3-1-1-115-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Narva Linnakohtu 26. aprilli 1996. a otsusega mõisteti M. Š. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 1 järgi
Legislator headnote
AI generated3-1-1-115-96 · Riigikohus: Narva Linnakohtu 26. aprilli 1996. a otsusega mõisteti M. Š. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 1 järgi
Full text
3-1-1-115-96
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 5. novembril 1996. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea Kalm, Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul
kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
M. Š. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Narva Linnakohtu 26. aprilli 1996. a otsusega mõisteti M. Š. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 1 järgi
rahatrahviga 100 päevapalga ulatuses (2200 kr).
Kohtuotsuse järgi tunnistati M. Š. süüdi selles, et tema 1995. a augustikuus varastas osaühingust Elmet
Narvas Krenholmi t 16 kuus alumiiniumilehte kaaluga 400 kg 16 000 kr väärtuses. Varastatud
alumiiniumilehed raius ta tükkideks ja toimetas metalli 31. augustil 1995. a Narva, et see üle anda EMEXi
Narva osakonnale.
Narva Linnakohtu otsuse peale esitas Narva abiprokurör Gennadi Jegorov apellatsioonprotesti, milles
nenditi, et varguse toimepanemine seondus vara asukohta pääsemist takistanud tõkke ja lukustuse
kõrvaldamisega. Seetõttu taotles prokurör toimepandud varguse ümberkvalifitseerimist KrK § 139 lg 2 p 3
järgi.
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. augusti 1996. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
26. aprilli 1996. a otsus M. Š. süüdimõistmises KrK § 139 lg 1 järgi osaliselt ja ta mõisteti süüdi KrK § 139
lg 2 p 3 järgi. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata.
Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber
kassatsioonprotesti. Kassatsioonprotestis taotletakse Viru Ringkonnakohtu otsuse tühistamist M. Š.
mõistetud karistuse osas.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,
milles ta toetas kassatsioonprotesti,
t u v a s t a s:
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kassatsioonprotest on põhjendatud.
Narva Linnakohtu 26. aprilli 1996. a otsuse järgi karistati M. Š. rahatrahviga 100 päevapalga ulatuses, s. o
2200 kr. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. augusti 1996. a otsusega jäeti linnakohtu otsus
selles osas muutmata.
M. Š. pani kuriteo toime 1995. a augustikuus. Sellal oli vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. juuli 1994. a
määruse nr 260 "Palga alammäära kehtestamine" p-le 1 kuupalga alammäär 450 kr (RT 1994, 55, 917; RT
1994, 73, 1290) ja sellest tulenevalt päevamäär 15 kr. Eesti Vabariigi 7. mai 1992. a seaduse ""Eesti NSV
kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" § 17 lg 2 järgi loetakse
rahatrahvi päevamäära arvutamise korra kehtestamiseni rahatrahvi päevamääraks riiklikult fikseeritud
sotsiaalse elatusmiinimumi alusel arvutatav keskmine päevasissetulek. Seetõttu peab M. Š. mõistetud
rahatrahvi suurus olema 1500 kr.
Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaaalkolleegiumi 15. augusti 1996 .a otsus ja Narva Linnakohtu
26. aprilli 1996. a otsus M. Š. mõistetud karistuse osas.
Mõista M. Š. KrK § 139 lg 2 p 3 järgi karistuseks rahatrahv 100 päevamäära ulatuse, s. o 1500 kr.
Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
Kohtuotsus jõustub 5. novembril 1996. a ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja: Lea Kalm
Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep