Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-35-96 ECLI:EE:RK:1996:3.3.1.35.96.382 AI generated

3-3-1-35-96 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-35-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Hilju Silveti esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 5 lg. 1 kohaldamise asjas, kui novembril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Hilju Silveti esindaja Marju Silveti

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-35-96 · Riigikohus: 1 kohaldamise asjas, kui novembril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Hilju Silveti esindaja Marju Silveti

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-3-1-35-96

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 8. novembril 1996. a.

Hilju Silveti esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 5 lg. 1 kohaldamise asjas, kui

on kaevatud maavanema järelevalve peale

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

7. novembril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Hilju Silveti esindaja Marju Silveti

kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 23. augusti 1996. a. otsusele haldusasjas nr. II3-83/96.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Marju Silvet. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu

Varend.

Elva Linnavalitsus kinnitas 10. veebruari 1993. a. määrusega nr. 45 Elva Tarbijate Ühistu põhikirja ja

kooskõlastas 11. aprilli 1995. a. korraldusega nr. 119 selle põhikirja uue redaktsiooni.

Elva Tarbijate Ühistu volinik Aleksander Põder ja sama ühistu liige Hilju Silvet pöördusid korduvalt

Tartu maavanema poole ja palusid teostada järelevalvet Elva Linnavalitsuse nimetatud aktide üle, sest

pidasid neid ebaseaduslikeks.

A. Põdra ja H. Silveti pöördumistele vastas planeerimis ja arhitektuuriosakonna juhataja maavanema

ülesannetes kirjadega 3. juulist 1995. a., 29. augustist 1995. a. ja 19. septembrist 1995. a. 3. juuli

vastuses märgiti, et maavanem ei teosta järelevalvet omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse

õigusaktide üle, mis on vastu võetud enne Maakonna valitsemiskorralduse seaduse jõustumist.

29. augusti vastuses teatati avaldajaile, et maavanemal on "õigus kontrollida, kas omavalitsusorgani

üksikakt on välja antud väljaandja pädevuse piires ning kas akti enda tekst on kooskõlas seadustega".

19. septembri vastuses selgitatakse, et Elva Linnavalitsuse aktidega mittenõustumisel on avaldajail

"õigus lahendada küsimus "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" §s 33 ettenähtud korras".

23. oktoobril 1995. a. esitasid A. Põder ja H. Silveti esindaja Marju Silvet Tartu Halduskohtule

kaebuse Tartu maavanema nimetatud vastuste peale, sest leidsid, et maavanem on sisuliselt keeldunud

järelevalvest Elva Linnavalitsuse nimetatud aktide üle.

Tartu Halduskohtu 24. jaanuari 1996. a. istungil vaidles maavanema esindaja kaebusele vastu ja

väitis, et maavanem on teostanud järelevalvet ja vaidlustatud õigusaktid on seadusega kooskõlas.

Kohus leidis, et maavanem on järelevalvet teostanud ja avaldajaile õigeaegselt vastanud, ning jättis

26. jaanuari 1996. a. otsusega kaebuse rahuldamata.

7. veebruaril 1996. a. esitas H. Silveti esindaja M. Silvet apellatsioonkaebuse, milles palus tunnistada

Tartu Halduskohtu otsus ebaseaduslikuks, sest halduskohtu järeldus, et maavanem on vaidlustatud

aktide üle järelevalvet teostanud, on alusetu ja ekslik.

Tartu Ringkonnakohus otsustas 8. aprillil 1996. a. jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 26. jaanuari 1996. a. otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maavanema

keeldumine järelevalvest Elva Linnavalitsuse 10. veebruari 1993. a. määruse nr. 45 üle oli seaduslik,

kuna see määrus kehtestati enne Maakonna valitsemiskorralduse seaduse jõustumist. Elva

Linnavalitsuse 11. aprilli 1995. a. korralduse nr. 119 järelevalvest pole maavanem keeldunud ja selles

osas on apellandi väide alusetu. Samuti leidis ringkonnakohus, et Maakonna valitsemiskorralduse

seaduse § 9 lg. 3 ja 6 alusel on maavanemal õigus teostada järelevalvet omavalitsusüksuste

volikogude ja valitsuste "õigusaktide endi, mitte aga nende aluseks olevate materjalide seaduslikkuse

üle". Sellest põhimõttest lähtudes järeldas ringkonnakohus, et küsimused, kas Elva Tarbijate Ühistu

põhikiri vastab Eesti Vabariigi ühistuseaduse nõuetele ja kas Elva Linnavalitsuse 10. veebruari

1993. a. määrus nr. 45 ja Elva Linnavalitsuse 11. aprilli 1995. a. korraldus nr. 119 on kooskõlas

ühistuseadusega, ei saa olla vaidluse esemeks selles haldusasjas.

H. Silveti esindaja M. Silvet esitas 8. mail 1996. a. kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada

ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, milles rahuldada H. Silveti ja A. Põdra kaebus. Kassaator

väitis, et ekslik ja õiguslikult põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt on

maavanema keeldumine järelevalvest seaduslik seetõttu, et Elva Linnavalitsuse 10. veebruari 1993. a.

määrus kehtestati enne Maakonna valitsemiskorralduse seaduse jõustumist. Samuti vaidlustas

kassaator ringkonnakohtu seisukoha maavanema järelevalvepädevuse sisust. Kassaator leidis, et

maavanem pidi kontrollima Elva Linnavalitsuse vaidlustatud määruse ja korralduse vastavust

ühistuseadusele.

Riigikohtu halduskolleegium otsustas 14. juunil 1996. a. rahuldada kassatsioonkaebuse ja tühistada

Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 1996. a. otsuse ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule teises koosseisus. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et ringkonnakohus on

mõistnud maavanema järelevalve olemust ebaõigesti. Maavanema järelevalvepädevus on tema õigus

ja kohustus kontrollida antud maakonna omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste kõigi kehtivate

üksikaktide seaduslikkust, sõltumata sellest, kas need on vastu võetud enne või pärast Maakonna

valitsemiskorralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse

jõustumist. Järelevalve volikogu või valitsuse üksikakti seaduslikkuse üle hõlmab selle akti kooskõla

kontrollimist Põhiseadusega, seadustega ja seaduse alusel antud muude õigusaktidega.

Ringkonnakohtu seisukoht, et maavanemal on "õigus teostada järelevalvet maakonna

omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste õigusaktide endi, mitte aga nende aluseks olevate

materjalide seaduslikkuse üle", on eksitav. Seepärast leidis Riigikohtu halduskolleegium, et selles

haldusasjas on kohtul vaja kontrollida, kas maavanema järelevalve Elva Linnavalitsuse 11. aprilli

1995. a. korralduse üle hõlmas selle aktiga kooskõlastatud põhikirja seadustele vastavuse kontrolli.

Tartu Ringkonnakohtu otsusega 23. augustist 1996. a. tühistati Tartu Halduskohtu 26. jaanuari

1996. a. otsus ja jäeti Hilju Silveti kaebus Tartu maavanema toimingu peale rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et "Tartu maavanema poolt kirjavastuste saatmist kaebuse esitajale tuleb

käsitada kui avaldustele vastamise seaduse § 3 tuleneva kohustuse - vastata maavanemale kui

riigiasutuse ametiisikule saadetud avaldusele hiljemalt ühe kuu jooksul - täitmist, mida maavanem

antud juhul on ka nõuetekohaselt teinud." Tuginedes HKS §le 5 lg. 1 leidis ringkonnakohus, et

apellandi kaebus põhineb Elva Linnavalitsuse 10. veebruari 1993. a. määruse ja 11. aprilli 1995. a.

korralduse seaduslikkuse vaidlustamisele, mida tuleb teha Halduskohtumenetluse seadustikuga

sätestatud korras, mitte maavanema järelevalve vaidlustamise teel.

Hilju Silveti esindaja Marju Silvet esitas 25. septembril 1996. a. kassatsioonkaebuse, milles palub

Riigikohtul tühistada ringkonnakohtu 23. augusti 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei täitnud Riigikohtu

halduskolleegiumi 14. juuni 1996. a. määrust, kuna ei kontrollinud, kas maavanema järelevalve Elva

Linnavalitsuse 11. aprilli 1995. a. korralduse üle hõlmas selle aktiga kooskõlastatud põhikirja

seadustele vastavuse kontrolli. Samuti leiab kassaator, et ekslik ja õiguslikult põhjendamata on

ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohtus ei saa vaidlustada maavanema keeldumist järelevalve

teostamisest.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

HKS § 4 lg. 1 p. 1 alusel võib halduskohtusse kaevata riigi täitevvõimu organi ametiisiku toimingu

peale. Toiminguna tuleb mõista ka tegevusetust või otsest keeldumist toimingust, milleks ametiisik

on kohustatud. Maavanema pädevusest tuleneb tema järelevalvekohustus. Kui maavanem ei teosta

järelevalvet või keeldub järelevalve teostamisest, siis HKS § 5 lg. 1 alusel võib igaüks, kes leiab, et

selline tegevusetus rikub tema õigusi, pöörduda kaebusega halduskohtusse. Seega ei tulene HKS §-

dest 4 lg. 1 p. 1 ja 5 lg. 1 ringkonnakohtu seisukoht, et selles haldusasjas on ekslikult esitatud kaebus

maavanema järelevalvepädevusest tuleneva toimingu peale. Seepärast pole põhjendatud sellel

motiivil Hilju Silveti kaebuse rahuldamata jätmine.

Ringkonnakohtu järeldus, et Tartu maavanema kirjalikke vastuseid Marju Silveti pöördumistele,

milles maavanem teatab keeldumisest teostada järelevalvet, "tuleb käsitada kui avaldustele vastamise

seaduse § 3 tuleneva kohustuse - vastata maavanemale kui riigiasutuse ametiisikule saadetud

avaldusele hiljemalt ühe kuu jooksul - täitmist", on eksitav ja asjasse mittepuutuv.

TsKS § 349 lg. 1 kohaselt on kassatsioonikohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel asja uuesti

läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Seepärast tuleb ringkonnakohtul asja uuesti läbi vaadates

arvestada Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohaga Maakonna valitsemiskorralduse seaduse ja

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse tõlgendamisel.

Neil põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada.

Juhindudes HKS §dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. augusti 1996. a. otsus haldusasjas nr. II-3-83/96 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

3. Tagastada Marju Silvetile kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni.

Määrus jõustub 18. novembril 1996. a.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann