3-3-1-31-96 · Riigikohus

3-3-1-31-96

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 18. oktoobril 1996. a.

Aktsiaseltsi Teras kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine HKS § 36 lg. 2 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

17. oktoobril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Teras esindaja vandeadvokaat Jüri

Leppiku kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. mai 1996. a. otsusele

haldusasjas nr. II-3/161/96.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa aktsiaseltsi Teras esindaja Jüri Leppik ja Eesti

Erastamisagentuuri Nõukogu ning aktsiaseltsi Valser esindaja Toomas Vaher. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

15. novembril 1995. a. otsustas Erastamisagentuuri Nõukogu lugeda Katsemehaanikatehase "Teras"

erastamisel parimaks pakkumiseks aktsiaseltsi Valser pakkumise ja volitada agentuuri peadirektorit

sõlmima tehase "Teras" renditud varade ostu-müügi lepingut selle aktsiaseltsiga.

1991. aastal sõlmisid Eesti Vabariigi Riigivaraameti ja aktsiaseltsi Teras esindajad rendilepingu

tehase "Teras" tervikvarade rentimiseks. Selle lepingu punktis 2.2. on märgitud vara, mis antakse

rendile ja punkti 2.3. kohaselt "Rendileandja jätab rentnikule lõpetamata söökla-olmehoone

kapitaalehituse 1182,7 tuh. rbl. vastavalt lepingu lisale nr. 6 kohustusega lõpetada ehitus oma

vahenditega." Lepingu p. 3.2.13. lg. 2 sätestab, et "Söökla-olmehoone kuuluvus otsustatakse ehituse

lõpetamisel arvestades tehtud kulutusi". Lepingu lisas nr. 4 "Renditavate põhivarade nimistu" pole

märgitud tehase söökla-olmehoonet.

AS Teras esitas 29. novembril 1995. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse Erastamisagentuuri Nõukogu

15. novembri 1995. a. otsuse peale. Kaebaja väitis, et selle otsusega erastatakse rendilepingu alusel

aktsiaseltsile Teras kuuluvat vara - tehase söökla-olmehoonet. Kaebuse kohaselt ei ole agentuur selle

rikkumise tõttu järginud ka erastamisprotsessi nõudeid.

Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 1996. a. otsusega jäeti AS Teras kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et

eksitav on kaebaja väide, et agentuuri nõukogu müüb riigi omandina riigivara koosseisu

mittekuuluvat vara. Kohtuotsuse kohaselt "Kaebuse esitaja väited, mis puudutasid väidetavalt neile

kuuluva vara müüki, rajanesid suusõnalistel oletustel". Rentniku ja rendileandja lepingulistest

suhetest tekkivad ja erastatud vara omandiõiguse küsimused kuuluvad linnakohtu pädevusse.

Erastamisagentuuri Nõukogu kaevatud otsus on seaduslik.

2. mail 1996. a. esitas AS Teras Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 1996. a. otsus ja tunnistada seadusele mittevastavaks

Erastamisagentuuri Nõukogu 15. novembri 1995. a. otsus. Apellandi arvates on agentuuri nõukogu

kaevatud otsus vastuolus Erastamisseaduse §dega 2 lg. 1 p. 1 ja 9 lg. 2 p. 4 ja p. 11, sest agentuuri

nõukogu otsustas müüa vara, mis ei kuulu riigile. Tehase söökla-olmehoone ei saa riigile kuuluda

Eesti Riigivaraametiga sõlmitud rendilepingu alusel. Koopia sellest lepingust esitati ka kohtule

kaebuse lisana.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. mai 1996. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 1996. a. otsus muutmata. Halduskolleegium leidis, et

apellandi väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tehase "Teras" renditud varad kinnitati

erastamisnimekirja Erastamisagentuuri Nõukogu 30. novembri 1994. a. otsusega. Seda otsust ei ole

vaidlustatud. Agentuuri nõukogu vaidlustatud otsusega tehti kindlaks vaid parim pakkumine. Kuna

agentuuri nõukogu on kaevatud otsuse vastuvõtmisel tegutsenud oma pädevuse piires ja järginud

seaduse nõudeid, on kohtuotsus kaebuse rahuldamata jätmise kohta õige.

Aktsiaseltsi Teras esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik esitas kassatsioonkaebuse, milles palub

tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. mai 1996. a. otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator väidab, et ringkonnakohus

kohaldas vääralt Erastamisseaduse § 1 lg. 1, 2 lg. 1 p. 1 ja 9 lg. 2 p. 11 ning jättis märkimata

põhjendused, miks lükati tagasi tõendid Erastamisagentuuri Nõukogu kaevatud otsuse

seadusevastasuse kohta.

Erastamisagentuuri Nõukogu esindaja vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaevatud otsusega määrati kindlaks üksnes parim pakkumine ja

anti volitus ostu-müügi lepingu sõlmimiseks. Kassaator on meelevaldselt andnud sellele

erastamisprotsessi toimingule teise toimingu sisu. Tõendite hindamise kohustus on ringkonnakohtul

ainult juhul, kui apellatsioonkaebus on esitatud tõendite hindamise peale. Apellatsioonkaebuses aga

ei ole kassaator vaidlustanud kohtuotsust motiivil, et halduskohus oleks andnud tunnistaja ütlustele

või protsessiosalise seletustele väära hinnangu.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Erastamisagentuuri Nõukogu kaevatud otsuse punktiga 2 anti volitus tehase "Teras" renditud varade

ostu-müügi lepingu sõlmimiseks. Kaebuse lisana kohtule esitatud rendilepingust ei tulene, et tehase

söökla-olmehoone kuulus tehase "Teras" renditud varade hulka. Samuti pole kohtule esitatud muid

dokumentaalseid tõendeid tehase söökla-olmehoone kuulumisest erastatava vara hulka ja selle hoone

erastamisest kaevatud otsuse punkti 2 alusel.

HKS § 19 lg. 1 kohaselt teeb halduskohtunik otsuse, tuginedes kohtuistungil kindlaks tehtud

asjaoludele. TsKS § 232 lg. 4 alusel tuleb kohtuotsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud

asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja ka põhjendused, miks kohus need või teised

tõendid tagasi lükkab. Selles haldusasjas pole kohtud teinud kindlaks, kas Erastamisagentuuri

Nõukogu kaevatud otsuse alusel toimus tehase söökla-olmehoone erastamine. Seda tuvastamata

polnud kohtul alust võtta seisukohta kaevatud otsuse seadusevastasuse kohta.

Selle haldusasja lahendamiseks on kohtul asja uuel läbivaatamisel vajalik tuvastada:

1) kas tehase söökla-olmehoone erastati või oli erastamisel Erastamisagentuuri Nõukogu kaevatud

otsuse alusel;

2) kas ja mille alusel pidas Erastamisagentuuri Nõukogu tehase söökla-olmehoonet riigi omandiks;

3) kas Erastamisagentuuri Nõukogul olid dokumentaalsed tõendid selle kohta, et see hoone ei olnud

riigi omand.

Eelnimetatud menetlusnormide rikkumine võis viia asja ebaõigele otsustamisele. Seepärast tuleb

HKS § 36 lg. 2 alusel ringkonnakohtu kasseeritud otsus tühistada.

Eeltoodu alusel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele, kusjuures pole võimalik ja vajalik vaadata

läbi kassaatori väidet Erastamisseaduse sätete väära kohaldamise kohta.

Juhindudes HKS §dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. mai 1996. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/161/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

3. Tagastada vandeadvokaat Jüri Leppikule kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend)

krooni.

Määrus jõustub 28. oktoobril 1996. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann