõudmiseks.

Riigi Maksuameti otsus ajakava tühistamiseks tehti Tartu Maakonna Maksuameti 22. mai 1996. a.

ettepaneku nr. 41-09/3014 alusel, milles märgiti, et ühistu ei tasunud jooksvaid makse tähtaegselt.

3. juulil 1996.a. esitas ühistu esindaja kaebuse Tallinna Halduskohtule, paludes tunnistada Riigi

Maksuameti 24. mai 1996. a. otsus nr. 30-0/69 seadusevastaseks ja peatada selle otsuse täitmine.

Kaebuse kohaselt erastas ühistu Tartu Piimatoodete Kombinaadi varad 2. mail 1994. a. ja pidi täitma

kõik kohustused, mis tulenesid lepingulistest suhetest kolmandate isikute ja kombinaadi vahel. Pärast

erastamislepingu sõlmimist läbiviidud raamatupidamise audiitorkontrolli tulemustest selgus, et

ületulnud kohustuste hulgas ei olnud kombinaadi bilansis kajastatud võlgnevusi kokku 7 500 000

krooni. Ühistu tasus kombinaadi võlgu, s.h. maksuametile kokku 21 500 000 krooni. Seoses võlgade

tasumisega, mida ei olnud erastamise hetkel teada, suurenesid maksuvõlad. Seetõttu tegi ühistu 5.

veebruaril 1996. a. taotluse Riigi Maksuametile maksusummade tasumiseks ajakava alusel. Taotlus

rahuldati osaliselt, rahuldamata jäi taotlus 1996. a. jooksvate maksude ajatamiseks, sest ühistu teatas,

et tasub need hoonete ja seadmete müügist laekuvatest summadest. Vara võõrandamise nõusoleku

saamiseks pöördus ühistu korduvalt Erastamisagentuuri poole. Nõusolek kontorihoone müümiseks

saadi 27. mail 1996. a. Hoone müügist saadava rahaga lootis ühistu tasuda jooksvad maksuvõlad ja

osaliselt ka ajatatud maksud. Samal päeval saabus Riigi Maksuameti otsus ajakava tühistamise kohta.

23. juulil 1996. a. esitas ühistu kirjalikult halduskohtule taotluse, milles palus kohtunikku peatada

Riigi Maksuameti 24. mai 1996. a. otsuse nr. 30-0/69 täitmine. Taotluse kohaselt on Tartu Maakonna

Maksuamet alustanud Riigi Maksuameti otsuse täitmist ja tegi 19. juunil 1996. a. Eesti Maapangale

ettekirjutuse nr. 50 ühistu arvelduskontode arestimiseks ja 2 000 000 krooni suuruse maksuvõla

sissenõudmiseks. Ühistu leidis, et selle otsuse jätkuv täitmine võib põhjustada talle olulist

majanduslikku kahju, sest ühistu majandustegevus oli arvestatud maksude tasumisega ajagraafiku

alusel ja ühistu on suunanud oma finantsaktivad tootmiskulude katmiseks ning investeeringuteks.

Ühistu leidis veel, et antud juhul ei ole kohaldatav Maksukorralduse seaduse § 41 lg.2, mille kohaselt

kaebuse esitamine kohtusse ei võta maksumaksjalt kohustust täita ettekirjutus, kuid kohtuotsuseni ei

ole maksuhalduril õigust maksuvõla sissenõudmiseks §-s 24 lg. 1 sätestatud korras. Kaebaja leidis, et

Maksukorralduse seaduse § 41 lg. 2 kehtib üksnes maksusumma määramise vaidluse puhul, mitte aga

vaidluses maksusumma ajatamise kava tühistamiseks.

23. juulil 1996. a. rahuldas halduskohtunik nimetatud taotluse kaebaja poolt esitatud motiividel ja

peatas kaevatud otsuse täitmise. Kohtunik tegi kindlaks, et Tartu Maakonna Maksuamet on alustanud

Riigi Maksuameti kaevatud otsuse täitmist, tehes Eesti Maapangale ettekirjutuse arvelduskontode

arestimiseks ja maksuvõla 2 000 000 krooni sissenõudmiseks. Selleks kohustas Tartu Maakonna

Maksuametit Riigi Maksuameti kaevatud otsuse punkt 3. Antud juhul ei ole rakendatavad MKS § 41

lg. 2 sätted. Kaevatud otsuse täitmine põhjustab kaebajale olulist majanduslikku kahju, kuna

majandustegevus on arvestatud maksuvõla tasumisega vastavalt ajatamise graafikule. Kohtunik

leidis, et esitatud taotlus kaevatava otsuse täitmise peatamiseks on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

5. augustil 1996. a. esitas Riigi Maksuameti esindaja erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles

palus tühistada halduskohtuniku määruse. Erikaebuses leiti, et kohtumäärus on ebaõige ja

põhjendamatu, ei tugine asja faktilistele tehioludele ning seadusele. Erikaebuse kohaselt kuulusid

ühistu 1996. a. võlasummad viivitamatule tasumisele ja nende tasumata jätmisel kuulus ajakava

tühistamisele. Ühistu ei maksnud 1996. a. eest sotsiaalmaksu ja intresse. Maksukorralduse seaduse §

34 4 lg. 1 kohaselt ei vabasta maksuvõla tasumise ajatamine maksumaksjat jooksvate kohustuste

täitmisest ja sama seaduse § 34 3 lg. 3 p. 1 kohaselt on maksuhalduril õigus tühistada ajakava, kui

ajakava ei täideta või ei tasuta ajakava kehtimise perioodil jooksvaid makse. Erikaebuses leiti, et

antud juhtumil on maksuamet teinud otsuse, mille vaidlustamise korda seadus ette ei näe, seega on

tegemist otsusega, mida ei ole võimalik vaidlustada. Erikaebuse esitaja pidas arusaamatuks

halduskohtuniku väidet olulise majandusliku kahju põhjustamise kohta ja leidis, et kui ühistu ei suuda

tasuda jooksvaid makse, siis ei suuda täita ka ajatatud maksegraafikut. Tartu Maakonna Maksuamet

on esitanud Tartu Linnakohtule avalduse ühistu pankroti väljakuulutamiseks, mistõttu ühistu kaebus

on esitatud ilmselge eesmärgiga takistada pankrotimenetlust näilise vaidlusega.

3. oktoobri 1996. a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistati halduskohtu määrus, asjas tehti uus

määrus, millega jäeti rahuldamata ühistu taotlus Riigi Maksuameti 24. mai 1996. a. otsuse nr. 30-0/69

täitmise peatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et ei ole õige erikaebuse väide, mille kohaselt

halduskohus ei ole pädev antud asjas kohaldama otsuse täitmise peatamist. HKS § 9 lg. 3 kohaselt on

halduskohtunikul õigus kaebaja palvel peatada kaevatud õigusakti täitmine. Riigi Maksuameti otsus

ajakava tühistamise kohta on haldusakt, mis allub halduskohtu kontrollile ja halduskohtunikul on

õigus otsustada selle peatamise vajalikkus. Kuid ringkonnakohus leidis, et selle otsuse täitmise

peatamine ei ole antud juhul piisavalt põhjendatud ja seega puudusid taotluse rahuldamiseks kaalukad

põhjused. Maksukorralduse seaduse § 41 lg. 2 rakendamise võimatus antud asjas ei olnud samuti

piisav alus selleks, et lugeda otsuse täitmise peatamise taotlus põhjendatuks. Halduskohtu motiiv

olulise majandusliku kahju tekkimise võimaluse kohta seoses otsuse edasise täitmisega ei ole samuti

peatamise alusena põhjendatud. Ringkonnakohus leidis, et igal juhul on ühistu kohustatud maksuvõla

tasuma ja sõltumata kaebuse lahendamise tulemusest, kustutavad laekunud summad olemasolevat

võlga.

Keskpiimaühistu "Tartu Piim" esindaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus, millega peatada kaevatud otsuse täitmine.

Kassaator leiab, et halduskohtunikul on õigus HKS § 9 lg. 3 alusel kaebaja palvel peatada kaevatava

haldusakti täitmine. Täitmise peatamine on õigustatud, kui sellega välistatakse ühistule võimaliku

kahju tekkimine. Täitmise peatamine on vajalik ka selleks, et ühistu kaebuse rahuldamise korral oleks

võimalik taastada endine olukord, milline eelnes maksuameti kaevatud otsuse tegemisele. Kui aga

otsuse täitmine ei ole peatatud on Tartu Maakonna Maksuametil kohustus nõuda maksuvõlg ühistult

sisse. Ühistu kaebuse rahuldamise korral võib selleks ajaks olla maksuvõlg sisse nõutud ja siis oleks

võimatu täita kohtuotsust. Ühistu on oma majandustegevuses arvestanud võimalusega tasuda

maksuvõlg ajatatult. Oluline vahe on, kas tasuda võlg kohe või kaheksa aasta jooksul. Maksuvõla

koheseks tasumiseks peab ühistu ära müüma osa varast. Tartu Maakonna Maksuamet on algatanud

ühistu pankrotimenetluse, mis põhineb ajatatud maksuvõlal ja intressidel. Kui kohus kuulutab välja

pankroti, rahuldatakse võlausaldajate nõuded ühistu vara arvel ja ühistu likvideerub. Kui halduskohtu

otsusega kaebus rahuldatakse ja see jõustub pärast varade müümist pankrotimenetluses, on endise

olukorra taastamine kohtuotsuse täitmiseks võimatu ning mõttetu.

Riigi Maksuameti esindaja kirjalikus vastuses leitakse, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja

kooskõlas asja tehioludega. Maksuamet on teinud ühistule piisavalt soodustusi ja andnud võimalusi

võlgade likvideerimiseks, kuid ühistu ei täitnud teadlikult ja tahtlikult temale pandud kohustusi.

