3-2-1-112-96 · Riigikohus

3-2-1-112-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 17. oktoobril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, AS-i Nowe

Pank esindaja vandeadvokaat A. Glikmani osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 7. oktoobril

1996. a.

AS-i Himalaya erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi 17. juuni 1996. a.

määruse AS-i Himalaya hagis AS-i Nowe Pank vastu 12 498 200 krooni nõudes.

AS Himalaya esitas Tallinna Linnakohtusse TsK § 449 alusel hagi AS-i Nowe Pank vastu 12 498 200

krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi jõustunud

otsusega tuvastatud, et AS-i Nowe Pank töötajad panid toime KrK §-s 161 ettenähtud kuriteo, millega

tekitasid olulise kahju deposiidilepingud sõlminud isikutele, s.h. ka hagejale.

Tallinna Linnakohtu 13. novembri 1995. a. määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest TsKS

§ 148 lg. 1 p. 11 alusel, kuna tasumata oli riigilõiv.

Määruse kohaselt on kriminaalasjas süüdi mõistetud füüsilised isikud, kelle vastu ei ole hagi esitatud.

Seetõttu ei ole AS-i Himalaya viide TsKS §-le 54 lg. 1 p. 5 ja riigilõivuseaduse §le 4 lg. 1 p. 5

asjakohane ning ta ei ole vabastatud riigilõivu tasumisest.

Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata, nõustudes linnakohtu põhjendustega.

Erikaebuses apellatsioonikohtu määrusele palus AS Himalaya ringkonnakohtu määruse tühistada,

teha asjas uus otsus, millega tühistada Tallinna Linnakohtu 13. novembri1995. a. otsus ja võtta

hagiavaldus menetlusse. Kassaator leidis, et kohtute tõlgendus TsKS §-le 54 lg. 1 p. 5 ja

riigilõivuseaduse §-le 4 lg. 1 p. 5 on väär. Juriidiline isik teostab oma õigusi tema töötajate kaudu.

Juriidilist isikut ennast ei saagi kriminaalkorras süüdi mõista. Seadusesätted ei kitsenda riigilõivu

tasumisest vabastamist vaid juhtudele, kus kahju tekitajaks on füüsiline isik. Antud juhul tekitas

kahju juriidiline isik oma ametiisikutest töötajate (juhatuse esimees, kommertsosakonna juhataja ja

tema asetäitja) läbi.

Vastustaja palus ringkonnakohtu määruse jätta muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Vastustaja

põhjendustel on kassatsioonikohus vastavalt TsKS §-le 336 lg. 1 ja lg. 4 seotud kassatsioonkaebuse

piiridega. Kassatsiooni piirid võimaldavad kassatsioonikohtul lähtuda üksnes kaebuses palutust, kui

palutu vastab seadusele.

Vastustaja leidis, et erikaebus ei vasta kassatsioonikohtu volitustele, kuna kassatsioonikohus saab teha

vaid ühe TsKS § 346 loetelus toodud lahenditest. Erikaebuses palutud lahend ei vasta neist ühelegi.

Kassaator ei ole taotlenud uue määruse tegemist ja kassatsioonikohus ei saa seda iseseisvalt teha.

Samuti ei kuulu kassatsioonikohtu pädevusse esimese astme kohtu määruste suhtes uue otsuse

tegemine asja menetlusse võtmise kohta.

Kaebusest ei tulene, miks on kaevatav apellatsioonikohtu määrus vastuolus seadusega. Erikaebuses ei

tugineta seadusele, mis näeks ette riigilõivu tasumisest vabastamise hagis juriidilise isiku vastu, kes

oli kuriteoga kahju tekitanud isiku tööandjaks. Kaebuses ei ole tunginetud kohtumääruse tühistamise

protsessuaalsetele alustele, viidatud on vaid Riigikohtu volitustele.

Riigilõivu tasumine varalise hagi esitamisel on norm, riigilõivu tasumisest vabastamine aga erand,

mis on kohaldatav vaid siis, kui seadus näeb selle otseselt ette. TsKS § 54 lg. 1 p. 5 ja

riigilõivuseaduse § 4 lg. 1 p. 5 näevad ette riigilõivu tasumisest vabastamise kuriteoga tekitatud

varalise kahju hüvitamise hagides. Sellist hagi kuriteoga varalise kahju tekitanud isiku vastu ei ole

hageja esitanud.

Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohus asusid õigele seisukohale, et hageja ei ole riigilõivu

tasumisest vabastatud, kuna haginõuet ei ole esitatud selle isiku vastu, kes kuriteoga kahju tekitas.

Hageja valis kostjaks mitte kuriteoga kahju tekitanud isikud, vaid AS-i Nowe Pank ja hagi aluseks

TsK § 449, mis ei käsitle mitte kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist, vaid mille järgi organisatsioon

on kohustatud hüvitama kahju, mis on tekitatud tema töötajate süü läbi nende töö- (teenistus-)

kohustuste täitmisel. Nimetatud liiki asjades ei näe seadus ette riigilõivu tasumisest vabastamist.

Kassaatori viited Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobril 1995. a. seadusjõustunud kohtuotsusele

kriminaalasjas on ainetud, kuna vastavalt TsKS §-le 91 lg. 3, jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas on

kohustuslik vaid isiku osas, kelle suhtes tehti kohtuotsus kriminaalasjas ja ainult küsimustes, kas need

teod leidsid aset ja kas need pani toime nimetatud isik. AS-i Nowe Pank osas puudub kohtuotsus

kriminaalasjas, veelgi enam, nimetatud isik ei osalenud kriminaalprotsessis.

Kohuistungil jäi AS-i Nowe Pank esindaja vastuses esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

TsKS § 54 lg. 1 p. 5 ja riigilõivuseaduse § 4 lg. 1 p. 5 kohaselt on riigilõivu tasumisest riigituludesse

vabastatud hagejad - kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise hagides. Osundatud sätete

eesmärgiks on vabastada tsiviilasja menetlemisel riigilõivu tasumisest riigituludesse isik, kes nõuab

temale kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Viidatud sätted ei sea riigilõivu maksmisest vabastamist

sõltuvusse sellest, kas kostjaks on süüdimõistetu või isik, kes võib kanda tsiviilvastutust

süüdimõistetu poolt kuriteoga tekitatud kahju eest. Riigilõivu tasumisest vabastamise otsustamisel

kuulub tuvastamisele kas kahju, mille hüvitamist nõutakse, on tekitatud hagejale kuriteoga või mitte.

Hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamisel ei saa ette otsustada seda, kas hageja valitud kostja

kannab tsiviilvastutust kuriteoga tekitatud kahju eest või mitte.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. juuni 1996. a. määrus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole Kaasik & Co 26. juunil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

Eriarvamusele jäi kolleegiumi liige J. Luik.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, J. Luik,

J. Luige eriarvamus.

Leian, et Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 1996. a. määrus on lõppjärelduses õige. Määruse

tegemisel ei ole apellatsioonikohus protsessiõiguse normi rikkunud ega vääralt kohaldanud.

Tulenevalt TsKS §-st 54 lg. 1 p. 5 ja riigilõivuseaduse §-st 4 lg. 1 p. 5 vabastatakse hageja riigilõivu

tasumisest kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise hagides. AS Himalaya esitas AS Nowe Pank

vastu hagi TsK § 449 alusel. Nimetatud säte kohustab organisatsiooni hüvitama kahju, mis on

tekitatud tema töötajate süü läbi nende töö- (teenistus-) kohustuste täitmisel. TsK §-st 449 ei tulene, et

organisatsioonile võidakse panna varaline vastutus kriminaalasjas süüdimõistetud töötajate või nende

tegude eest.

Kriminaalasjas on süüdi mõistetud füüsilised isikud. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest ei nähtu, et

AS Himalaya oleks kriminaalasjas AS-i Nowe Pank vastu tsiviilhagi esitanud ning et AS Nowe Pank

on süüdimõistetute tegude eest varaliselt vastutav. Hagiavalduses ei ole AS Himalaya viidanud

seadusele, mille alusel kostjaks valitud juriidiline isik, AS Nowe Pank, peaks varaliselt vastutama

kriminaalasjas süüdimõistetud töötajate või nende tegude eest. Seega ei ole AS-i Himalaya hagi

lõivuvaba, kuna kahju, mille hüvitamist AS-lt Nowe Pank TsK § 449 alusel nõutakse, ei saa pidada

kuriteoga tekitatuks.