3-3-1-37-96 · Riigikohus

3-3-1-37-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 22. novembril 1996.a.

Aino Väliku esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 5 lg.1 ja lg.4 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton ( eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

21. novembril 1996.a. avalikul kohtuistungil läbi Aino Väliku esindaja Hillar Jürgensi

kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 1996.a. määrusele haldusasjas nr. II -

3/225/96.

Aino Välik esitas 11. juunil 1996. a. Järvamaa halduskohtunikule kaebuse Järva-Jaani ühismajandi

põllumajandusreformi komisjoni 1. märtsi 1993.a. otsusele ja otsuse lisaks olevale aktile nr. 13-2

Luntsi taluhoonete üleandmise kohta osaühingule "Paistevälja". Kaebuses paluti tunnistada see otsus

koos aktiga Ala-Luntsi (Luntsi) taluhoonete üleandmise osas osaühingule "Paistevälja"

seadusevastaseks. Kaebuses paluti kohut nõuda välja põllumajandusreformi komisjonilt ja Järva -

Jaani Vallavolikogult see otsus koos lisadega, samuti otsuse koostamise aluseks olnud dokumendid

põhjusel, et vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole dokumente kaebajale väljastatud ega

teatavaks tehtud. Seetõttu ei saanud A. Välik kaevatud otsust kaebusele lisada.

Kaebuse kohaselt otsustas Järva-Jaani ühismajandi volinike koosolek 25. novembril 1992.a. A.

Väliku avalduse alusel müüa tagasi temale kui omandireformi subjektile isatalu, mille hooned oli A.

Väliku ema müünud sundolukorras ühismajandile. Selle otsuse kinnitas ja andis nõusoleku talu tagasi

müüa Järva-Jaani põllumajandusreformi komisjon. Talu hoonete üleandmise otsust kaebajale

teatavaks ei tehtud ega väljastatud.

Järvamaa halduskohtunik tagastas kaebuse määrusega 18. juunil 1996. a. HKS § 10 lg. 3 alusel,

leides, et kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. Halduskohtunik leidis, et

Põllumajandusreformi seaduse § 28 lg. 1 p. 2 ja lg. 3 järgi võib põllumajandusreformi komisjoni

otsuse peale edasi kaevata kohaliku omavalitsuse volikogule. Volikogu otsuse peale kaebamine

toimub Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. HKS § 5 lg. 4 sätestab, et kui seadusega

on mõnda liiki kaebuste läbivaatamiseks kehtestatud kohtueelse lahendamise kord, võib

halduskohtusse pöörduda alles pärast seda, kui kaebus on kohtueelse lahendamise korras täielikult või

osaliselt rahuldamata jäetud. HKS § 8 lg. 4 kohaselt lisatakse kaebusele kaevatav õigusakt.

2. juunil 1996. a. esitas A. Väliku esindaja erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Erikaebuses paluti

halduskohtunikku tühistada määrus ja saata asi uueks arutamiseks. Erikaebuses leiti, et seda vaidlust

ei ole võimalik kohtueelselt lahendada, sest A. Välik on kõik kohtuvälise lahendamise võimalused

ammendanud ja tema rikutud õiguste kaitsmine on võimalik ainult kohtus. Kohtumäärusega võeti aga

temalt ära HKS §-s 5 lg. 1 sätestatud õigus pöörduda rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Kaebaja

leidis, et halduskohtunik on suhtunud vaidluse lahendamisse formaalselt. Kaebuses taotleti kaevatud

otsuse ja teiste dokumentide väljanõudmist, kuid kohtumääruses taotlust ei märgitud ja selle

rahuldamata jätmist ei motiveeritud. HKS § 9 lg. 1 p. 3 kohaselt on halduskohtunik asja kohtuliku

arutamise ettevalmistamisel kohustatud kaevatava õigusakti välja nõudma. HKS § 10 lg. 3 sätestab, et

kui kaebus tagastatakse, on halduskohtunik kohustatud näitama, kuhu tulnuks kaebajal pöörduda.

Seda kohus ei teinud.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. septembri 1996. a. määrusega jäeti erikaebus

rahuldamata ja halduskohtuniku määrus muutmata põhjusel, et kaevatud määrus on seaduslik ja

põhjendatud.

Ringkonnakohus leidis, et Põllumajandusreformi seaduse § 28 lg. 1 p. 2 ja lg. 3 sätestavad

kohtuvälise vaidluse võimalused. Õigustatud subjektil on õigus kaevata reformikomisjoni otsuse

peale kohaliku omavalitsuse volikogule. Volikogu otsusega mittenõustumisel võib sellele edasi

kaevata kohtusse. A. Välik on pöördunud avaldusega põllumajandusministeeriumi ja Järva

Maavalitsuse poole, kuid ta ei ole vaidlustanud Järva - Jaani Vallavolikogus põllumajandusreformi

komisjoni kaevatud otsust. Asjaolu, et kaevatud otsust ei ole senini väljastatud, ei võta kaebajalt

õigust kaevata selle otsuse peale volikogule. See, et halduskohtunik jättis tähelepanuta taotluse nõuda

kaevatav otsus välja, ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks, kuna HKS § 9 lg. 1 p. 3 kohaselt

nõuab halduskohtunik kaevatava õigusakti välja vajadusel. Antud juhul vajadus puudus, sest asi ei

kuulunud läbivaatamisele halduskohtus.

A. Väliku esindaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et A. Välikult

võeti ära õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks halduskohtusse, millega rikuti HKS §-s 5 lg. 1

sätestatud igaühe kaebeõigust.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

1. HKS § 5 lg. 1 kohaselt võib igaüks, kes leiab, et tema õigusi on rikutud või vabadusi piiratud,

pöörduda kaebusega halduskohtusse.

A. Välik pöördus kaebusega halduskohtusse, leides, et Järva - Jaani ühismajandi

põllumajandusreformi komisjoni 1. märtsi 1993. a. otsus ja selle lisa 2 akt nr. 13 - 2 rikkusid tema kui

omandireformi õigustatud subjekti õigust saada tagasi isatalu. Esimese ja teise astme kohtud asusid

seisukohale, et A. Väliku kaebus ei kuulu HKS § 5 lg. 4 alusel läbivaatamisele halduskohtus

põhjusel, et Põllumajandusreformi seaduse §-s 28 lg. 1 p. 2 ja lg. 3 on kehtestatud antud liiki kaebuste

lahendamise kohtueelne kord.

HKS § 5 lg. 4 sätestab, et kui seadusega on mõnda liiki kaebuste läbivaatamiseks kehtestatud

kohtueelse lahendamise kord, võib HKS alusel pöörduda halduskohtusse alles pärast seda, kui kaebus

on kohtueelse lahendamise korras rahuldamata jäetud. Siin peetakse silmas kohustusliku kohtueelse

lahendamise korra eelnevat läbimist.

Kohtud on antud asja läbi vaadates tõlgendanud ja kohaldanud neid sätteid ebaõigesti, sest

Põllumajandusreformi seadusega ei ole kehtestatud seda liiki kaebuste läbivaatamiseks kohustuslikku

kohtueelse lahendamise korda. Põllumajandusreformi seaduse § 28 lg. 1 p. 2 ja lg. 3 annab

põllumajandusreformi õigustatud subjektile vaid õiguse kaevata edasi reformikomisjoni otsuse peale

volikogule ja volikogu otsuse peale halduskohtusse. Nimetatud sätted ei kohusta õigustatud subjekti

pöörduma kohtueelselt kaebusega reformikomisjoni otsuse peale volikogusse. Seega oli A. Välikul

HKS § 5 lg. 1 alusel õigus pöörduda kaebusega rikutud õiguste kaitseks halduskohtusse ja

halduskohus oli kohustatud selle kaebuse läbi vaatama.

2. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel peab kohus välja nõudma kaevatava akti. Ilma selle

aktita ei ole võimalik võtta seisukohta, kas tegemist on Põllumajandusreformi seadusest tuleneva

vaidlusega.

Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri

1996. a. määrus antud haldusasjas tuleb tühistada.

Juhindudes HKS §-dest 5 lg. 1 ja 4 ning 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

m ä ä r a b:

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 1996. a. määrus haldusasjas nr. II-3/225/96

ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

3. Tagastada Hillar Jürgensile kassatsioonikautsjon 340 ( kolmsada nelikümmend) krooni.

Määrus jõustub 2. detsembril 1996. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann