3-1-1-111-96 · Riigikohus

3-1-1-111-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. oktoobril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg

ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Harri Hennu süüdistuses KrK §-de 162 ja 207 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu H. Henn ja tema kaitsja vandeadvokaat

Kaljo Kägi ning Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

H. Henn anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 207 lg 1 järgi selles, et ta 1992. a juunis, võttes üle Eestist

lahkuvalt endise NSV liidu sõjaväeosalt 100000 25 mm õhutõrjesuurtüki lahingumürsku, laskis neist

594 tükki toimetada oma garaaziboksi Tartus Aardla tn 122, kolm lahingumürsku viis ta oma

elukohta Unikülla Haaslava vallas Tartumaal, kus, omamata vastavat luba, hoidis neid kuni

läbiotsimiseni 7. veebruaril 1995. a. Sama paragrahvi järgi anti H. Henn kohtu alla süüdistatuna

selles, et ta alates 1994. a suvest kuni eelnimetatud läbiotsimiseni, hoidis ilma vastava loata tema

käsutuses olnud eluruumides Tallinnas Pärnu mnt 123-6 kahte granaati PED-5 ja kahte sütikut Y3P-

538.

H. Henn anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 161 järgi selles, et ta olles 18. septembril 1992. a

kinnitatud Kaitseliidu Tartu maleva pealikuks, kasutas tahtlikult ära oma ametiseisundit alljärgnevalt:

- kirjutas alla 02. septembril 1993. a volikirjale nr 32, millega volitas kaitseliitlast Ilmar Mägi ostma

ja ära tooma kuni 9 mm kaliibriga tulirelvi sõltumata kogusest,

- kirjutas alla 4. novembril 1993. a volikirjale nr 291, millega volitas kaitseliitlast Kalju Rebast ostma

ja ära tooma kuni 9 mm kaliibriga 500 tulirelva,

- kirjutas alla 14. jaanuari 1994. a kuupäeva kandvale volitusele nr 82, millega volitas kaitseliitlast

I. Mägi ostma ja ära tooma kuni 9 mm kaliibriga 10000 tulirelva ja vastavat laskemoona kuni 500000

tk,

- kirjutas alla 31. jaanuari 1994. a kuupäeva kandvale volitusele nr 7a, millega volitas kaitseliitlast

Indrek Reidit ostma ja ära tooma kuni 9 mm kaliibriga 10000 tulirelva ja vastavat laskemoona kuni 5

000000 tk,

- kirjutas alla 4. novembri 1994. a kuupäeva kandvale volitusele nr 292, millega volitas kaitseliitlast

Peeter Vähit ostma ja ära tooma kuni 9 mm kaliibriga 5000 tulirelva.

Eeluurimisel tuvastamata isikute poolt on eeltoodud volikirjade alusel ostetud 40 R-61 püstolit,

10100 Tokarevi süsteemi püstolit ning 7,62 kaliibrilist laskemoona 70360 tükki. Nimetatud

tulirelvade ja laskemoona kontrollimatu müügiga tekitati riigile oluline kahju.

Tartu Linnakohtu 15. mai 1996. a otsusega mõisteti H. Henn süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi

kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks. Süüdistuse KrK § 161 järgi kvalifitseeris linnakohus ümber

KrK § 162 järgi ja karistas H. Hennu 2000 kr suuruses rahatrahviga.

Linnakohus leidis, et H. Henn kaitsejõudude tegevteenistuses oleva isikuna võis omada ja hoida

piiramatus koguses laskemoona, kuid samas rikkus ta laskemoona arvelevõtmise ja hoidmise korda,

mis on käsitletav distsiplinaar- või haldusõigusrikkumisena. Kohus asus seisukohale, et vene

sõjaväelt rekvireeritudmürsud sattusid H. Hennu valdusse seaduslikul teel ning et ka nende hoidmine

ei ole sellisel juhul kuritegu.

Veel leidis linnakohus, et ei ole tõendatud H. Hennu süü ametiseisundi kuritarvitamises, küll aga

ametialases lohakuses. Samuti vähendati süüdistuse mahtu ühe 31. jaanuari 1994. a volitusele nr. 7

antud allkirja osas. Kohus leidis, et H. Henn ei saanud aru, et ta täitis halvasti talle pandud kohustusi,

kuigi pidi aru saama, et tema allkirjadega dokumendid võimaldavad teostada tehinguid, mis on

vastuolus kaitseliidu ja riigi huvidega.

Tartu Linnakohtu 15. mai 1996. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tartu abiprokurör Kadri

Väling ja apellatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja vandeadvokaat K. Kägi.

Prokurör taotles Tartu Linnakohtu otsuse tühistamist, H. Hennu süüdimõistmist KrK § 207 lg 1 ja

§ 161 järgi ning karistuse karmistamist.

Kaitsja K. Kägi apellatsioonkaebuses taotleti H. Hennu õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 162 järgi

kuna kohtuotsuses toodud järeldused on oletuslikku laadi ja tõendamata.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. augusti 1996. a otsusega tühistati osaliselt Tartu

Linnakohtu 15. mai 1996. a otsus, H. Henn mõisteti süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ja teda karistati 300

päevamäära s. o 4500 kr suuruse rahatrahviga. Täpsustades linnakohtu otsust, mõistis

ringkonnakohus H. Hennule KrK § 162 järgi mõistetud karistuseks rahatrahvi 200 päevamäära s. o

2000 kr ulatuses . KrK § 40 alusel loeti lõplikuks karistuseks rahatrahv 300 päevamäära ulatuses s. o

4500 kr riigituludesse.

Kriminaalkolleegium nõustus H. Hennu süüdimõistmisega KrK § 162 järgi, täpsustades vaid

mõistetud karistust vastavalt KrK § 28 lg-le 1.

Samas ringkonnakohus leidis, et H. Hennu poolne lõhkematerjali ja laskemoona hoidmine on KrK

§ 207 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. augusti 1996. a otsuse peale esitas

kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat K. Kägi.

Kaitsja kassatsioonkaebuses taotletakse Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist, H. Hennu

õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi ja kriminaalasja täiendavale eeluurimisele saatmist

süüdistuses KrK § 162 järgi.

Kaitsja leiab, et ringkonnakohus on H. Hennu süüdimõistmisel KrK § 207 lg 1 järgi rikkunud AKKS

§ 31 p-s 4 sätestatut ja kohaldanud seadust ebaõigesti. Kassaator väidab, et kohtu järeldused

H. Hennu lohaka töö kohta põhinevad üksnes oletustel ja taoliste oletuste põhjal süüdimõistva otsuse

langetamine on ebaseaduslik.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu

ning tema kaitsja seletused, milles nad toetavad kassatsioonkaebust, samuti prokuröri seletuse, milles

taotletakse kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist,

l e i d i s :

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi antud õiguslik hinnang H. Hennu poolt toimepandud

kuritegude kohta on põhjendatud.

Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et H. Hennul oleks nii kaitseliitlasena kui

kaitseväelasena pidanud olema laskemoona ja lõhkematerjali hoidmiseks sellekohane luba vastavalt

EV Valitsuse 27. augusti 1992. a määrusega nr. 256 kinnitatud Tulirelvade ja laskemoona

valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutiste eeskirjade p-le 10. EV Valitsuse

20. septembri 1994. a määrusega nr. 333 täpsustati, et tulirelvade ja laskemoona hoidmise luba ei

nõuta teenistusrelvade puhul, mida kaitseväelased, kaitseliitlased jt. määruses märgitud isikud

kannavad vastavalt nendes ametkondades kehtestatud korrale. Õhutõrjesuurtüki lahingumürske,

granaate ja sütikuid H. Hennule teenistusrelvadena väljastatud ei ole ja luba nende hoidmiseks ta

taotlenud ei ole, mistõttu alates 20. septembrist 1994. a kuni äravõtmiseni 7. veebruaril 1995. a hoidis

ta neid ebaseaduslikult ning see toob kaasa kriminaalvastutuse KrK § 207 lg 1 järgi. Vastavalt KrK

§ 207 lg-le 2 tulnuks H. Hennul kriminaalvastutusest vabanemiseks laskemoon ja lõhkematerjal

vabatahtlikult ära anda kuid seda ta ei teinud.

Puutuvalt süüdistusse KrK § 162 järgi korratakse kassatsioonkaebuses juba apellatsioonkaebuses

esitatud väiteid. Neid väiteid kontrolliti ringkonnakohtu istungil ja ringkonnakohus jõudis Riigikohtu

arvates põhjendatult samale järeldusele kui Tartu Linnakohus.

Juhindudes AKKS § 63 lg-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. augusti 1996. a otsus Harri Hennu

süüdistusasjas KrK § 207 lg 1 ja § 162 järgi muutmata.

2. Kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 29. oktoobril 1996. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep