3-1-3-28-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasjade materjalidest nähtub, et E.T. on süüdi tunnistatud Kohtla-Järve Linnakohtu 9. augusti
Legislator headnote
AI generated3-1-3-28-96 · Riigikohus: Kriminaalasjade materjalidest nähtub, et E.T. on süüdi tunnistatud Kohtla-Järve Linnakohtu 9. augusti
Full text
3-1-3-28-96
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 12. novembril 1996. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri
Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja
E.T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Kriminaalasjade materjalidest nähtub, et E.T. on süüdi tunnistatud Kohtla-Järve Linnakohtu 9. augusti
1995. a otsusega KrK § 17 lg 6 - § 139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi ja talle on mõistetud karistuseks üks aasta ja kuus
kuud vabadusekaotust tingimisi kaheaastase katseajaga. Süüdi tunnistati ta osavõtus reast korterivargustest
1993. a mais ja juunis.
2. juunist kuni 10. detsembrini 1993. a - 6 kuud ja 9 päeva - oli E.T. talle inkrimineeritud kuritegudega seoses
vahi all, kuid kohtuotsuses on jäänud see fakt käsitlemata.
Kohtla-Järve Linnakohtu 27. juuni 1996. a otsusega tunnistati E.T. (järjekordselt) süüdi KrK § 139 lg 2 p-
de 1,2,3 järgi, seekord 1995. a aasta oktoobris ja novembris tema osavõtul toimepandud korterivargustes ja
talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust kinnises vanglas. Sellele karistusele liideti KrK § 41
alusel varemmõistetud (tingimisi) karistus (1 aasta 6 kuud) osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti kaks
aastat ja kaks kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise alguseks loeti 1. detsember
1995. a.
Neid kohtulahendeid E.T. osas apellatsiooni - ega kassatsiooni korras ei vaidlustatud.
Oma kohtuvea parandamiseks esitatud avalduses leiab E.T., et kohus ei ole ekslikult tema vahi all viibimist,
mis kestis 2. juunist 1993. a kuni 10. detsembrini 1993. a, arvestanud ja palub, et see aeg tema
vabadusekaotuse kandmise ajast maha arvestataks.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes toetas
avalduses taotletut osaliselt - karistusaja lühendamist 2 kuu ja 9 päeva ulatuses,
l e i d i s :
Kohtla-Järve Linnakohtu 9. augusti 1995. a ega 27. juuni 1996. a otsusest ei nähtu selgesõnaliselt, et kohus
oleks E.T-le karistuse mõistmisel või konkureerivate kohtuotsuste puhul karistuste osalise liitmise korral
arvestanud KrK § 45 nõuete kohaselt karistuse hulka eelvangistusaega (kuut kuud ja üheksat päeva).
Kriminaaltoimikust nähtub, et E.T. eelvangistus kestis 2. juunist kuni 10. detsembrini 1993. a. Seisukoht, et
varem mõistetud karistuse osalisel liitmisel uuele karistusele on juba arvestatud vahi all viibimise aega, on
oletuslik ega tulene kohtulahenditest.
Seega kordab Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitlust, mis on väljendatud kolleegiumi 15. detsembri
1995. a otsuses I.K. süüdistusasjas (III-1/1-84/95).
Juhindudes KrMK §-st 45, § 275 lg 1 p-st 3, AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja §-st 779
Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Tühistada osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu 9. augusti 1995. a ja 27. juuni 1996. a otsused E.T-le
lõpliku karistuse mõistmise osas.
2. KrK § 45 alusel lugeda E.T-le mõistetud lõplikust karistusest - kaks aastat kaks kuud - maha
eelvangistuse aeg - kuus kuud ja üheksa päeva.
3. Lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 12 (kaksteist) päeva, mille
kandmise algust arvata 1. detsembrist 1995.a.
Muus osas jätta kohtulahendid muutmata.
4. E.T. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
Kohtuotsus jõustub 12. novembril 1996. a ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja: Peeter Vaher
Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep