3-2-2-12-96 · Riigikohus

3-2-2-12-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 24. oktoobril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, AS-i

Autoteenindus esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14.

oktoobril 1996. a.

AS-i Autoteenindus teistmisavalduse alusel Võru Maakohtu 6. novembri 1992. a. otsuse ja Eesti

Vabariigi Ülemkohtu 29. jaanuari 1993. a. määruse Paul Kirchbergi hagis AS-i Autoteenindus

vastu tervisekahjustuse hüvise nõudes.

Paul Kirchberg esitas 20. juulil 1992. a. Võru Maakohtule hagi AS-i Võru Autoremont ja AS-i

Autoteenindus vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Maakohtu 6. novembri 1992. a. otsusega rahuldati hagi AS-i Autoteenindus vastu. Kohtuotsuse

kohaselt tekkis hageja kutsehaigus töötamise ajal AS Autoteenindus isemajandamise alusel

tegutsevas struktuuriüksuses Võru Autohooldusjaamas. Otsuse tegemise ajaks oli autohooldusjaama

tegevus lõppenud ning Vabariigi Valitsuse korralduse alusel olid tema varad antud

munitsipaalomandusse. Kohus leidis, et registreerimistunnistuse, asutamislepingu, protokolli ja

põhikirja järgi ei ole AS Võru Autoremont AS-i Autoteenindus Võru Autohooldusjaama

õigusjärglane. Kostjaks ei ole ka Võru Linnavalitsus, kuna vara andmisega munitsipaalomandusse ei

kaasne iseenesest õigusjärgluse üleminekut vara vastuvõtjale. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992. a.

määruse nr. 172 "Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud

vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra" p. 17 kohaselt

maksab hüvise välja tekitatud kahju eest vastutav organisatsioon, selle reorganiseerimise või

likvideerimise korral õigusjärglane või kõrgemalseisev organisatsioon.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 29. jaanuari 1993. a. määrusega jäeti

maakohtu otsus muutmata.

Tuginedes nimetatud kohtulahenditele, rahuldas Tallinna Linnakohus 24. mai 1996. a. otsusega P.

Kirchbergi hagi AS-i Autoteenindus vastu ajavahemikul 1. november 1992. a. kuni 31. mai 1996. a.

vähem makstud ja maksmata hüvise nõudes.

Teistmisavalduses palus AS Autoteenindus maakohtu otsuse ja Ülemkohtu määruse tühistada, kuna

otsuse tegemise ajal 6. novembril 1992. a. AS-i Autoteenindus ei eksisteerinud, olemas oli RAS

Autoteenindus. AS Autoteenindus tekkis RAS-i Autoteenindus erastamise käigus 100 % aktsiate

müügiga 28. septembril 1994. a. AS-le Järve Autokeskus. Võru Autohooldusjaam munitsipaliseeriti

Võru Linnavalitsuse 12. juuni 1992. a. määrusega ning töötajad viidi üle AS-i Võru Autoremont.

Vastavalt munitsipaalvara 10. mai 1994. a. ostu-müügi lepingule, müüdi ME Võru Autoteenindus

tervikvara AS-le Vaies, milline vastavalt viidatud lepingu p.-le 4.5 pidi üle võtma kõik ME Võru

Autoteenindus lepingud ja kohustused.

Vastuses avaldusele leidis P. Kirchberg, et kohtute lahendid on õiged.

Kolleegium leidis, et kohtute lahendite teistmiseks alus puudub.

TsKS § 350 lg. 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud otsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude

ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinudki olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud kui eelmärgitud

asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Uusi

asjaolusid, mis kinnitaks või kummutaks Võru Maakohtus arutusel olnud asjaolusid,

teistmisavalduses esitatud ei ole.

Võru Maakohtu otsuses ja Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi määruses on lühendit "AS"

(aktsiaselts) kasutatud riikliku aktsiaseltsi (RAS) tähenduses vastavalt riikliku aktsiaseltsi

"Autoteenindus" 26. juulil 1991. a. Tallinna Linnavalitsuses registreeritud põhikirja I osa p.-le 1,

mille kohaselt riikliku aktsiaseltsi ametlikuks nimetuseks eesti keeles on "AS Autoteenindus".

Vaidlus selle üle, kas AS Autoteenindus on RAS-i Autoteenindus õigusjärglane ning õige kostja P.

Kirchbergi hagis vähem makstud ja maksmata hüvitise nõudes, tuleb lahendada selles samas asjas.

Juhindudes TsKS §-st 354 lg. 3, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta AS-i Autoteenindus avaldus Võru Maakohtu 6. novembri 1992. a. otsuse ja Eesti

Vabariigi Ülemkohtu 29. jaanuari 1993. a. määruse teistmiseks rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik