Legislator Case Law & Legislation
3-2-3-27-96 ECLI:EE:RK:1996:3.2.3.27.96.379 AI generated

3-2-3-27-96 · Riigikohus

Case Number 3-2-3-27-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi Pärnu Linnavalitsuse ja A. P kohtuvigade parandamise avalduste alusel Pärnu Linnakohtu

Legislator headnote

AI generated

3-2-3-27-96 · Riigikohus: Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi Pärnu Linnavalitsuse ja A. P kohtuvigade parandamise avalduste alusel Pärnu Linnakohtu

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-3-27-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 7. novembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 28. oktoobril 1996. a.

Pärnu Linnavalitsuse ja A. P kohtuvigade parandamise avalduste alusel Pärnu Linnakohtu

24. jaanuari 1994. a. otsuse L. R avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.

L. R esitas 24. septembril 1993. a. Pärnu Linnakohtule avalduse pärandi vastuvõtmise fakti

tuvastamiseks, mida vajas õigusvastaselt võõrandatud elamu Pärnus Tn 13 tagasisaamiseks seoses

omandireformiga.

Kohtuistungil 24. jaanuaril 1994. a. esitas L. R (enne abiellumist K, sünd. pp. mm. 19xx. a.) uue

avalduse ning palus tuvastada juriidilise fakti, et teda oli lapsendanud M. K (ka Ka, sünd. pp. mm

188x. a., surn. pp. mm 196x. a.), kellega avaldaja isa A. K abiellus pp. mm 19xx. a. Juriidilise fakti

tuvastamist vajas avaldaja pärimisõiguse tõestamiseks.

Pärnu Linnakohtu 24. jaanuari 1994. a. otsusega peeti tuvastatuks, et M. K oli lapsendanud 1938.

aastal L. R. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt elas avaldaja alates 1937. aastast kuni M. K surmani

koos tema ja oma isaga. M. K pidas avaldajat oma lapseks, andis ülalpidamise ja koolituse ning

avaldaja oli tema poolt lapsendatud.

1996. a. esitasid Pärnu Linnavalitsus ja A. P avaldused kohtuvea parandamiseks, milles palusid

linnakohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. Pärnu Linnavalitsus leidis, et

teda ja Pärnu Perekonnaseisuametit tulnuks kaasata protsessi lapsendamise fakti tuvastamiseks asjast

huvitatud isikutena, aga kohus jättis selle tegemata. Avaldaja muutis nõuet kohtuistungi toimumise

päeval ja kohus tegi otsuse samal päeval jättes tähelepanuta ja lahenduseta avalduse pärandi

vastuvõtmise fakti tuvastamiseks. Kohus saanuks tuvastada vaid lapsendamise registreerimise fakti,

aga mitte lapsendamise fakti. Lapsendamist aga ei ole toimunud 1938. aastal kehtinud seaduste järgi.

Kolleegium leidis, et Pärnu Linnakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normide olulise

rikkumise tõttu.

Avaldaja L. R esitas kõigepealt avalduse pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks. Kohus jättis selle

avalduse tähelepanuta ja kohtulahendit ei teinud. Kohus pidanuks enne uue asja läbivaatamisele

asumist avaldajalt nõudma seisukohta, mida teha 24. septembril 1993. a. esitatud avaldusega ja

lahendama asja kas määruse või kohtuotsusega. Samas toimikus ei saa alustada ükskõik millise uue

asja läbivaatamist.

L. R esitas 24. jaanuaril 1994. aastal avalduse täiesti uuel alusel - lapsendamise tuvastamiseks, mis ei

ole lahendatav samas tsiviilasjas koos pärandvara vastuvõtmise fakti tuvastamisega.

TsKS § 63 kohaselt on erimenetluses protsessiosalisteks avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud.

TsKS § 64 kohaselt on protsessiosalisel õigus vastu vaielda teiste protsessiosaliste taotlustele. Pärnu

Linnavalitsus ja Pärnu Perekonnaseisuamet on asjast huvitatud isikud. Linnavalitsuse haldusalas on

vaidlusalune pärandavara, mille kättesaamiseks juriidiliste faktide tuvastamist taotleti. TsKS § 258 lg.

1 kohaselt on kohtuotsus, mis tuvastab fakti, mida tuleb registreerida perekonnaseisuasutuses,

registreerimise alus, kuid ei asenda selle asutuse dokumenti. Perekonnaseisuameti kaasamine

protsessioli vajalik seetõttu, et oleks tagatud nende õigus teha perekonnaseisuaktidesse seadusele

vastavaid kandeid. Kuna kohus uuel alusel esitatud juriidilise fakti tuvastamise avaldusest

linnavalitsusele ega perekonnaseisuametile üldse ei teatanud, siis rikkus kohus nende õigust

lapsendamise fakti tuvastamisele vastu vaielda.

TsKS § 255 lg. 2 p. 3 kohaselt tuvastab kohus erimenetluses lapsendamise registreerimist.

Lapsendamise tuvastamist seadus ette ei näe. Linnakohtu otsus on seetõttu seadusevastane ning tuleb

tühistada.

Asja uuel läbivaatamisel peab kohus mõlemad L. R avaldused lahendama kooskõlas

tsiviilkohtupidamise seadustiku sätetega.

Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Pärnu Linnakohtu 24. jaanuari 1994. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule.

Kohtuvigade parandamise avaldused rahuldada.

Tagastada A. P - le 16. juulil 1996. a. L. K poolt makstud kautsjon 340 (kolmsada

nelikümmend) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik