3-2-1-125-96 · Riigikohus

3-2-1-125-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 14. novembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, AS-i ASA

Kindlustus ja AS-i Lebor esindaja vandeadvokaat L. Glikmani ja Justiitsministeeriumi esindaja

vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 4. novembril 1996. a.

AS-i ASA Kindlustus ja AS-i Lebor kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 13. juuni 1996. a. otsusele Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi hagis AS-i

Lebor vastu rendilepingu kehtetuks tunnistamiseks ning 690638 krooni nõudmiseks.

Justiitsministeeriumi hagiavalduse kohaselt ehitati sõjaväeosale nr. 81319 eraldatud maa-alale

polikliiniku hooned Tallinnas Tatari 39. Hooned võeti ekspluatatsiooni 1958. a. Polikliinik kuulus

struktuuriüksusena NSVL Relvajõudude koosseisu. Vabariigi Valitsuse 9. mai 1994. a. korraldusega

nr. 298-k anti hoonetekompleks Justiitsministeeriumi haldusesse ning Kaitseministeerium andis 6.

juuni 1994. a. aktidega hagejale üle nii varad kui ka kõik hoonega seotud lepingud ja lepingutest

tulenevad nõuded. Hoonete ülevõtmisel selgus, et need on AS-i Lebor valduses sõjaväeosaga nr. 87

525 1. novembril 1991. a. ja Kaitseministeeriumiga 19. jaanuaril 1992. a. sõlmitud rendilepingute

alusel. Hageja taotles seadusega vastuolus olevate rendilepingute kehtetuks tunnistamist ning AS-i

Lebor kohustamist hooned vabastada, lõpetades kõik allrendilepingud oma allrentnikega ja AS-lt

Lebor kui Eesti riigi arvel alusetult säästetud vara maksumusega 690 638 krooni väljamõistmist TsK

§ 477 alusel. Hilisemas taotluses palus hageja kostja allrendilepingute lõpetamise kohustamise osa

hagiavaldusest välja jätta.

Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt tunnistati EV Ülemnõukogu 23.

jaanuari 1992. a. otsusega NSVL relvajõudude struktuuriüksuste halduses olevad hooned, rajatised,

relvastus ja muu vara Eesti Vabariigi omandiks. Sama otsuse p.-ga 3 keelati kõik tehingud selle

varaga ilma Eesti Vabariigi loata. Vabariigi Valitsuse 24. juuli 1992. a. määrusega nr. 215 kehtestati,

et kõik endise NSVL relvajõudude formeeringutega sooritatud tehingud tuleb ümber vormistada

Kaitseministeeriumis, mida 19. oktoobril 1992. a. ka tehti. 2. aprillil 1992. a. oli Riigikantselei

rendilepingu kooskõlastanud ja leidnud, et leping oli sõlmitud vastavuses tolleaegsete seadustega.

Rendiseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seadus loetlevad ammendavalt lepingu lõpetamise alused ning

vaidlusaluse lepingu lõpetamiseks seaduslikud alused puuduvad. Rendiseaduse § 20 kohaselt jääb

leping kehtima ka uue omaniku suhtes. TsK § 477 alusel ei saa kostjalt 690 638 krooni välja mõista,

kuna ta kasutab hooneid rendilepingu alusel.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse protsessiõiguse normide rikkumise tõttu ning

saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus

ei vasta TsKS § 232 lg. 4 nõuetele, kuna otsuses puudub toimikus olevate tõendite analüüs ning ei ole

seisukohta poolte esitatud väidete ja vastuväidete kohta. Samuti on haginõue 690 638 krooni osas

sisuliselt kirjeldamata ja motiveerimata. Ka pidanuks kohus TsKS § 218 p. 4 kohaselt hagist

loobumisel tsiviilasjas selle nõude osas määrusega menetluse lõpetama, kuid kohus ei ole selle

taotluse osas seisukohta võtnud. Peale selle leidis linnakohus, et rendiseaduses ja tsiviilseadustiku

üldosa seaduses on ammendavad lepingu lõpetamise alused, kuid rendilepingu lõpetamise nõuet ei

olnud hageja esitanud - haginõudeks on rendilepingute kehtetuks tunnistamine.

Kassaatorid AS Lebor ja AS ASA Kindlustus palusid tühistada ringkonnakohtu otsuse

protsessiõiguse normide rikkumise tõttu ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

AS ASA Kindlustus leidis, et ringkonnakohus rikkus TsKS § 318 lg. 2 sätteid, tehes otsuse, mis

mõjutab ASA Kindlustuse kui allrentniku ja protsessiosalise õigusi, teda kohtusse kutsumata.

Mõlemad kassaatorid leidsid, et ringkonnakohus ületas apellatsioonkaebuse piire, sest kaebuses ei

palutud kohtuotsuse tühistamist põhjusel, et esimese astme kohus rikkus TsKS § 218 p. 4 või TsKS §

232 lg. 4 nõudeid. Ka ei ole apellatsioonkaebuses palutud tõendeid kontrollida või ümber hinnata

TsKS §-de 317 ja 283 lg. 1 p. 5 ja lg. 2 alusel. Kohtuotsuse motiveerimise kohustus kehtib vastavalt

TsKS §-dele 313 lg. 1 ja 232 lg. 4 ka apellatsioonikohtu osas, kuid ringkonnakohus on jätnud oma

väited motiveerimata.

Vastustaja palus kaebused rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata jätta.

Kolleegiumi istungil jäi kassaatorite esindaja kaebustes toodud väidete juurde ning palus kohtuotsuse

tühistada. Vastustaja esindaja pidas kaebusi põhjendamatuteks.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu.

Apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele ainuüksi TsKS § 318 lg. 1 p. 2 rikkumise tõttu.

Tallinna Linnakohus kaasas kostja taotlusel 25. juuli 1995. a. eelistungil kolmandate isikutena asja

arutamise juurde Tatari tänav 39 hoone allrentnikud, nende hulgas ka AS-i ASA Kindlustus, põhjusel,

et rendilepingu kehtetuks tunnistamine tooks kaasa allrendilepingute lõpetamise. Ringkonnakohtu

istungi ajast apellatsioonikohus kolmandatele isikutele ei teatanud. TsKS § 63 kohaselt on kolmandad

isikud protsessiosalised ning TsKS § 64 sätestab protsessiosalise õigused, milleks lisaks muudele

protsessuaalsetele õigustele on ka õigus osa võtta kohtuistungitest.

Kolleegium peab vajalikuks osundada, et hagi allrendilepingute kehtetuks tunnistamise nõudes TsKS

§-de 146, 147 sätestatud korras hageja kohtule esitanud pole. TsKS § 218 p. 4 alusel saab hagist

loobumise tõttu asjas menetluse lõpetada, kuid ainult siis kui hagi on kohtule esitatud. Kirjalikku

taotlust hagiavalduse täiendamiseks ja parandamiseks ei saa samastada hagist loobumise avaldusega.

TsKS § 319 p. 3 kohaselt apellatsioonikohtul on õigus tühistada oma otsusega kohtuotsus ja kui see

on asja õigemaks ja kiiremaks lahendamiseks vajalik, saata asi esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks teises koosseisus. Ringkonnakohus juhindudes TsKS § 319 p. 3 tühistas kohtuotsuse

ja saatis asja uueks läbivaatamiseks linnakohtule, kuid apellatsioonikohus ei põhjendanud, miks oli

vajalik asi saata lahendamiseks tagasi linnakohtusse. Selliseid protsessiõiguse normi rikkumisi, mis

tingiks asja tagasisaatmise linnakohtusse, ringkonnakohus otsusega tuvastanud pole.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 1996. a. otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebused rahuldada.

Tagastada AS-le ASA Kindlustus 5. juulil 1996. a. makstud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni ja

AS-le Lebor 9. juulil 1996. a. makstud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik