3-1-1-128-96 · Riigikohus

3-1-1-128-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 3. detsembril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

K. T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p- de 2, 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu K. T. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja

vaadati läbi piiramatu kassatsiooniõiguse korras AKKS § 40 lg 2 alusel.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K. T. tunnistati süüdi Pärnu Linnakohtu 19. augusti 1996.a otsusega

KrK § 139 lg 2 p- de 2, 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega viis kuud. KrK § 41 lg 1 järgi liideti osaliselt

Võru Maakohtu 30. novembri 1993.a otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks loeti 7 kuud

vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Pärnu Linnakohtu otsuse peale esitas prokurör apellatsioonprotesti ja Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 1996.a otsusega tühistati linnakohtu otsus K. T. mõistetud lõpliku karistuse

osas mitme kohtuotsuse järgi. Pärnu Linnakohtu 19. augusti 1996.a otsusega mõistetud karistusele - viis

kuud vabadusekaotust liideti osaliselt KrK § 41 lg 1 alusel Võru Maakohtu 30. novembri 1993.a otsusega

mõistetud kandmata vabadusekaotuslik karistus ja lõplikuks karistuseks loeti üks aasta ja kümme kuud

vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Ärakantud karistuseks loeti K. T. eeluurimise ajal vahi all viibitud aeg

2- 3. augustini 1993.a. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu K. T., kes

taotleb temale mõistetud lõpliku karistuse tühistamist ja vabadusekaotusega mitteseotud karistuse mõistmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu K. T.,

kes taotleb kaebuse rahuldamist ning prokuröri arvamuse, mille kohaselt ringkonnakohtu otsus ei kuulu

muutmisele,

l e i d i s:

Võru Maakohtu 30. novembri 1993.a otsusega tunnistati K. T. süüdi KrK § 139 lg 2 p- de 2, 3 järgi ja teda

karistati vabadusekaotusega üks aasta ja kuus kuud. KrK § 47 alusel mõistetud vabadusekaotust

tingimuslikult ei kohaldatud ja kohus määras, et karistust ei pöörata täitmisele kui K. T. ei pane kaheaastase

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega. Uued kuriteod

- vargused, pani K. T. toime katseaja jooksul ja Pärnu Linnakohus karistas teda nende kuritegude

toimepanemise eest süüdimõistmisel vabadusekaotusliku karistusega. Kui tingimisi süüdimõistetu paneb

katseaja kestel tahtlikult toime uue kuriteo, peab kohzus KrK § 47 lg 5 kohaselt tingimisi mõistetud

karistuse kas täies ulatuses või osaliselt liitma. Seejuures ei tohi lõplik karistus olla ühelgi juhul

väiksem tingimisi mõistetud karistusest. Märgitud karistuse mõistmise põhimõttest juhindudes ongi

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium mõistnud õigesti K. T. mitme kohtuotsuse järgi lõpliku

karistuse ja seetõttu ei kuulu ringkonnakohtu otsus muutmisele. Kassatsioonkaebuses ei sisaldu asjaolusid,

mis võimaldaksid Riigikohtul vähendada K. T. mõistetud lõplikku karistust.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 1996.a otsus K. T.

süüdistusasjas muutmata.

2. K. T. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 3. detsembril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg