3-1-1-122-96 · Riigikohus

3-1-1-122-96

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 11. novembril 1996. a

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil erikaebuse alusel läbi kriminaalasja

Marek Jaansoo süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 11 ja 2 ning § 202 6 lg 3 p 3 järgi.

Menetlusosalisena osales kohtuistungil Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Marek Jaansoo oli Viljandi Maakohtu 31. mai 1996. a otsusega süüdi tunnistatud KrK § 143 lg 2 p 11

ja 2 järgi ning karistatud kolme aasta ja kuue kuulise vabadusekaotusega ning KrK § 202 6 lg 3 p 3

järgi ja karistatud kolmeaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel loeti kergem karistus

kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti M. Jaansoole kolm aastat

ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ja karistati veel kaheksat kohtualust.

Viljandi Maakohtu 31. mai 1996. a otsuse peale esitas M. Jaansoo kaitsja vandeadvokaat Paul Järve

14. juunil 1996. a apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebusele oli kaitsja lisanud apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamistaotluse. Kaitsja märkis taotluses, et ta ei saanud ajapuudusel osaleda

kohtuotsuse kuulutamisel. Kohtu poolt posti teel saadetud kohtuotsuse koopia ei jõudnud pärale ja

käsipostiga saadetud kohtuotsuse koopia jõudis advokaadibüroosse alles 11. juunil 1996. a. Ka siis ei

saanud vandeadvokaat P. Järve tema enda sõnade kohaselt kohe hakata apellatsioonkaebust koostama

põhjusel, et oli taas seotud ühe teise kohtuasjaga.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 1996. a määrusega jäeti M. Jaansoo kaitsja

vandeadvokaat P. Järve taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et kaitsja poolt teiste tööülesannete täitmine ei ole käsitatav mõjuva

põhjusena KrMK § 86 mõttes. Ringkonnakohus ei lugenud asjakohaseks kaitsja väidet, et ta ei

saanud õigeaegselt kätte kohtuotsuse ärakirja, sest vastavalt AKKS § 6 lg-le 1 algab

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulg kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Samuti

märgitakse ringkonnakohtu määruses, et ka kohtualuse väide, nagu oleks tal olnud kaitsjaga

kokkulepe apellatsioonkaebuse esitamiseks, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks, sest KrMK §

351 lg 3 ja AKKS § 5 lg 1 kohaselt on kaitsjal iseseisev õigus kohtuotsuse vaidlustamiseks.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 1996. a määruse peale on 31. oktoobril

1996. a esitanud erikaebuse M. Jaansoo kaitsja vandeadvokaat P. Järve. Erikaebuses korratakse

motiive, mis sisaldusid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamistaotluses. Täiendavalt märgib

kaitsja, et KrMK § 280 lg 1 kohaselt tuleb kohtuotsuse ärakiri teistele menetlusosalistele peale

kohtualuse nende soovil kätte anda viie ööpäeva jooksul. Vandeadvokaat P. Järve seletuse kohaselt

avaldas ta sellist soovi, kuid kummatigi ei saanud ta kohtuotsuse ärakirja.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri

seletuse, milles taotleti erikaebuse rahuldamata jätmist,

l e i d i s :

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 1996. a määrus on seaduslik ja põhjendatud

ega kuulu tühistamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et

advokaadi suure töökoormusega ei saa õigustada oma ülesannete täitmata jätmist konkreetses

kohtuasjas. Väidetav suur töökoormus ei saa olla käsitatav kohtukaebe tähtaja möödalaskmise

mõjuva põhjusena KrMK § 86 mõttes. Kohtute tööd on võimatu planeerida, kui seejuures tuleks

arvestada kõigi menetlusosaliste töökoormusega.

Erinevalt vandeadvokaat P. Järvest on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et Viljandi

Maakohus ei ole rikkunud KrMK § 280 lg-1 sätestatud nõudeid. Kohtuotsuse ärakirja ei ole kohtul ei

viie ööpäeva ega ka pikema ajavahemiku jooksul võimalik kätte anda menetlusosalisele, kel tema

enda sõnade kohaselt pole võimalik ärakirja kätte saamiseks kohtusse ilmuda.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS § 63 p-le 1; §-dest 76 ning 77, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 1996. a määrus muutmata.

Vandeadvokaat Paul Järve erikaebus jätta rahuldamata.

Kohtumäärus jõustub 11. novembril 1996. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Lea Kalm

Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg