3-1-1-126-96 · Riigikohus

3-1-1-126-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. novembril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

N. P. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1,2 ja 4 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa N. P. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja Riigiprokurtuuri

prokurör Marge Püss.

Valga Maakohus arutas 23. mail 1996. a N. P. ja A. J. esitatud süüdistust selles, et nemad eelneval

kokkuleppel tungisid 20. veebruaril 1996. a kella 19.00 paiku välisukse haagi lahtivõtmise teel X linnas Y tn

5 H. S. elamusse, kus peksid pensionär H. S. rusikatega näkku ning hõivasid tema taskust sularaha 530

krooni ning hoiuraamatu. Peksmisega tekitati H. S. kerged terviserikkega kehavigastused.

A. J. ja N. P. poolt toimepandu kvalifitseeriti eeluurimisel KrK § 141 lg 2 p-de 1,2,4 järgi.

Kohtuliku arutamise käigus leidis maakohus, et ei ole tõendatud see, kumb kohtualustest tekitas kannatanule

terviserikkega kehavigastused ja seetõttu hõivasid N. P. ja A. J. kannatanu vara tervisele mitteohtlikku

vägivalda kasutades ning panid toime KrK § 140 lg 2 p-de 1,2,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimepandud kuriteo eest karistas maakohus N. P. ja A. J. kahe-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.

Samuti arutas maakohus A. J. KrK § 139 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistust, kvalifitseeris selle ümber KrK

§ 139 lg 1 järgi, kuid selles osas keegi kohtulahendit vaidlustanud ei ole.

Prokuröri apellatsioonprotestis paluti tühistada Valga Maakohtu otsus osaliselt, tunnistada N. P. ja A. J. süüdi

KrK § 141 lg 2 p-de 1,2,4 järgi ning karistada neid vabadusekaotusega kuueks aastaks. Protestis leiti, et

kohtuotsuse järeldused ei vastanud kohtus tuvastatule. Kohtumeditsiiniekspertiisi arvamusega kinnitati, et

kerged terviserikkega kehavigastused olid tekitatud kuriteo toimepanemise ajal. Samuti tuvastati

kohtuistungil kontrollitud tõenditega, et kuritegu pandi toime omavahelisel eelneval kokkuleppel. Sellest

tulenevalt järeldas prokurör, et grupi liikmed peaksid vastutama KrK § 141 järgi.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium luges apellatsioonprotestis käsitletud motiive põhjendatuiks,

mistõttu maakohtu otsus tühistati kohtualuste süüdimõistmise osas KrK § 140 lg 2 p-de 1,2,3,4 järgi.

Kolleegium luges tuvastatuks, et A. J. ja N. P. tekitasid kannatanule kerged terviserikkega kehavigastused

röövimise käigus. Kumbki kohtualune ei vaidlustanud nende süüdimõistmist avalikus varguses - seega

nõustusid nad maakohtu otsuses esitatuga selles, et nad H. S. hõivasid raha vägivallaga.

Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et tõendite kogum kinnnitab kannatanule kehavigastuste tekitamist

mõlema kohtualuse poolt ja selle seost raha hõivamisega.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. septembri 1996.a otsusega Valga Maakohtu 23. mai 1996. a

otsus tühistati N. P. ja A. J. süüdimõistmises ja karistamises KrK § 140 lg 2 p-de 1,2,3,4 järgi. Nad mõisteti

selles osas süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1,2,4 järgi ja kumbagi karistati vabadusekaotusega kuueks aastaks

kinnises vanglas.

Oma kassatsioonkaebuses kirjeldab N. P. järjekordselt kuriteo tehiolusid ning peab vajalikuks uut uurimist, et

määratletaks õigesti tema kuriteost osavõtu aste.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära N. P. kaitsja

vandeadvokaat K. Kuusmaa seletuse, kes toetas kassatsioonkaebust ja prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu

kriminaalkollegiumi otsuse muutmata jätmist,

l e i d i s :

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. septembri 1996. a otsuses on analüüsitud kriminaalasjas

kogutud tõendeid ja kohus on neid hinnanud vastavalt KrMK § 50 lg-le 1 kogumis oma siseveendumuse

kohaselt. Ringkonnakohus on jõudnud tõenditele tuginedes järeldusele, et raha hõivamise eel ühise

tegutsemise käigus rakendasid mõlemad süüdimõistetud - N. P. ja A. J.- kannatanu suhtes ühisel eesmärgil

füüsilist vägivalda, pekstes kannatanut ja tekitades talle kerged terviserikkega kehavigastused. Tuvastatud

tehioludele vastavalt jõudis apellatsioonikohus põhistatud järeldusele, et N. P. ja A. J. ühine kuritegu tuleb

kvalifitseerida KrK § 141 lg 2 p-de 1,2,4 järgi ja mõista karistus, mis vastab kohtualuste isikule, kuriteo

raskusele ja laadile ning vastutust raskendavate asjaolude ülekaalule.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu otsuses kriminaalmenetluse seaduse olulisi

rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele ega

kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. septembri 1996. a otsus N. P. süüdistuses KrK § 141 lg 2

p-de 1,2,4 järgi jätta muutmata.

2. N. P. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 26. novembril 1996. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher