3-2-3-28-96 · Riigikohus

3-2-3-28-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 7. novembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kostja H.

Partsi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 28. oktoobril 1996. a.

Helmi-Linda Kirsipuu kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tartu Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 26. juuni 1995. a. määruse menetluse lõpetamises Helmi-Linda Kirsipuu hagis

Helgi Partsi vastu elamu kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja tasumata kommunaalteenuste

nõudmiseks.

Tartus Kitzbergi tänav 4 elamu kuulub võrdsetes 1/2 mõttelistes osades Helmi-Linda Kirsipuule ja

Helgi Partsile. Hagiavalduses Tartu Linnakohtule palus H.-L. Kirsipuu kindlaks määrata elamu

kasutuskorra ning mõista H. Partsilt välja 224 krooni tasumata kommunaalteenuste eest.

Linnakohus lõpetas TsKS § 218 lg. 1 alusel asjas menetluse, kuna asi ei kuulu kohtu pädevusse.

Määruse kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud AÕS § 72 lg. 1 järgi ühist asja kokkuleppe

või kaasomanike enamuse otsuse alusel. Pooled kokkulepet saavutanud pole. AÕS § 76 lg. 1 kohaselt

on kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ning AÕS § 77 lg. 2 alusel otsustab kohus sel

juhul, kas jagada asi reaalosadeks või anda asi ühele või mitmele kaasomanikule kohustusega tasuda

teistele kaasomanikele nende osa rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel

enampakkumisel. Pooled pole kaasomandi lõpetamist nõudnud.

Tartu Ringkonnakohus 26. juuni 1995. a. määrusega jättis H.-L. Kirsipuu erikaebuse rahuldamata ja

linnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et linnakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud selles toodud motiividel. Erikaebuse väide, et asjaõigusseadus ei välista

elamu kasutuskorra kindlaksmääramise vaidluse lahendamist kohtus, ei ole õige. AÕS § 72, erinevalt

varem kehtinud TsK §-st 121, ei sätesta kaasomandi kasutamise ja valdamise üle tekkinud vaidluste

lahendamist kohtus. Samuti ei võta kaevatav määrus hagejalt võimalust oma varaliste õiguste kaitseks

kohtusse pöörduda AÕS § 76 lg. 1 alusel, sest kaasomanikul on õigus nõuda kaasomanid lõpetamist

kohtu korras ja kohus juhindub asja lahendamisel AÕS §-st 77 lg. 2.

Kohtuvigade parandamise avalduses palus H.-L. Kirsipuu tühistada ringkonnakohtu määrus. Avaldaja

leidis, et ringkonnakohus on valesti tõlgendanud materiaalõiguse normi. AÕS § 72 lg. 5 kohaselt on

kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine

toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohus on tähelepanuta jätnud nõude tasumata

kommunaalteenuste ja omavoliliselt hõivatud ruumi kasutamise eest kompensatsiooni

väljamõistmiseks.

Kostja H. Parts leidis kolleegiumi istungil, et kohtuvigade parandamise avaldus tuleb jätta

rahuldamata.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse

normi väära tõlgendamise tõttu.

Elamu Tartus Kitzbergi tänav 4 kuulub pooltele võrdsetes mõttelistes osades. Kaasomandi

valdamiseks ja kasutamiseks pooled kokkulepet saavutanud pole. Kohtute seisukoht, et sel juhul kui

kaasomanikel ei ole võimalik ühist asja vastavuses AÕS § 72 lg. 1 vallata ja kasutada kokkuleppe või

kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, on kaasomanikul õigus nõuda üksnes kaasomandi lõpetamist,

on väär. Hageja taotles elamu kasutamiskorra kindlaksmääramist ja ei soovinud kaasomandi

lõpetamist. Kaasomandi valdamise ja kasutamise sätestab AÕS § 72, mille lõike 3 kohaselt

kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.

Vastavalt TsÜS § 4 lg. 1 on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse

kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. AÕS § 72 lg. 5 annabki hagejale

kaasomanikuna õiguse nõuda teiselt kaasomanikult, et kaasomandis oleva asja valdamine ja

kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Oma õiguste kaitseks ei pea kaasomanik

taotlema kaasomandi lõpetamist AÕS § 76 lg. 1 alusel, ainult seetõttu, et ta ei saa oma mõttelist osa

kaasomandist vallata ja kasutada.

Avaldaja väide, et tasumata kommunaalteenuste ja omavoliliselt hõivatud ruumi kasutamise eest

kompensatsiooni nõude on apellatsioonikohus ekslikult jätnud tähelepanuta, ei ole õige. Hageja ei

vaidlustanud selles osas erikaebuses linnakohtu määrust ja ringkonnakohus vaatas õigesti asja läbi

TsKS § 301 nõuetest lähtuvalt. Osundatud sätte kohaselt ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni

korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja selles esitatud

vastuväidete piires.

Juhindudes TsKS § 357, 354 lg. 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. juuni 1995. a. määrus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Helmi-Linda Kirsipuule 09. juulil 1996. a. makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik