3-1-1-130-96 · Riigikohus

3-1-1-130-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 3.detsembril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. K., T. P. ja M. S. süüdistuses KrK § 86 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa õigeksmõistetud A. K. ja M. S., T. P. kaitsja vandeadvokaat

Üllar Talviste ning Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber

A. K. T. P. ja M. S. olid antud kohtu alla süüdistuses KrK § 86 järgi selles, et nad ajavahemikul

23. detsembrist 1992. a kuni 21. märtsini 1993. a korraldasid Tallinna Lennujaama kaudu 1 460 000 000

rubla varjatud väljaveo Eesti Vabariigist, kusjuures T. P. esitas väljaveetava sularaha Tallinna lennujaamale

diplomaatilise pagasina.

Kuivõrd Eesti Panga Nõukogu poolt 18. juunil 1992. a kinnitatud välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjade

kohaselt oli juriidilistel isikutel välisvaluutat sularahas lubatud välja viia üksnes Eesti Pangalt iseseisvateks

välisvaluutatehinguteks litsentsi saanud volitatud pankadel koos sularahasummade kandmisega

kaubadeklaratsiooni, siis nimetatud nõude mittejärgimisega rikkusidki kohtualused süüdistuse kohaselt

kehtestatud rublade väljaveo kui valuutatehingu sooritamise korda olulises ulatuses ja panid toime KrK § 86

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1996. a otsusega mõisteti A. K., T. P. ja M. S. süüdistuses KrK § 86 järgi

õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Linnakohus tuli järeldusele, et kohtualused täitsid rahareformi

komitee 4. detsembri 1992. a dekreedi nr 040 nõudeid ja nende tegevus oli seaduspärane, sest nimetatud

komitee otsused olid ülimuslikud madalamalseisvate õigusaktide suhtes. Õigeksmõistvat kohtuotsust

motiveeriti asjaoluga, et ülaltoodud välissularaha sisse- ja väljaveoeeskirjad on käesolevaks ajaks tühistatud

ning seda tegevust reguleerib Eesti Panga poolt 28. aprillil 1994.a kehtestatud valuuta ja väärtpaberite

tollivormistuse kord, mis nõuab teatud kogustest alates summade deklareerimist, kuid millise nõude eiramine

ei too kaasa kriminaalvastutust. Veel leidis linnakohus, et kohtualustele esitatud süüdistuses puudub

valuutatehingute sooritamise korra rikkumise ulatuse hinnang. Samuti on kohtualustele esitatud süüdistus

kriminaalkoodeksi redaktsioonis, mis rublade realiseerimise ajal ei kehtinud.

Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1996. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör

Urmas Tammiksaar.

Apellatsioonprotestis leiti, et kriminaalasjas on kogutud küllaldaselt tõendeid kohtualuste osavõtu kohta

sularaharublade Eesti Vabariigist väljaviimises süüdistuses näidatud ajal, viisil ja koguses ning sellest

tulenevalt tuleb nad süüdi tunnistada KrK § 86 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 1996. a otsusega jäeti prokuröri protest

rahuldamata ning Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1996. a õigeksmõistev kohtuotsus muutmata.

Kriminaalkolleegium nõustus linnakohtu otsuses esitatud järeldustega, et rahareformi komiteele oli pandud

kohustus juhtida rahareformi, otsustada kõik sellega seotud küsimused Eesti Vabariigis ning et eelnimetatud

dekreet nr 040 oli ülimuslik temaga üksikasjades vastuolus olevate õigusaktidega. Veel põhistas

ringkonnakohus oma otsust asjaoluga, et 18. juunil 1992. a kehtestatud välissularaha sisse- ja väljaveo

eeskirjad ei kehtinud tehingutes nõukogude rubladega, kuna see ei olnud vabalt konverteeritav välissularaha.

Kohtuotsuse kohaselt välistab kohtualuste vastutusele võtmise asjaolu, et 28. märtsil 1994. a võttis Eesti

Pank vastu valuuta ja väärtpaberite tollivormistuse korra, mis ei sea mistahes raha sisse- või väljaveoks

mingeid piiranguid, peale teatud piirkoguse deklareerimisnõude ning nimetatud õigusakt ei näe ette

kriminaalvastutust ja omab tagasiulatuvat jõudu.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 1996. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti

Riigiprokuratuuri prokurör U. Tammiksaar.

Prokurör taotleb Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada A. K., T. P. ja M. S.

süüdistusasjas KrK § 86 järgi ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule, kuna

ringkonnakohtu otsus on vastuolus AKKS § 39 lg 3 p-ga 7, mille kohaselt kohtuotsuses motiivide

puudumine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.

Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu otsusega järgmistel põhjustel. Tallinna Ringkonnakohus, nagu ka

Tallinna Linnakohus on tõlgendanud ebaõigesti KrK § 86 sisu, väites kohtuotsuses, et 28. märtsi 1994.a

vastuvõetud valuuta ja väärtpaberite tollivormistuse kord vabastab kohtualused kriminaalvastutusest.

Valuutatehingute sooritamise korra suures või olulises ulatuses rikkumise eest oli süüdistuses näidatud

tegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal kriminaalvastutus ette nähtud KrK §-s 86. Linnakohus

pole millegagi põhjendanud, miks rahareformi komitee otsused on ülimuslikud. Ringkonnakohus on dekreedi

nr. 040 ülimuslikkust põhjendanud asjaoluga, et vastasel juhul osutunuks rahareform plaanitud kujul

mõeldamatuks. Kassaator ei nõustu sellise põhjendusega ja väidab, et rahareform oli selleks ajaks sisuliselt

lõppenud ning reformi käigus kokku korjatud rublamassi realiseerimine või mitterealiseerimine poleks

saanud enam midagi muuta. Rahareformi komitee dekreedi sisu ei saa tõlgendada nii, nagu välistaks

konfidentsiaalsuse nõue valuutaeeskirjade täitmist. Kassaator väidab, et Tallinna Ringkonnakohus on

ekslikult tõlgendanud valuuta ja valuutatehingute mõiste sisu, väites, et välissularaha sisse- ja väljaveo

eeskirjad kehtisid üksnes vabalt konverteeritava valuuta kohta. Valuuta ja valuutatehingu mõiste on avatud

24. detsembri 1991. a rahareformi komitee ajutiste valuutareeglite p.-des 1.1 ja 5.3. Vabalt konverteeritav

valuuta ei ole juriidiline termin ja selle kasutamisega ei seondu valuuta eriline juriidiline staatus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud A. K., M. S. ja T. P.

kaitsja vandeadvokaat Ü. Talviste seletused, milles nad taotlesid kassatsioonprotesti rahuldamata jätmist ning

prokuröri seletuse, milles ta toetas protesti,

l e i d i s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 1996.a otsus on seaduslik ega kuulu

tühistamisele.

Tallinna Linnakohtu otsuses on põhjalikult motiveeritud, miks A. K., T. P. ja M. S. käitumises puudub KrK

§-s 86 ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivne külg - valuutatehingute sooritamise korra rikkumine olulises

ulatuses. Nende motiividega on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks täiendavalt osutada alljärgnevale:

A. K., T. P. ja M. S. süüditati 1 460 000 000 rubla varjatud väljaveos Eesti Vabariigist, kusjuures süüdistuse

kohaselt nad rikkusid kehtivat Eesti Panga Nõukogu poolt 18. juunil 1992.a kinnitatud välissularaha sisse- ja

väljaveo eeskirju juriidiliste isikute osas.

KrK § 86 blanketse koosseisu sisustamine viitega ülalmärgitud eeskirjadele antud kriminaalasjas on ekslik.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis 27. märtsil 1991.a vastu seaduse Eesti Vabariigi rahareformi komitee

moodustamise kohta. Selle seaduse kohaselt on rahareformi komiteel õigus otsustada kõiki rahareformiga

seotud küsimusi, kusjuures otsused vormistatakse dekreetidena ja need on täitmiseks kohustuslikud kogu

Eesti Vabariigi territooriumil.

Rahareformi komitee otsusega nr. 015 24. detsembrist 1991. a kinnitati ajutised valuutareeglid ja kehtestati

need 10. jaanuarist 1992. a. Ajutiste valuutareeglite kohaselt kehtestab välisvaluuta sisse- ja väljaveo

eeskirjad Eesti Pank. Eesti Panga Nõukogu poolt kinnitatigi 18. juunil 1992. a välissularaha sisse- ja väljaveo

eeskirjad. Nimetatud eeskirjade kohaselt võisid juriidilised isikud välisvaluutat sularahas Eestist välja viia

üksnes Eesti Pangalt iseseisvateks välisvaluutatehinguteks litsentsi saanud volitatud pankade kaudu koos

sularahasummade kandmisega kaubadeklaratsiooni.

Lähtudes Eesti riigi huvidest, otsustas rahareformi komitee rublad realiseerida. Rublade realiseerimine oli

rahareformiga seotud küsimus ja rahareformi komiteel oli õigus otsustada nende väljaveo korraldamine.

4. detsembril 1992.a võttis rahareformi komitee vastu dekreedi nr. 040, mille kohaselt Eesti pankadel tuli

hoidlad vabastada rubladest ja need realiseerida, säilitades seejuures konfidentsiaalsuse. Kehtivate

välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjade järgi tegutsedes ei olnuks võimalik täita konfidentsiaalsuse nõuet -

rublasid ei saanud välja vedada ja realiseerida Eesti Pangalt iseseisvateks välisvaluutatehinguteks litsentsi

saanud volitatud pankade kaudu järgides kauba deklareerimise eeskirju. Nimetatud dekreediga nr 040

rahareformi komitee tegigi erandi välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjades sätestatud korrast. Riigikohus

leiab, et rahareformi komitee oli õiguslikult pädev seda erandit kehtestama, sest eelnevalt oli ta delegeerinud

välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjade kehtestamise Eesti Pangale.

Ülaltoodu alusel on kohtud asunud õigele seisukohale, et Eesti Vabariigi rahareformi komitee dekreet nr 040

4. detsembrist 1992.a oli oma juriidiliselt jõult ülimuslik võrreldes Eesti Panga Nõukogu poolt kinnitatud

välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjadega.

Samas peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et ei saa nõustuda ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi motiveerimata seisukohaga, mille kohaselt rahareformi komitee dekreet on oma

juriidiliselt jõult ülimuslik kõigi teiste õigusaktide, sh seaduste suhtes. Riigikohus sedastab rahareformi

komitee dekreetide ülimuslikkust üksnes rahareformiga seonduvate küsimuste lahendamisel. Õigeks ei saa

pidada ka ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta, et välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjad

kehtisid üksnes vabalt konverteeritava välissularaha kohta, sest selline järeldus ei tulene nimetatud

eeskirjadest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub eelnevates kohtulahendites toodud seisukohaga, et A. K., T. P. ja M.

S. tegutsesid rahareformi komitee dekreedi täitmiseks õiguspäraselt.

Kuna kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete

kohaselt oleks kohtuotsuse tühistamise aluseks, juhindudes AKKS § 63 p -st 1 ja § 65 lg st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 1996. a otsus A. K., T. P. ja M. S.

üüdistusasjas jätta muutmata.

2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 3. detsembril 1996. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher