3-2-3-32-96 · Riigikohus

3-2-3-32-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 28. novembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed J. Rätsep ja T. Vernik, avaldaja H.

Porgandi ja tema esindaja vandeadvokaat A. Kalme ning Tallinna Linnavalitsuse esindaja

vandeadvokaat M. Mägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. novembril 1996. a.

Tallinna Linnavaraameti kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 8.

veebruari 1994. a. otsuse ja 17. veebruari 1994. a. täiendava otsuse Helle Porgandi avalduses

juriidilise fakti tuvastamiseks.

Tallinna Linnakohtu 8. veebuari 1994. a. otsusega tuvastati juriidiline fakt, et Loviise Seppel võttis

üle pärast oma abikaasa Karl Seppeli surma 2. aprillil 1940. a. Tallinnas Lääne tee 3 (end. Lääne tee

244) asuva krundi ja elamu omandiõiguse. Avalduse sellise fakti tuvastamiseks esitas Helle Porgand,

kellele Loviise Seppel oli vanatädi.

Kohtuvigade parandamise avalduses palus Tallinna Linnavaraamet linnakohtu otsuse tühistada, kuna

kohus on kohtuotsuse tegemisel kohaldanud vääralt kohtuotsuse aluseks olevat materiaalõiguse normi

ning rikkunud oluliselt protsessiõigusnormi, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Tallinna

Linnavaraamet leidis, et kohtuotsus on tehtud linnavaraameti suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt

asja arutamisele ei kutsutud. Kohus jättis tähelepanuta, et pärand avanes 2. aprillil 1940. a., mil

abikaasadevahelisi abielu- ja pärimissuhteid reguleeris Balti Eraseadus. Nimetatud seaduse §-de

1709-1739 kohaselt omandas lastega naislesk kinnisasjast pärandvara suhtes eluaegse

valitsemisõiguse, mitte aga omandiõiguse.

Vastustaja H. Porgand leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks

puudub alus.

Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu.

TsKS § 254 lg. 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja, teiste huvitatud isikute ja riigi

ning kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtul. Linnakohtule esitatud avalduse kohaselt

vajas avaldaja juriidilise fakti tuvastamist selleks, et esitada varade tagastamise avaldus

linnavaraametile. Linnakohtule esitatud ja Tallinna Linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise ja kompenseerimise komisjonile adresseeritud avalduses, on isikuna, kellel on ka õigus

vaidlusalusele varale, märgitud Tiia Kask.

TsKS § 25 lg. 1 kohaselt kutsutakse protsessiosalised kohtusse kutsega. Kätteantud kutse teatis

tagastatakse kohtule (TsKS § 27 lg.1). Linnakohtu toimikus ei ole kohtuistungile kutsutute nimekirja

ega adressaatidele kutsete kätteandmise teatiseid. Toimikus ei ole ka telefonogrammi teksti, mis

kinnitaks protsessiosaliste kohtusse kutsumist (TsKS § 25 lg. 4). Kohus rikkus tsiviilkohtupidamisele

esitatud nõudeid, jättes kohtuistungile kutsumata nii linnavaraameti esindaja kui ka teised asjast

huvitatud isikud. TsKS § 318 lg. 1 p. 2 kohaselt on protsessinormide oluline rikkumine igal juhul

aluseks esimese astme kohtuotsuse tühistamisele, kui kohtuotsus on tehtud isikute suhtes, keda

seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud.

TsKS § 170 lg. 1 kohaselt uurib kohus tõendeid vahetult, sealhulgas kuulab ära protsessiosaliste

seletused. TsKS § 34 lg. 1 kohaselt esimese astme kohtuistung protokollitakse. TsKS § 79 lg. 2 ja 3

kohaselt ajab kohtusjuriidilise isiku asja selle juht või tema esindaja, kes tegutseb volituse piires, mis

temale seaduse või põhikirjaga on antud. Juht, kes ajab asja kohtus, esitab kohtule dokumendi, mis

tõendab tema volitusi. TsKS § 172 kohaselt kontrollib kohus asjaosaliste kohalolekut ja teeb kindlaks,

kes kutsututest on kohale ilmunud, kas puudujad teavad kohtuistungist ja millised andmed on nende

ilmumata jäämise kohta. Kohus teeb kindlaks kohalolijate isikusamasuse ja esindajate volitused.

Linnakohus jättis igasuguse tähelepanuta kõik eeltoodud seadusesätted ja on kohtuistungi protokolli

kandnud lause: "Kohus kuulas ära linnavaraameti juhataja pr. Reidi, kes ei oma vastuväiteid;

esindajat pole võimalik saata." Kohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Kuna istungile

linnavaraameti esindajat ei kutsutud ja teda seal ka ei olnud, siis ta ei saanud asja kohta midagi

ütelda. Kohus rikkus kohtulike tõendite vahetu uurimise printsiipi, mis tähendab seda, et

protsessiosalised kuulatakse ära vahetult kohtuistungil ja ei kuskil mujal. Toimikus ei ole esindaja

volitusi tõendavat dokumenti ega ole teada, kes oli pr. Reidi. Kohtul polnud võimalik kontrollida

esindaja isikusamasust ega volitusi.

TsKS § 255 lg. 1 ja 2 p. 6 kohaselt tuvastab kohus juriidilisi fakte, millest sõltub isiku isikliku või

varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine, kui seaduses ei ole ettenähtud teistsugust korda

nende tuvastamiseks. TsÜS § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud

sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. TsKS § 254

lg. 3 kohaselt, kui erimenetluses tekib õiguslik vaidlus, mis kuulub kohtu pädevusse, jätab kohus

avalduse läbi vaatamata ja selgitab huvitatud isikule õigust esitada hagi üldistel alustel.

Kohus jättis andmata juriidilise hinnangu, milline seadus näeb ette vara omandiõiguse ülevõtmise kui

sündmuse, tehingu või muu õigustoimingu, mis ülevõtjale tekitaks varalise õiguse. Kui sellist seadust

olemas ei ole, siis ei ole vara omandiõiguse ülevõtmine juriidiline fakt TsKS § 255 tähenduses.

Kohus jättis tähelepanuta, et H. Porgandi avalduses kohtule räägitakse pärandvarast ja selle kasutama

asumisest pärast Karl Seppeli surma, kuid neid suhteid ei reguleerita TsKS §-ga 255. Selleks on

pärimisõiguse normid, millede alusel õiguslik vaidlus lahendatakse hagimenetluses.

TsKS § 238 kohaselt võib asja otsustanud kohus protsessiosalise taotlusel või omal algatusel teha

täiendava otsuse, kui nõude osas, mille kohta protsessiosalised esitasid tõendeid ja andsid seletusi,

otsust ei tehtud. Täiendava otsuse tegemise avalduse võib esitada 10 päeva jooksul otsuse

teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Täiendav otsus tehakse kohtuistungil.

Protsessiosalistele teatatakse istungi aeg ja koht.

17. veebruaril 1994. a. tegi Tallinna Linnakohus asjas täiendava kohtuotsuse, millega tuvastas

juriidilise fakti, et Loviise Seppel võttis pärast oma abikaasa Karl Seppeli surma 2. aprillil 1940. a.

üle elamu ja krundi omandiõiguse Tallinnas Koidu tn. 106.

Ka täiendava otsuse tegemisel rikkus linnakohus protsessiõiguse norme - ei teatanud

protsessiosalistele istungi aega ja kohta. Vaatamata sellele, et kohtuistungit ei ole üldse protokollitud,

on täiendavas kohtuotsuses lause: "Kohtuliku asja arutamise käigus ära kuulanud avaldaja seletused

"". Kui istungit ei toimunud, siis ei saa otsuses viidata "avaldaja seletuste ärakuulamisele".

Linnakohtu 8. veebruari 1994. a. otsuse tühistamise tõttu tuleb tühistada ka 17. veebruaril 1994. a.

samas asjas tehtud täiendav otsus. Asja uuel arutamisel peab kohus andma juriidilise kvalifikatsiooni

H. Porgandi esitatud taotlusele omandiõiguse ülevõtmise fakti tuvastamiseks ning järgima täpselt

tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud menetlusnorme.

Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Linnakohtu 8. veebruari 1994. a. otsus ja 17. veebruari 1994. a. täiendav

otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Tallinna Linnavalitsusele 2. augustil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed J. Rätsep, T. Vernik