3-2-1-129-96 · Riigikohus

3-2-1-129-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 5. detsembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 25. novembril 1996. a.

RAS-i Kiviter kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. augusti

1996. a. otsuse RAS-i Kiviter hagis AS-i Nitrofert vastu leppetrahvi 55 409 krooni nõudes.

Hagiavalduse kohaselt väljastas RAS Kiviter 16. novembril 1993. a. sõlmitud lepingute täitmiseks

AS-le Nitrofert 1994. a. jaanuaris järve- ja arteesiavett ning puhastas heitvett bioloogiliselt, mille eest

kostja pidi tasuma 10. veebruaril 1994. a. 580 825 krooni. Tegelikult tasus kostja hagejale 10.

veebruaril 1994. a. 234 518 krooni. Ülejäänud osa - 346 307 krooni tasus kostja 15. märtsil 1994. a.

RAS Kiviter palus välja mõista AS-ilt Nitrofert viivise 55 409 (346 307 x 0,5 x 32) krooni 346 307

krooni tasumisega viivitatud 32 päeva eest, kuna kokkuleppe kohaselt kohustus AS Nitrofert tasuma

viivist 0, 5 % maksmisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.

Kohtla-Järve Linnakohus jättis 4. märtsi 1996. a. otsusega hagi rahuldamata. Linnakohus leidis, et

hageja nõue ei ole põhjendatud, kuna kohtule ei ole esitatud lepingute originaale ega nende tõestatud

ärakirju.

Viru Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse protsessiõigusnormide rikkumise tõttu ning tegi

asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vasta linnakohtu

otsus TsKS §-de 228 lg. 1 ja 232 lg. 4 nõuetele. Linnakohtu otsusest ei nähtu, miks kohus jättis

otsuses hinnangu andmata poolte seletustele ja nendele tõenditele, mida uuriti kohtuistungil 23.

veebruaril 1996. a. Ringkonnakohus leidis, et 1994. a. jaanuaris olid poolte vahel lepingulised suhted

järve- ja arteesiavee väljastamiseks ja vee bioloogiliseks puhastamiseks, mis tulenesid 16. novembril

1993. a. sõlmitud lepingutest, millised pooled heaks kiitsid ja peale AS-i Nitrofert registreerimist 14.

detsembril 1993. a. täitmiseks võtsid.

Ringkonnakohus leidis, et nõue lepingutes ettenähtud 0,5 % viivise väljamõistimiseks kostjalt on

alusetu. TsK § 234 kohaselt lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega ja

tasaarvestamiseks on küllaldane ühe poole avaldus. RAS Kiviter nõustus AS-i Nitrofert poolt 10.

veebruaril ja 15. märtsil 1994. a. tehtud tasaarvestusega, millega lõppesid AS-i Nitrofert 1994. a.

jaanuari vee eest tasumise kohustused.

Kassatsioonkaebuses palus RAS Kiviter Viru Ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kassaator leidis, et

ringkonnakohus on valesti tõlgendanud materiaalõiguse normi. Kohustise täitmisega viivitamise

korral ei ole TsK § 234 kohaldatav. Kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud

tähtajaks sätestab TsK § 173 ning TsK §-s 190 annab kohustise täitmise tagamise liigid. Lepingutes

määrati kindlaks leppetrahv arvete tasumisega viivitamise eest.

Vastustaja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 16. novembril 1993. a. ei

saanud kostja lepingut sõlmida, sest sellel kuupäeval teda juriidilise isikuna veel ei olnud. Kostja

registreeriti ning omandas juriidilise isiku õigused 15. detsembril 1993. a. Kostja tasus osutatud

teenuste eest hagejale viimase poolt esitatud arvete alusel. Poolte vahel toimuvad pidevalt

tasaarvestused mõlemapoolsete nõudmiste alusel. Vaidlusaluse arve nr. 32 338 tasus kostja kohe

peale arve saamist.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

TsK § 173 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt

seaduse sätetele või lepingu tingimustele.

Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt väljastas RAS Kiviter 16. novembril 1993. a. sõlmitud lepingute

alusel AS-le Nitrofert 1994. a. jaanuaris järve- ja arteesiavett ning puhastas bioloogiliselt heitvett,

mille eest AS Nitrofert pidi tasuma aruandekuule järgneva 10 päeva jooksul. Tasumisega viivitamisel

kohustus kostja maksma viivist 0, 5 % maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.

Nendest lepingutest tulenevalt pidanuks AS Nitrofert 1994. a. jaanuaris tarbitud teenuste eest 580 825

krooni RAS-le Kiviter tasuma hiljemalt 10. veebruaril 1994. a.

Tuvastanud poolte vahel lepinguliste suhete olemasolu, seega ka kokkuleppe kehtivuse viivise osas,

jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata, leides, et RAS-i Kiviter nõustumine AS-i Nitrofert 10.

veebruaril 1994. a. ja 15. märtsil 1994. a. tehtud tasaarvestustega lõpetas kohustise tervikuna.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et TsK § 234 alusel lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude

tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus. Õigel ajal, s.o. 10. veebruaril 1994. a. tasus AS Nitrofert

nõutud 580 825 kroonist tasaarvstamiseks esitatud nõudega, mille tähtaeg oli saabunud, ainult 234

518 krooni. Ülejäänud 346 307 krooni tasus AS Nitrofert tasaarvestuse korras 15. märtsil 1994. a.,

viivitades tasumisega 32 päeva. RAS Kiviter nõustus küll tasaarvestuse tegemisega 346 307 krooni

osas, kuid seda ei saa käsitleda loobumisena viivise nõudest.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu 30. augusti 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale apellatsioonikohtule.

Kaebus rahuldada.

Tagastada RAS-le Kiviter 27. septembril 1996. a. tasutud kautsjon 554 (viissada viiskümmend

neli) krooni 10 senti.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: J. Luik, T. Vernik