Sellega põhjustas ta Maksukorralduse seaduses ettenähtud tagajärjed. Maksuvõla tasumise

käsitlemine kahju tekitamisena ei ole põhjendatud, sest maksude sissenõudmine seadusel põhineva

otsuse alusel ei ole kahju tekitamine vaid seaduses ettenähtud maksuhalduri õigus ja kohustus.

Kaebus on esitatud ilmselge eesmärgiga takistada näilise vaidlusega pankrotimenetlust.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

1. Keskpiimaühistu "Tartu Piim" kaebuses vaidlustati Riigi Maksuameti otsus maksuvõla tasumise

ajakava tühistamise kohta. Ühistu leidis, et antud vaidluses ei ole kohaldatav Maksukorralduse

seaduse § 41 lg. 2 .

Maksukorralduse seaduse VIII peatükk kannab pealkirja " Vaidluste lahendamise kord" ja selles

reguleeritakse üksnes sellise maksuvaidluse lahendamist, milles vaidlustatakse maksuhalduri

maksusumma määramise ettekirjutus. Taolise ettekirjutuse vaidlustamine kohtus ei võta

maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt Maksukorralduse seaduse § 41 lg. 2 kohaselt kohustust täita

ettekirjutus, kuid kohtuotsuse tegemiseni ei ole maksuhalduril õigust nõuda sisse maksuvõlga

Maksukorralduse seaduse §-s 24 lg. 1 sätestatud korras. Maksukorralduse seadus ei reguleeri aga

teistsuguste maksuvaidluste lahendamist, sealhulgas antud kaebuses esitatud vaidlust, ega sea

piiranguid maksuhaldurile maksuvõla sissenõudmisel selliste vaidluste kohtuliku lahendamise ajal.

Seetõttu oli põhjendatud ühistu viide Maksukorralduse seaduse § 41 lg. 2 rakendamise võimatusele

antud asjas ja palve esitamine halduskohtule rakendada Halduskohtumenetluse seadustiku §-s 9 lg. 3

sätestatud halduskohtuniku õigust peatada Riigi Maksuameti kaevatud otsuse täitmine.

HKS § 9 lg. 3 kohaselt et takista kaebuse esitamine õigusakti täitmist, kuid halduskohtunikul on õigus

kaebaja palvel peatada selle täitmine. Seaduseandja ei ole sätestanud õigusakti täitmise peatamise

aluseid, millest lähtudes peaks halduskohtunik otsuse tegema. Antud sättest tuleneb, et

halduskohtunikul on õigus peatada õigusakti täitmine, kui ta peab kaebaja esitatud taotlust

põhjendatuks. Õigusakti täitmise peatamine on põhjendatud näiteks ka siis, kui peatamata jätmine

võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Eeltoodust tulenevalt oli

halduskohtunikul õigus peatada Riigi Maksuameti 24. mai 1996. a. otsuse täitmine. Halduskohtunik

esitas kohtumääruses taotluses toodud seisukohad otsuse peatamise vajalikkuse kohta, leides, et need

on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Halduskohtunik ei rikkunud sellist määrust tehes HKS § 9

lg. 3.

2. HKS § 38 lg. 3 ja TsKS § 213 lg. 1 p. 5 kohaselt peavad ringkonnakohtu määruses olema

põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja seadus, millest kohus juhindus.

Ringkonnakohus väitis, et Riigi Maksuameti otsuse täitmise peatamine ei olnudpiisavalt põhjendatud,

taotluse rahuldamiseks puudusid kaalukad põhjused, olulise majandusliku kahju tekkimise võimalus

ei ole peatamise põhjenduseks ja Maksukorralduse seaduse § 41 lg. 2 rakendamise võimatus antud

asjas ei anna alust lugeda täitmise peatamise taotlust põhjendatuks. Need väited on paljasõnalised ja

seadusliku aluseta.

Ringkonnakohtu väide, et "Keskpiimaühistu on igal juhul kohustatud maksuvõla tasuma ja sõltumata

kaebuse lahendamise tulemustest, kustutavad laekunud summad olemasolevat võlga," on ennatlik ja

pole seotud käesoleva asjaga.

Eeltoodut arvestades tuleb kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu 3.

oktoobri 1996. a. määrus antud haldusasjas tuleb tühistada ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 23.

juuli 1996. a. määrus selles haldusasjas.

Juhindudes HKS §-dest 9 lg. 3, 50 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

m ä ä r a b:

1. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 1996. a. määrus haldusasjas nr. II-3/242/ 96

ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 23. juuli 1996. a. määrus haldusasjas nr. 3-382/96.

3. Tagastada advokaadibüroole Paul Varul kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend)

krooni.

Määrus jõustub 16. detsembril 1996. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele - Kai Remmel, Harri Salmann