3-2-1-118-96 · Riigikohus

3-2-1-118-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 24. oktoobril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, AS-i

Wagvar esindaja vandeadvokaat L. Liivamägi ning A. Orava ja tema esindaja vandeadvokaat S.

Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. oktoobril 1996. a.

AS-i Wagvar kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. juuni

1996. a. otsuse Arvo Orava hagis AS-i Wagvar vastu ostetud asja üleandmise nõudes.

Vabariiklik Agrovarustuse Valitsuse Keila Baas kohustus 1992. a. jaanuaris hagejale müüma kalluri

SAZ-3507-01-015. 16. jaanuaril 1992. a. maksis hageja kostja kassasse kalluri eest 20 136 rubla.

Vabariiklik Agrovarustuse Valitsus (VAV) andis tõendi müüdud veoauto registreerimiseks

autoinspektsioonis, samuti vormistati kaubaveo saateleht. Veoautot aga müüja hagejale faktiliselt üle

ei andnud.

Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses leidis A. Orav, et AS Wagvar on Agrovarustuse Valitsuse

õigusjärglane. AS-i Wagvar asutamislepingu p.-s 2.1.2 on sätestatud, et Agrovarustuse Valitsuse kui

juriidilise isiku õigusjärglase tagamiseks otsustati jätkata Agrovarustuse Valitsuse põhikirjajärgset

tegevust, võttes üle kõik varem sõlmitud lepingud ja kohustused. Selleks ajaks kui Agrovarustuse

Valitsust hakati likvideerima, oli hageja oma pretensiooni esitanud. Hageja palus TsK § 248 alusel

kohustada kostjat temale kohtuotsuse jõustumisel üle andma 16. jaanuaril 1992. a. müüdud kallur.

Tartu Maakohus 23. veebruari 1996. a. otsusega rahuldas hagi.

Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei ole

asjakohased AS-i Wagvar esindaja väited selles, et hagejal puudub alus asja üleandmise nõude

esitamiseks põhjusel, et AS-i Wagvar valduses nõutavat asja ei ole ega ole kunagi olnud, samuti

selles, et kohus ei juhindunud otsuse tegemisel asjaõigusseaduse sätetest. Kostja ei ole esitanud asja

väljamõistmise nõuet asjaõigusseaduse alusel. Ta on nõudnud ostu-müügi lepingu objekti -

liigitunnustega piiritletud asja - veoauto üleandmist kui lepingust tuleneva kohustise täitmist. Kostja

ei väida, et tema oleks A. Paabuti valduses olnud veoauto omanik. Talle ei ole üle antud müüdud

veoauto tehnilist passi, mis samuti tõendab kaevatava kohtuotsusega tuvastatud asjaolu, et ostu-

müügi lepingu järgi ei ole A. Oravale omandiõigust ostu-müügi objektile üle läinud.

Kassatsioonkaebuses palus AS Wagvar ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega

jätta hagi rahuldamata.

Kassaator leidis, et kohtud on ebaõigesti kohaldanud TsK §-i 242 lg. 1, käsitledes AS-i Wagvar ostu-

müügi lepingu subjektina. Ka ei ole hageja tõendanud, et vaidlusalune kallur on aktsiaseltsi valduses.

Kostja ei nõustu kohtute järeldusega, et AS Wagvar on Vabariikliku Agrovarustuse Valitsuse

õigusjärglane. AS Wagvar on VAV õigusjärglane ainult rendilepingus nimetatud riigivaral lasuvate

õiguste ja kohustuste osas, s.t. lepingute ja kokkulepete osas, mis on VAV poolt varem sõlmitud ja on

seotud rendilepingu alusel AS-i Wagvar valduses oleva riigivaraga. Muus osas ei oma AS Wagvar

endise VAV tegevusest ja varadest ülevaadet, puuduvad õigused endise VAV varadele, millest

tulenevalt on välistatud ka kohustuste olemasolu. AS-i Wagvar poolt renditud endise VAV vara hulgas

ei ole ega ole kunagi olnud A. Orava poolt nõutavat kallurit. AS Wagvar ei ole süüdi selles, et

nüüdseks likvideeritud riigiettevõte ei täitnud oma kohustust A. Orava ees. TsK § 227 sätestab süü

kui vastutuse tingimuse kohustise rikkumise eest. AS-i Wagvar süü puudumine on tõendatud

asjaoludega, et AS Wagvar ei ole kohustise subjekt ega oma mingit suhet nõutava asjaga.

Kolleegiumi istungil palus AS-i Wagvar esindaja ringkonnakohtu otsuse tühistada. A. Orav ja tema

esindaja leidis, et AS-i Wagvar kassatsioonkaebus on põhjendamatu.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Asja lahendamisel on kohtud õigesti tuginenud TsK §-dele 242, 247 ja 248, kuna hagis nõuti ostu-

müügi lepingu objekti - liigitunnustega asja - veoauto üleandmist kui sellest lepingust tuleneva

kohustise täitmist. AS Wagvar on Vabariikliku Agrovarustuse Valitsuse õigusjärglane vaidlusaluse

lepingu osas. Tema õigusjärglus tuleneb AS-i Wagvar asutamislepingu p.-st 2.1.2, mille kohaselt

jätkatakse Agrovarustuse Valitsuse põhikirjajärgset tegevust, võttes üle kõik varem sõlmitud lepingud

ja kohustused ning riigivara rendilepingu p.-st 3.2.3, mille kohaselt võttis AS Wagvar täitmiseks

Vabariikliku Agrovarustuse Valitsuse poolt eelnevalt sõlmitud lepingud ja muud kirjalikud

kokkulepped.

Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et kallur, mille üleandmist taotletakse, ei ole AS-i Wagvar

valduses ning ta ei olnud ostu-müügi lepingu subjekt. AS Wagvar vastutab Vabariikliku

Agrovarustuse Valitsuse õigusjärglasena kalluri ostu-müügi lepingust tuleneva auto ostjale

üleandmise kohustuse täitmise eest.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. juuni 1996. a. otsus muutmata ning

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik