3-3-1-36-96 · Riigikohus

3-3-1-36-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 22. novembril 1996. a.

A. Woodfieldi esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine apellatsioonitähtaja arvutamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

21. novembril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Astrid Woodfieldi esindaja vandeadvokaat Aare

Targa kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. septembri 1996. a.

määrusele haldusasjas nr. II-3/207/96.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa A. Woodfieldi esindaja vandeadvokaat Aare Tark ja kolmas

isik Kersti Hiedel.

Tallinna Halduskohtu 15. aprilli 1996. a. otsusega haldusasjas nr. 3-12/96 jäeti rahuldamata A.

Woodfieldi kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 27. novembri 1995. a. otsuse nr. 6552 ja Tallinna

Linnavalitsuse 12. detsembri 1995. a. korralduse nr. 3452-k seadusevastaseks tunnistamiseks.

26. aprillil 1996. a. esitas A. Woodfieldi esindaja advokaat Sille Plink apellatsioonkaebuse sellele

otsusele. Tallinna Halduskohus tagastas 29. aprillil 1996. a. kaebuse kirjaga, milles selgitati, et

apellatsioonkaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja kohtul puudub võimalus võtta seisukohta

tähtaja ennistamise küsimuses, sest puudub vastav taotlus. A. Woodfieldi esindaja esitas

apellatsioonkaebuse uuesti ja lisas selles ka taotluse ennistada apellatsioonitähtaeg. Taotlust

põhjendati sellega, et 10. aprilli 1996. a. kohtuistungi lõpus teatati, et kohtuotsus kuulutatakse 15.

aprillil 1996. a. kell 17.00. 15. aprillil 1996. a. teatas kohtunik vaid kaebuse rahuldamata jätmisest,

esitamata kohtuotsuse motiive. Kohtunik teatas, et otsus väljastatakse 16. aprillil 1996. a. A.

Woodfieldi esindaja sai 16. aprillil 1996. a. kohtuotsuse ärakirja ning apellatsioonitähtaega tuleks

arvutada sellest päevast. Seega on apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt. Sel põhjusel paluti

apellatsioonitähtaeg ennistada.

Tallinna Halduskohtu 6. mai 1996. a. määrusega haldusasjas nr. 3-12/96 jäeti apellatsioonitähtaeg

selle möödalaskmise mõjuvate põhjuste puudumise tõttu ennistamata. Kohus leidis, et kohtuotsus

kuulutati 15. aprillil 1996. a. Järgmisel päeval anti vandeadvokaadi abi S. Plinkile tema palvel

kohtuotsuse ärakiri. Kuna otsus kuulutati 15. aprillil 1996. a., siis oli HKS § 23 lg. 1 kohaselt

apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 25. aprill 1996. a. Apellatsioonkaebus esitati 26. aprillil

1996. a., s.o. pärast apellatsioonitähtaega. S. Plink pole apellatsioonkaebuses põhjendanud

apellatsioonitähtaja möödalaskmist ega taotlenud selle tähtaja ennistamist.

A. Woodfieldi esindaja advokaat S. Plink esitas Tallinna Halduskohtu selle määruse peale erikaebuse,

milles palus tühistada see määrus ja saata asi samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks teises

koosseisus. Ta leidis, et apellatsioonkaebus esitati tähtaegselt. 15. aprillil 1996. a. tehti teatavaks

üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Sellele eelnevalt teatas kohtunik, et otsus pole veel valmis.

A.Woodfieldi esindaja S. Plink sai kirjalikult vormistatud kohtuotsuse 16. aprillil 1996. a. Kuna

seaduses ettenähtud kujul vormistatud kohtuotsus saadi 16. aprillil, siis hakkas apellatsioonitähtaeg

kulgema sellest päevast.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. septembri 1996. a. määrusega jäeti erikaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. mai 1996. a. määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et

vastavalt HKS §-le 23 lg. 1 hakkab apellatsioonkaebuse esitamise kümnepäevane tähtaeg kulgema

kohtuotsuse avalikule kuulutamisele järgnevast päevast. Tallinna Halduskohtu istungiprotokolli

kohaselt oli otsuse avaliku kuulutamise ajaks 15. aprill 1996. a. kell 17.00. Kohtuotsuse avalikku

kuulutamist sel ajal kinnitas ka K. Hiedel. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et avalik kuulutamine oleks

toimunud 16. aprillil. Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks 25. aprill ja kaebus

esitati apellatsioonitähtaja rikkumisega. Tallinna Halduskohus leidis põhjendatult, et taotluses

esitatud põhjused - nõuetekohaselt vormistatud kohtuotsuse andmine kaebuse esitaja esindajale 16.

aprillil - pole mõjuvad tähtaja möödalaskmiseks. Tallinna Halduskohtu määruses on aga ekslikult

märgitud, et S. Plink ei taotlenud apellatsioonitähtaja ennistamist. Halduskohus jättis sama määrusega

tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

A. Woodfieldi esindaja vandeadvokaat A. Tark esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu määrus. Kassaator leiab, et TsKS § 232 kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest,

kirjeldavast osast, kohtu põhjendustest ja resolutsioonist. 10. aprillil 1996. a. teatas halduskohtunik, et

kohtuotsus tehakse teatavaks 15. aprillil 1996. a. kell 17.00. 15. aprillil 1996. a. teatas halduskohtunik

ainult kaebuse rahuldamata jätmisest, tegemata teatavaks otsust tervikuna. Kohtunik teatas, et

kohtuotsus väljastatakse järgmisel päeval. 16. aprillil 1996. a. andis A. Woodfieldi esindaja

kohtutoimikusse allkirja otsuse kättesaamise kohta. Kuna seaduse nõuetele vastav kohtuotsus valmis

pärast 15. aprilli 1996. a. kell 17.00 ja Tallinna Halduskohus andis A. Woodfieldi esindajale

kirjalikult vormistatud kohtuotsuse ärakirja 16. aprillil 1996. a., siis pole kohtuotsus avalikult välja

kuulutatud. Seepärast tuleb apellatsioonitähtaega arvutada 17. aprillist 1996. a. Seega pole

apellatsioonitähtaega ületatud.

K. Hiedeli esindaja vandeadvokaat A. Glikmani kirjalikes vastuväidetes kassatsioonkaebusele

peetakse kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Vastuväidetes leitakse, et kassaator pole kaebuses

märkinud, millist menetlusseaduse sätet on ringkonnakohus rikkunud või vääralt kohaldanud.

Kaebuses on viidatud üksnes TsKS §-le 232. See viide pole asjakohane, sest see säte kehtestab

nõuded kohtuotsuse sisule. Paljasõnaline ja vastuolus kohtuotsuse kuulutamise juures viibinud

protsessiosalise K. Hiedeli seletusega on väide, et kohtuotsus tehti teatavaks motiveerimatul kujul.

Halduskohtumenetluse seadustik ja Tsiviilkohtupidamise seadustik ei sätesta, mil viisil peab kohtunik

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegema ja kas ta peab selle ka sõna-sõnalt ette lugema. Ebaõige ja

menetlusseaduse sätetega põhjendamata on kassaatori väide, et apellatsioonitähtaeg hakkas kulgema

16. aprillist 1996. a., mil A. Woodfieldi esindaja sai kohtuotsuse ärakirja. Menetlusseadus ei seosta

apellatsioonitähtaja kulgemise algust kohtuotsuse kättesaamisega. HKS §-de 21 ja 23 kohaselt

hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema otsuse avaliku kuulutamise päevast ka siis, kui kaebaja või tema

esindaja ei võtnud osa kaebuse läbivaatamisest ja saavad seetõttu otsusest teada alles kohtuotsuse

ärakirja saamisel.

Kohtuistungil esitas A. Woodfieldi esindaja vandeadvokaat A. Tark taotluse lugeda

kassatsioonkaebuse punkt 2 kehtivaks alljärgnevas redaktsioonis: "Muuta Tallinna Ringkonnakohtu

määrus haldusasjas nr. II-3/207/96 ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata". Kolmas

isik K. Hiedel taotlusele vastu ei vaielnud. Riigikohtu halduskolleegium rahuldas taotluse.

Kohtuistungil väitis A. Woodfieldi esindaja vandeadvokaat A. Tark, et halduskohtunik tegi 15. aprillil

1996.a. teatavaks ainult kohtuotsuse resolutsiooni. K. Hiedel väitis, et teatavaks tehti TsKS § 232

nõuetele vastav kohtuotsus.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

1. HKS § 22 lg. 1 sätestab, et kohtuotsus, millele apellatsioonkaebust pole esitatud, jõustub kümne

päeva möödudes selle kuulutamisest, et apellatsioonkaebuse esitamisel jõustub kohtuotsus

ringkonnakohtu otsuse või määruse kuulutamisega. HKS § 23 lg. 1 kohaselt võib protsessiosaline

esitada apellatsioonkaebuse kümne päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikule kuulutamisele

järgnevast päevast. Need sätted seostavad protsessitähtaegade kulgemise üksnes kohtuotsuse

kuulutamisega.

Halduskohtumenetluse seadustik, erinevalt Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse

seadustiku §-st 28 lg. 3, ei sätesta võimalust kuulutada üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Seega tuleb

halduskohtu otsuse kuulutamise all mõista sellise kohtuotsuse kuulutamist, mis vastavalt TsKS §-le

232 koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, kohtu põhjendustest ja resolutsioonist.

Apellatsioonitähtaeg ei hakka kulgema ja kohtuotsus ei jõustu, kui kuulutati üksnes halduskohtu

otsuse resolutsioon.

2. Paljasõnaline on kassaatori väide, et Tallinna halduskohtunik kuulutas üksnes kohtuotsuse

resolutsiooni. Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 1996. a. kohtuistungi protokollis on märgitud:

"K. Hiedel: Olin otsuse ettelugemisel, otsus loeti ette 15 aprillil kohtusaalis". Kohtutoimikutest ei

nähtu ning Riigikohtu halduskolleegiumi istungil esitatust ei saa järeldada, et 15. aprillil 1996. a.

otsust ei kuulutatud.

3. Kassatsioonkaebuses pole märgitud, millist menetlusseaduse sätet on ringkonnakohus rikkunud või

vääralt kohaldanud. HKS § 41 lg. 1 p. 4 kohaselt tuleb kassatsioonkaebuses märkida viited seadusele,

mida ringkonnakohus on rikkunud või vääralt kohaldanud. Ebapiisav on kassatsioonkaebuses tehtud

viide TsKS §-le 232. See säte kehtestab üksnes kohustuslikud nõuded kohtuotsuse sisule. TsKS § 232

ei sätesta , millal ja kuidas peab kohus otsuse avalikult kuulutama.

Eeltoodud põhjustel ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

m ä ä r a b:

1. Jätta Astrid Woodfieldi esindaja kassatsioonkaebus rahuldamata

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. septembri 1996. a. määrus haldusasjas

nr. II-3/207/96 muutmata.

3. Kanda kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni riigituludesse.

Määrus jõustub 2. detsembril 1996.a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann