3-1-1-7-96 · Riigikohus

3-1-1-7-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. märtsil 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

E. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Maakohtu 27. juuni 1995.a otsusega mõisteti E. K. süüdi KrK

§ 139 lg 2 p 1,2,3 järgi ning teda karistati rahatrahviga 50 päevamäära ulatuses, s.o 750 krooni. Sama

kohtuotsusega mõisteti süüdi A. R. ning teda karistati KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi rahaatrahviga 65

päevamäära ulatuses s.o 975 krooni.

E. K. mõisteti süüdi selles, et tema eelneval kokkuleppel koos kaaskohtualuse A. R., KrK § 139 lg 2 p. 2

tähendatud isikuna, olles alkoholijoobes, ajavahemikul 5. novembrist 1994.a kuni 15. jaanuarini 1995.a. X

maakonnas X vallas, tõstis üles võrkaia ning sisenes tekkinud ava kaudu X tn 1 asuva AS M hoiuplatsile,

kust varastas traktori DT-75 E jahutusradiaatori ja ekskavaatori MTP-71 jahutusradiaatori, tekitades AS M

varalise kahju kokku 4000 krooni.

Pärnu Maakohtu 27. juuni 1995.a. otsuse peale esitas Pärnu abiprokurör T. Vaske apellatsioonprotesti, milles

palus Pärnu Maakohtu otsuse tühistada karistuse leebuse tõttu. Apellandi hinnangul ei olnud maakohus

karistuse mõistmisel arvestanud alljärgnevate asjaoludega: kohtualused panid kuriteo toime alkoholijoobes ja

katseajal; teistkordselt ühises grupis ning neil puudus kindel sissetulekuallikas. Apellant leidis, et

kohtualustele tuleb mõista reaalne vabadusekaotuslik karistus, kuna, olles eelnevalt kriminaalkorras

karistatud, pole nad paranemise teele asunud.

Abiprokuröri T. Vaske apellatsioonprotestile esitas kohtualuse E. K. kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi

P. Tartu vastuväited, milles ta ei nõustunud protestis toodud väidetega. P. Tartu leidis, et maakohus on oma

otsuses piisavalt põhjendanud E. K. mittevabadusekaotusliku karistuse mõistmist ning lähtunud seejuures

KrK §-de 36-38 sätetest.

Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 1995.a. otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 27. juuni 1995.a. otsus

A. R. ja E. K. mõistetud karistuste osas. E. K. karistati KrK § 139 lg.2 p. 1,2,3 järgi 1-aastase

vabadusekaotusega, millele KrK § 41 lg 1 kohaselt liideti osaliselt eelmise kohtuotsuse järgi kandmata

karistuse osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

Kohtukolleegium leidis, et ei saa pidada õigeks maakohtu järeldusi reaalse vabadusekaotusliku karistuse

mõistmise ebaotstarbekuse osas. Eelnev tingimisi karistamine ei ole täitnud oma eesmärke. Samas puuduvad

mõlema kohtualuse suhtes karistust kergendavad asjaolud. Raskendavateks asjaoludeks on aga mõlema

kohtualuse suhtes kuriteo toimepanemine alkoholijoobes ning katseajal. Kuriteoga tekitatud materiaalse

kahju hüvitamisele pole kumbki kohtualune asunud, sest neil puudub alaline töökoht ning pidev

sissetulekuallikas.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära prokuröri arvamuse, kes taotles ringkonnakohtu otsuse

muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ning tutvunud kriminaalasja materjalidega,

l e i d i s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on E. K. karistuse mõistmisel lähtunud KrK §-s 36 sätestatud

üldalustest. Tuvastanud, et süüdimõistetu näol on tegu isikuga, kes pani teise astme kuriteo toime ajal, mil ta

oli tingimisi vabastatud karistusest eelmise kuriteo toimepanemise eest ning vastutust raskendava asjaolu -

alkoholijoobe - tingimustes, ei olnud kohtul piisavalt alust E. K. veelkordseks vabastamiseks mõistetud

karistusest.

Kassatsioonkaebuses viidatud asjaolud - ülalpeetavate olemasolu ning töökoha puudumine - võivad

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates küll olla sellisteks faktideks, mida kohus KrK § 37 lg 2 alusel võib

lugeda vastutust kergendavateks asjaoludeks, kuid ka need ei too iseenesest kaasa isiku korduvat karistusest

vabastamist.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtu otsus 9. novembrist 1995.a. E. K. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 19. märtsil 1996.a. ja ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher