3-2-3-29-96 · Riigikohus

3-2-3-29-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 14. novembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, avaldaja

J. Truusi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 4. novembril 1996. a.

Eesti Riigi Perekonnaseisuameti kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tartu Linnakohtu

21. juuni 1996. a. otsuse Jaanus Truusi avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.

Jaanus Truus esitas 7. mail 1996. a. Tartu Linnakohtule avalduse juriidilise fakti tuvastamiseks, milles

palus tühistada sünnitunnistuses isana sissekantud Jüri-Heldur Truusi (surn. 2. septembril 1985. a.)

nimi ja tuvastada, et tema isa on Enn Ije. Avaldaja palus vastavalt muuta ka perekonnanime. Avaldus

esitati PkS §-de 42 lg 1, 44 lg 2 p 3 ja 48 lg 4 alusel.

Linnakohtu 21. juuni 1996. a. otsusega tuvastati, et Enn Ije on Jaanus Truusi isa ja tehti

perekonnaseisuametile korraldus vastava kande tegemiseks Jaanus Truusi sünniakti. Ühtlasi otsustati

muuta perekonnanimi ja lugeda uueks perekonnanimeks "Ije". Kohus ei teinud otsust selle kohta, mis

saab endise isanime tühistamise nõudest.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt peab Enn Ije end Jaanus Truusi isaks, mida kinnitas ka Jaanus Truusi

ema Maie Truus. Enn Ije seletas, et ta on kohtunud Maie Truusiga ja olnud temaga faktilistes

abielulistes suhetes enne Jaanus Truusi sündi. Juriidilise fakti tuvastamist oli vaja selleks, et Jaanus

Truusi ja tema laste sünniaktides oleks kirjas tegelik isa. Kohus leidis, et istungil uuritud tõenditest

nähtub, et nõue ei ole aegunud PkS § 44 lg 3 mõtte kohaselt.

Eesti Riigi Perekonnaseisuamet esitas 21. augustil 1996. a. kohtuvigade parandamise avalduse, milles

palus linnakohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormide väära kohaldamise tõttu. Kohus on jätnud

sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamata, selle kande alusel põlvneb avaldaja Jüri-

Heldur Truusist. Teisest isast põlvnemise tuvastamine ei ole õige enne esimesest isast põlvnemise

ebaõigeks tunnistamist. Kohtu kompetentsi ei kuulu perekonnanimede muutmine. Sellise

kohtuotsusega sunnitakse perekonnaseisuametit tegema ebaseaduslikke kandeid

perekonnaseisuaktides.

Kolleegiumi istungil palus Jaanus Truus jätta kohtuotsuse muutmata.

Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormide väära kohaldamise ja

protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

PkS § 39 lg 1 ja 2 kohaselt loetakse laps, kes on sündinud vanemate abielu kestel, põlvnevaks

mehest, kes on lapse emaga abielus. Lapse sünniakti kantakse emana isik, kes on lapse sünnitanud, ja

isana isik, kes on lapse emaga abielus. Kohus jättis tähelepanuta, et avalduste lahendamiseks,

milledes vaidlustatakse kandeid perekonnaseisuaktides, peab kohus välja nõudma Eesti

Perekonnaseisuametilt vastava perekonnaseisuakti - käesolevas asjas sünniakti.

Linnakohus on jätnud ilma igasuguse tähelepanuta, et Maie ja Jüri Truus abiellusid 20. jaanuaril

1968. aastal ja sellest abielust sündis 19. aprillil 1970. a. poeg Jaanus Truus. 20. mail 1970. a.

koostati lapse sünniakt nr. 704, millesse kanti isana Jüri-Heldur Truus. Sellega oli Jaanus Truusi

põlvnemine Jüri-Heldur Truusist tuvastatud.

PkS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks,

kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast.

Linnakohus ei pööranud mingit tähelepanu sellele, et juriidilise fakti tuvastamise avalduses avaldaja

viitab eeltoodud paragrahvile, kuid ei esita ühtegi tõendit selle kohta, et tema põlvnemine Jüri-Heldur

Truusist oleks välistatud ega esita nõuet vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks.

Avaldaja on palunud tühistada sünnitunnistuses isana sisse kantud Jüri-Heldur Truusi nime. Nime

tühistamise nõue ei ole samastatav vanema kohta tehtud kande vaidlustamisega. Kohus ei arvestanud

sellega, et lapsel on sünniaktis isa kohta kanne olemas ja enne selle ebaõigeks tunnistamist ei saa

tuvastada põlvnemist teisest mehest, ühel lapsel on üks isa korraga ja mitte rohkem.

PkS § 44 lg 3 kohaselt on kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg üks aasta päevast, mil

isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest.

Kohus leidis, et nõue ei ole aegunud, kuid ei viidanud ühelegi tõendile, mis seda võiks kinnitada.

Avaldaja ei ole kohtule esitatud avalduses ega teistes dokumentides teinud ühtegi viidet sellele, millal

ta arvas teada saanud olevat kande ebaõigsusest sünniaktis. Kohtu seisukoht, et nõue ei ole aegunud,

on paljasõnaline.

Vaatamata sellele, et lapse sünniaktis oli kanne lapse isa kohta kehtiv, asus kohus tuvastama

põlvnemist teisest isast, mida aga seadus ei luba enne, kui eelmine kanne lapse isa kohta on

ebaõigeks tunnistatud. Sünniaktis isa kande vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide

üheaegne läbivaatamine ei ole lubatud.

PkS § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest

lapse isaks pidada. TsKS §-de 228 lg 1 ja 2 ning 232 lg 4 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja

põhjendatud. Kohus rajab otsuse vaid nendele tõenditele, mida uuriti kohtuistungil. Kohtuotsuse

põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused,

põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus

kohaldas.

Linnakohus luges kõhklusteta tuvastatuks, et Jaanus Truusi isa on Enn Ije. Kohus pidas põlvnemise

tuvastamisel küllaldaseks Enn Ije seletust, et ta on kohtunud Maie Truusiga. Kohus on sellele lisanud

omalt poolt, et Enn Ije oli Maie Truusiga faktilistes abielulistes suhetes enne Jaanus Truusi sündi.

Niisugust seletust ei ole keegi protsessiosalistest andnud. Kohtuistungi protokoll midagi seesugust ei

sisalda ja seda ei ole väidetud ka avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks. Kohus on põhjendamatult

asunud seisukohale, et lapse põlvnemise tuvastamiseks piisab mehe ja naise kohtumisest. Kohtuotsus

ei ole seaduslik ega põhjendatud ning tuleb tühistada.

PkS § 125 kohaselt, seoses isast põlvnemise kindlakstegemisega või põlvnemise tuvastamisega, teeb

sünniaktis muudatused perekonnaseisuasutus, kus sünniakt asub. Sellest paragrahvist tulenevalt peab

kohtuotsuse resolutiivosa sisaldama kõik vajalikud andmed isa kohta kande tegemiseks lapse

sünniaktis. Kohtuotsuse alusel teeb sünniaktis muudatused perekonnaseisuasutus. Kui laps on

täisealine, siis otsustab ta ise, millist perekonnanime ta kannab. Kohtu pädevuses ei ole

perekonnanime muutmine seoses põlvnemise tuvastamisega.

TsKS § 255 lg 1 kohaselt tuvastab kohus fakte, millest sõltub üksikisiku või juriidilise isiku isikliku

või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. Avalduses märgitakse, milleks on avaldajal

vaja fakti tuvastada.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et avaldaja on taotlenud juriidilise fakti tuvastamist vaid nime

muutmiseks. Avaldaja kinnitas seda ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi istungil. Selline nõue ei ole

juriidilise fakti tuvastamise aluseks. Avaldaja pidanuks juriidilise fakti tuvastamise avalduses

märkima, millise isikliku või varalise õiguse tekkimist, muutumist või lõppemist ta soovib saavutada.

Kolleegium peab vajalikuks lisada, et täisealise lapse põlvnemise tuvastamine isast, kes on elus, kuid

ei ole lapse emaga abielus, saab toimuda vaid hagimenetluse korras. Seda põhjusel, et erimenetluses

tuvastatakse juriidilise faktina sugulussuhteid (TsKS § 255 lg 2 p 1), kuid seda ainult siis, kui ei ole

õiguslikku vaidlust. Avaldus ei kuulu läbivaatamisele erimenetluse korras, sest nõue võimaldab

õiguslikku vaidlust. Asjas on olemas pooled - hageja ja kostja. Seega tuleb linnakohtu otsus tühistada

ja jätta Jaanus Truusi avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks läbi vaatamata (TsKS § 254 lg 3).

Avaldus tuleb läbi vaatamata jätta ka seetõttu, et isa kanne sünniaktis on kehtiv, mistõttu uue isa

tuvastamine pole võimalik.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 357 ja 354 lg 2, tsiviilkolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tartu Linnakohtu 21. juuni 1996. a. otsus.

Jätta läbi vaatamata Jaanus Truusi avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Eesistuja J. Luik

Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik