3-3-3-6-96 · Riigikohus

3-3-3-6-96

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 18. oktoobril 1996. a.

M. Puusepa kohtuvigade parandamise aval-duse läbivaatamine pärimisõiguse tunnistuse

kehtetuks tunnistamisel kohtute pädevuse määratlemise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

17. oktoobril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Maie Puusepa kohtuvigade parandamise avalduse

Tartu Halduskohtu 19. aprilli 1995. a. otsusele haldusasjas nr. 3-39/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Maie Puusepp, Vambo Puusepp ja Raul Puusepa esindaja

Vambo Puusepp. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Leida Puusepp ja Ants Puusepp ehitasid ühise kooselu ajal elamu Tartus, Sarapuu 4, mis oli

abikaasade ühisomand. 1. detsembril 1977. a. koostas Leida Puusepp testamendi, millega pärandas

temale kuuluva osa elamust võrdsetes osades poegadele Vambo Puusepale ja Raul Puusepale.

L. Puusepp suri 12. detsembril 1977. a. Kuna pojad olid alaealised, oli nende seaduslikuks esindajaks

isa, kes võttis alaealiste poegade nimel pärandi vastu.

A. Puusepp suri 5. juunil 1989. a. Tartu Linna Riikliku Notariaalkontori vanemnotar andis

24. jaanuaril 1990. a. seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt pärisid elamu Tartus,

Sarapuu 4 2/3 mõttelises osas Maie Puusepp ja 1/3 mõttelises osas V. Puusepp. R. Puusepp loobus isa

pärandvarast M. Puusepa kasuks.

1993. a. said V. Puusepp ja R. Puusepp sugulastelt teada ema tehtud testamendist. Nende väiteil olid

nad ema surma ajal alaealised ja pärast ema surma paigutati nad lastekodusse, mistõttu nad ei saanud

oma õigusi kaitsta ning pärandit vormistada.

25. märtsil 1993. a. esitasid V. Puusepp ja R. Puusepp Tartu Linnakohtule hagi pärimisõiguse

tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ja omandiõiguse tunnistamiseks elamu osale. Hagejad leidsid, et

24. jaanuaril 1990. a. antud pärimisõiguse tunnistus ei vasta isa pärandvara tegelikule suurusele. Isale

kuulus ½ mõttelist osa elamust, seega oleks iga pärija pärandvara suuruseks 2/12 mõttelist osa

elamust. R. Puusepa loobumine pärandist oli tingitud sellest, et temal ei olnud tegelikku ettekujutust

pärandvara suurusest ja ta uskus M. Puusepa mõjutusi, loobudes pärandist. Tegelikuks pärandvara

suuruseks oleks V. Puusepal 5/12 mõttelist osa, R. Puusepal 5/12 mõttelist osa ja M. Puusepal 2/12

mõttelist osa elamust.

27. septembri 1994. a. Tartu Linnakohtu otsusega tunnistati nimetatud pärimisõiguse tunnistus

osaliselt kehtetuks ja tunnistati V. Puusepa omandiõigust 2/12 mõttelisele osale ja R. Puusepa

omandiõigust 5/12 mõttelisele osale sellest elamust.

M. Puusepa apellatsioonkaebuse alusel vaatas nimetatud otsuse läbi Tartu Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegium. 10. veebruari 1995. a. otsusega tsiviilasjas nr. II2-45/95 tühistati linnakohtu otsus ja

asi saadeti esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Tartu Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegium leidis muuhulgas, et linnakohus on tunnistanud pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks

ebaõigesti. HKS § 4 lg. 1 p. 6 kohaselt kuulub kaebus notari õigusakti või toimingu peale

halduskohtu pädevusse. Pärimisõiguse tunnistus on juriidilist tähtsust omav dokument, nn.

toimingakt, mille on välja andnud notar ja seetõttu kuulub selle kehtetuks tunnistamine halduskohtu

pädevusse. Maa ja linnakohtu pädevusse kuulub pärandvara jagamine TsK § 563 alusel.

28. veebruaril 1995. a. esitasid V. Puusepp ja R. Puusepp kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palusid

tunnistada Tartu Linna Riikliku Notariaalkontori vanemnotari H. Reigo poolt 24. jaanuaril 1990. a.

välja antud seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus registri nr. 1365 nr. P160/1990. a. osaliselt

kehtetuks.

Tartu Halduskohtu 19. aprilli 1995. a. otsusega tunnistati nimetatud pärimisõiguse tunnistus

seadusevastaseks ja tehti notarile ettepanek asi uuesti läbi vaadata ning anda uus seadusjärgne

pärimisõiguse tunnistus.

Sellele halduskohtu otsusele esitas M. Puusepp kohtuvigade parandamise avalduse, leides, et

24. jaanuari 1990. a. pärmisõiguse tunnistuse järgi päris ta 2/3 mõttelist osa elamust, mis kuulus tema

abikaasale. Halduskohtu istungist ta teadlik ei olnud, kuid HKS § 12 lg. 1 p. 4 kohaselt on ta kolmas

isik ja seetõttu tulnuks ta kaasata protsessi. Tema õigusi on rikutud, kuna notar on andnud uue

pärimisõiguse tunnistuse. Avalduse esitaja leiab veel, et R. Puusepal ja V. Puusepal oli õigus esitada

pretensioon oma osa eraldamiseks ema pärandvarast pärast isa surma kuue kuu jooksul, kuid seda nad

ei teinud. Seega andis notar pärimisõiguse tunnistuse seaduslikult. Antud pärimisasjas käib

tsiviilõiguslik vaidlus Tartu Linnakohtus. Avalduse esitaja leiab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu

kaebused ametiisiku õigusakti või toimingu peale, kui need on seotud tsiviilõigusliku vaidlusega, mis

kuulub maa ja linnakohtu pädevusse. Seepärast palutakse tühistada Tartu Halduskohtu 19. aprilli

1995. a. otsus antud haldusasjas ja lõpetada selles haldusasjas menetlus.

V. Puusepa ja R. Puusepa vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leitakse, et halduskohtu otsus

tugineb kehtivale seadusandlusele ja on seaduspärane. Kaebuse halduskohtule esitasid nad Tartu

Ringkonnakohtu 10. veebruari 1995. a. otsuse alusel, mille kohaselt pärimisõiguse tunnistuse

kehtetuks tunnistamine kuulub halduskohtu pädevusse.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

HKS §de 3 lg. 1 p. 1 ja 4 lg. 1 p. 6 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse kaebuste lahendamine

notari õigusakti või toimingu peale. HKS § 3 lg. 2 p. 1 mõtte kohaselt ei kuulu halduskohtu

pädevusse HKS §s 4 lg. 1 nimetatud organi, asutuse ja ametiisiku õigusakti või toimingi peale

esitatud kaebuste lahendamine juhul, kui see õigusakt või toiming on tsiviil, perekonna või

tööõiguslik.

Pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue kuulub maa või linnakohtu pädevusse. Sellisele

seisukohale on asutud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu 21. detsembri 1995. a. määruses

tsiviilasjas nr. III2/1-105/95 (RT III 1996, 4, 58). Seega kuulub 24. jaanuaril 1990. a. Tartu Linna

Riikliku Notariaalkontori riikliku vanemnotari poolt antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse

registri nr. 1365, nr. P160/1990. a. kehtetuks tunnistamise nõude lahendamine Tartu Linnakohtu

pädevusse.

Eeltoodud põhjustel kuulub kohtuvigade parandamise avaldus rahuldamisle. Tartu Halduskohtu

19. aprilli 1995. a. otsus haldusasjas nr. 339/95 kuulub tühistamisele ja menetlus käesolevas

haldusasjas lõpetamisele.

Juhindudes HKS §dest 67, 57 p. 3 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

1. Rahuldada kohtuvigade parandamise avaldus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 19. aprilli 1995. a. otsus haldusasjas nr. 339/95 ja lõpetada

käesoleva haldusasja menetlus.

3. Tagastada Maie Puusepale kautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni.

Määrus jõustub 22. oktoobril 1996. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton Jüri Põld Harri Salmann