3-2-3-31-96 · Riigikohus

3-2-3-31-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 21. novembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T.Vernik, Eesti

Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga esindaja advokaat Ä.Rodi osavõtul, vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 11. novembril 1996. a.

Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommerts-panga kohtuvigade parandamise avalduse alusel Narva

Linnakohtu 4. jaanuari 1996. a. otsuse OÜ Fööniks hagis Eesti Tööstuse ja Ehituse

Kommertspanga Narva osakonna vastu laenulepingute kehtetuks tunnistamiseks

Narva Linnakohtu 4. septembri 1995. a. otsusega kuulutati välja OÜ Fööniks pankrot. 1. detsembril

1995. a. esitatud hagis palus OÜ Fööniks pankrotihaldur pankrotiseaduse § 43 lg 1 p 3 alusel

tunnistada kehtetuks laenulepingud, mis sõlmiti 23. märtsil 1994. a. OÜ Fööniks ja Eesti Tööstuse ja

Ehituse Kommertspanga Narva osakonna vahel summaga 1 600 000 krooni.

Panga Narva osakonna ja OÜ Fööniks-ET vahel oli sõlmitud laenuleping 30. detsembril 1993. a.

summaga 300 000 krooni ja 20. jaanuaril 1994. a. summaga 1 300 000 krooni. OÜ Fööniks

ettepanekul vormistati 23. märtsil 1994. a. laenulepingud ümber ja OÜ Fööniks võttis endale OÜ

Fööniks-ET võlgade tagasimaksmise kohustuse. OÜ Fööniks-ET ja OÜ Fööniks omanikud ja juhid

olid ühed ja samad isikud, mistõttu nad ise valisid, milliste võlausaldajate huve nad eelistasid ja

kaitsesid. Perioodil 23. märts 1994. a. kuni 4. september 1995. a. maksis OÜ Fööniks pangale

maksmata võlgade eest protsente 704 781 krooni tekitades endale kahju ja kahjustades teiste

võlausaldajate huve. See aga on PankrS § 43 lg 1 p 3 alusel tehingute kehtetuks tunnistamise aluseks.

Narva Linnakohtu 4. jaanuari 1996. a. otsusega hagi rahuldati PankrS § 43 lg 1 p 3 alusel.

Laenulepingud OÜ Fööniks ja panga vahel tunnistati kehtetuks. Kohus leidis, et OÜ Fööniks ja OÜ

Fööniks-ET omanike ja juhtide ring oli üks ja seesama ning neile oli teada, et tehinguga kahjustati

võlausaldajate huve.

Narva Linnakohtu 4. juuni 1996. a. määrusega selgitati TsKS § 245 alusel kohtuotsust ja kohustati

panka tagastama OÜ-le Fööniks 704 781 krooni.

19. augustil 1996. a. esitatud kohtuvea parandamise avalduses palus Eesti Tööstuse ja Ehituse

Kommertspank linnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kohus kohaldas valesti PankrS § 43 lg 1 p 3 sätteid.

Laenulepingu poolteks olid OÜ Fööniks ja panga Narva osakond. Pank ei olnud OÜ Fööniks

lähikondne. Asjaolu, et OÜ Fööniks-ET ja OÜ Fööniks omanike- ja juhtivtöötajate ring oli sama, ei

oma asjas tähtsust.

Linnakohus ei kontrollinud panga Narva osakonna esindaja volitusi, millega rikkus TsKS §-de 81 ja

172 p 3 nõudeid. Panga Narva osakonna põhimääruse kohaselt ei ole osakonna juhataja pädev andma

volitust kohtus esinemiseks. Selline õigus on panga põhikirja järgi panga juhatuse esimehel. Kohtus

esinenud A. Lihu"al ei olnud panga juhatuse esimehe poolt antud volitusi kohtus esinemiseks.

Kohtuotsuse täitmise käigus selgitas linnakohus oma määrusega, et pank on kohustatud OÜ-le

Fööniks tagastama 704 781 krooni. Kohtuotsusega ei olnud pangalt mingeid summasid välja

mõistetud. TsKS § 212 lg 1 kohaselt ei või kohus määrusega asja sisuliselt otsustada, kuid Narva

Linnakohus tegi seda.

Kolleegiumi istungil palus panga esindaja kohtulahendid tühistada.

Kolleegium leidis, et kohtulahendid tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Pankrotiseaduse §-de 43 lg 1 p 3 ja 49 lg 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis

oli tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust, kui võlgnik teadlikult kahjustas

võlausaldajate huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma.

Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas

võlausaldajate huve.

Narva Linnakohus tunnistas kehtetuks laenulepingu Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga Narva

osakonna ja OÜ Fööniks vahel põhjusel, et võlgnik OÜ Fööniks tegi tehingu, mille teine pool OÜ

Fööniks-ET oli tema lähikondne, kes teadis, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve.

Linnakohus ei pööranud tähelepanu, millise tehingu pankrotihaldur vaidlustas ja ajas seetõttu

segamini tehingus osalenud pooled. Hagiavalduses vaidlustas pankrotihaldur laenulepingu, mille

poolteks olid panga Narva osakond ja OÜ Fööniks. Seega pidanuks kohus vaidluse lahendamisel

hindama, kas selle tehingu (laenulepingu) pooled olid lähikondsed, kes teadsid, et tehinguga

kahjustatakse teiste võlausaldajate huve. Asja uuel arutamisel tulebki seda teha.

TsKS §-de 146 lg 2 p 4 ja 230 lg 1 p 1 kohaselt peab kohtule esitatud kirjalikus hagiavalduses olema

märgitud hageja nõue ja kohus ei või otsuses ületada poole nõuete piire. TsKS § 245 lg 1 kohaselt

võib otsuse teinud kohus otsust määrusega selgitada, muutmata otsuse sisu.

Linnakohus jättis eeltoodud seadusesätted tähelepanuta ja rikkus protsessiõigusnorme kohustades

otsuse selgitamise määrusega panga Narva osakonda tagastama OÜ-le Fööniks 704 781 krooni.

Hagiavalduses sellist nõuet esitatud ei olnud, kohus seda asja sisulise läbivaatamise käigus ei

arutanud ega andnud hinnangut sellekohastele tõenditele. Kohtul ei olnud õigust ületada hagi piire

ega seaduslikku alust lahendada määrusega sisulist vaidlust ja seetõttu tuleb määrus tühistada.

Asja uuel arutamisel peab linnakohus kontrollima esindajate volitusi arvestades nõudeid, mis on

kehtestatud tsiviilkohtupidamise seadustiku 12. peatükis.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 2 tsiviilkolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Narva Linnakohtu 4. jaanuari 1996. a. otsus ja 6. juuni 1996. a. määrus ning saata

asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Eesti Tööstuspangale 18. juulil 1996. a. tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni.

Eesistuja J.Luik

Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik