3-2-3-33-96 · Riigikohus

3-2-3-33-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 5. detsembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja T. Vernik, asjast

huvitatud isiku M. Kartseva osavõtul ja tõlk L. Lompi juuresolekul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

25. novembril 1996. a.

Mariana Kartseva kohtuvigade parandamise avalduse alusel Narva Linnakohtu 3. augusti

1994. a. otsuse Olga Krauze avalduses põlvnemise fakti tuvastamiseks.

Olga Krauzel sündis 20. aprillil 1994. a. poeg Artjom, kelle sünniaktis on isana märgitud Igor Krauze.

18. juulil 1994. a. Narva Linnakohtule esitatud avalduses palus Olga Krauze tuvastada juriidilise

fakti, et tema poja isa oli Jevgeni Kabanov (sünd. 1961. a., surnud 31. mai 1994. a.). Avaldus esitati

TsKS §-de 255 lg. 2 p. 3, 256 ja 257 alusel.

Oma avaldust põhjendas O. Krauze sellega, et J. Kabanov tunnistas end lapse isaks ning laps põlvnes

temast. Avaldaja ja J. Kabanov elasid enne lapse sündi koos, neil oli ühine majapidamine ja J.

Kabanov pidas avaldajat ja last üleval. Avaldaja abielu oli lahutamata ja seetõttu on lapse

sünnitunnistusel lapse isana märgitud I. Krauze. Juriidilise fakti tuvastamist oli vaja lapsele

toitjakaotuspensioni saamiseks.

Kohus rahuldas avalduse. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt teadsid tunnistajad, et Jevgeni Kabanov

tunnistas end lapse isaks. J. Kabanov elas koos O. Krauzega, neil oli ühine majapidamine ja nad

tähistasid koos avaldajaga lapse sündi ning J. Kabanov ostis lapsele voodi. Lapse arenguloos on isana

märgitud J. Kabanov. Tunnistaja Mariana Kartseva ei teadnud midagi oma poja ja avaldaja suhetest.

Kohtuvigade parandamise avalduses palus J. Kabanovi ema M. Kartseva kohtuotsuse tühistada,

põhjendades seda protsessiõiguse normide olulise rikkumisega. Kohus pidanuks M. Kartseva ja J.

Kabanovi abikaasa Svetlana Kabanova protsessi kaasama asjast huvitatud isikutena, aga mitte

tunnistajatena. S. Kabanovat kohtusse ei kutsutud ja kohtuistungil teda ei olnud. Tegelikult tuvastati

juriidiline fakt pärandvara saamiseks, kuid tunnistajana polnud võimalik sellele vastu vaielda.

Õiguslikud alused isaduse tuvastamiseks puudusid. Lapsel oli sünniaktis kanne isa kohta olemas.

Vastustes kohtuvigade parandamise avaldusele leidsid O. Krauze ja S. Kabanova, et kohtuotsus on

õige.

Kolleegiumi istungil palus M. Kartseva kohtuotsuse tühistada avalduses toodud põhjustel.

Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja

protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

TsKS § 254 lg. 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja, teiste huvitatud isikute ja riigi

ning kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtul. Kui avaldaja ei taotlenud huvitatud isikute

kaasamist, peab kohus erimenetluses seda tegema omal algatusel.

Narva Linnakohus jättis asjast huvitatud isikud - J. Kabanovi pärijad ja lapse isana sünniakti kantud I.

Krauze - protsessi kaasamata. J. Kabanovi ema M. Kartseva kutsuti istungile tunnistajana, kuid teda

ei kaasatud protsessi asjast huvitatud isikuna. Kohus rikkus asjast huvitatud isikute õigusi, võttes neilt

võimaluse esitada avaldusele vastuväiteid ja tõendeid (TsKS §-d 63 ja 64).

Linnakohus jättis tähelepanuta perekonnaseaduse sätted, mis reguleerivad lapse põlvnemise

kindlakstegemist. Viidates avalduse lahendamisel TsKS §-le 255, jättis kohus kohaldamata

perekonnaseaduse sätted, mille alusel lapse põlvnemise kindlakstegemine toimub.

PkS § 39 lg. 1 ja 2 kohaselt loetakse laps, kes on sündinud vanemate abielu kestel, põlvnevaks

mehest, kes on lapse emaga abielus. Lapse sünniakti kantakse emana isik, kes on lapse sünnitanud, ja

isana isik, kes on lapse emaga abielus.

Kohus jättis tähelepanuta, et lapse isana sünniakti kantud I. Krauze oli abielus lapse ema O. Krauzega

ja vastavalt sellele ka lapse isana sünniakti kantud. Seega on lapse põlvnemine I. Krauzest kindlaks

tehtud. Seda kannet ei ole keegi vaidlustanud.

Vaatamata sellele, et lapse sünniaktis oli kanne isa kohta kehtiv, asus kohus tuvastama põlvnemist

teisest isast, mida aga seadus ei luba enne, kui eelmine kanne lapse isa kohta on ebaõigeks

tunnistatud. Ühel lapsel saab olla vaid üks isa.

TsKS § 256 kohaselt tuvastab kohus juriidilise fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole teisiti võimalik

saada seda fakti tõendavat dokumenti. Avaldajal oli fakti tõendav dokument olemas - avaldajal oli

lapse sünnitunnistus koos kandega isa kohta. Kohtul puudus seaduslik alus juriidilise fakti

tuvastamiseks. Sedalaadi vaidluste lahendamise aluseks on lapse sünniakt (mitte sünnitunnistus),

mille kohus pidanuks välja nõudma perekonnaseisuametilt.

Linnakohtu otsus tuleb tühistada ja O. Krauze avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks jätta läbi

vaatamata, sest isa kanne sünniaktis on kehtiv ja uue isa tuvastamine ei ole seetõttu võimalik.

Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Narva Linnakohtu 3. augusti 1994. a. otsus, millega tuvastati juriidiline fakt, et 20.

aprillil 1994. a. sündinud Artjom Krauze isa oli 31. mail 1994. a. surnud Jevgeni Kabanov.

Jätta läbi vaatamata Olga Krauze avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Mariana Kartsevale 17. septembril 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed J. Luik, T. Vernik