3-1-1-7-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Maakohtu 27. juuni 1995.a otsusega mõisteti E. K. süüdi KrK
Legislator headnote
AI generated3-1-1-7-96 · Riigikohus: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Maakohtu 27. juuni 1995.a otsusega mõisteti E. K. süüdi KrK
Full text
3-1-1-7-96
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 19. märtsil 1996.a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher
vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
E. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi.
Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Maakohtu 27. juuni 1995.a otsusega mõisteti E. K. süüdi KrK
§ 139 lg 2 p 1,2,3 järgi ning teda karistati rahatrahviga 50 päevamäära ulatuses, s.o 750 krooni. Sama
kohtuotsusega mõisteti süüdi A. R. ning teda karistati KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi rahaatrahviga 65
päevamäära ulatuses s.o 975 krooni.
E. K. mõisteti süüdi selles, et tema eelneval kokkuleppel koos kaaskohtualuse A. R., KrK § 139 lg 2 p. 2
tähendatud isikuna, olles alkoholijoobes, ajavahemikul 5. novembrist 1994.a kuni 15. jaanuarini 1995.a. X
maakonnas X vallas, tõstis üles võrkaia ning sisenes tekkinud ava kaudu X tn 1 asuva AS M hoiuplatsile,
kust varastas traktori DT-75 E jahutusradiaatori ja ekskavaatori MTP-71 jahutusradiaatori, tekitades AS M
varalise kahju kokku 4000 krooni.
Pärnu Maakohtu 27. juuni 1995.a. otsuse peale esitas Pärnu abiprokurör T. Vaske apellatsioonprotesti, milles
palus Pärnu Maakohtu otsuse tühistada karistuse leebuse tõttu. Apellandi hinnangul ei olnud maakohus
karistuse mõistmisel arvestanud alljärgnevate asjaoludega: kohtualused panid kuriteo toime alkoholijoobes ja
katseajal; teistkordselt ühises grupis ning neil puudus kindel sissetulekuallikas. Apellant leidis, et
kohtualustele tuleb mõista reaalne vabadusekaotuslik karistus, kuna, olles eelnevalt kriminaalkorras
karistatud, pole nad paranemise teele asunud.
Abiprokuröri T. Vaske apellatsioonprotestile esitas kohtualuse E. K. kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi
P. Tartu vastuväited, milles ta ei nõustunud protestis toodud väidetega. P. Tartu leidis, et maakohus on oma
otsuses piisavalt põhjendanud E. K. mittevabadusekaotusliku karistuse mõistmist ning lähtunud seejuures
KrK §-de 36-38 sätetest.
Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 1995.a. otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 27. juuni 1995.a. otsus
A. R. ja E. K. mõistetud karistuste osas. E. K. karistati KrK § 139 lg.2 p. 1,2,3 järgi 1-aastase
vabadusekaotusega, millele KrK § 41 lg 1 kohaselt liideti osaliselt eelmise kohtuotsuse järgi kandmata
karistuse osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.
Kohtukolleegium leidis, et ei saa pidada õigeks maakohtu järeldusi reaalse vabadusekaotusliku karistuse
mõistmise ebaotstarbekuse osas. Eelnev tingimisi karistamine ei ole täitnud oma eesmärke. Samas puuduvad
mõlema kohtualuse suhtes karistust kergendavad asjaolud. Raskendavateks asjaoludeks on aga mõlema
kohtualuse suhtes kuriteo toimepanemine alkoholijoobes ning katseajal. Kuriteoga tekitatud materiaalse
kahju hüvitamisele pole kumbki kohtualune asunud, sest neil puudub alaline töökoht ning pidev
sissetulekuallikas.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära prokuröri arvamuse, kes taotles ringkonnakohtu otsuse
muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ning tutvunud kriminaalasja materjalidega,
l e i d i s:
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on E. K. karistuse mõistmisel lähtunud KrK §-s 36 sätestatud
üldalustest. Tuvastanud, et süüdimõistetu näol on tegu isikuga, kes pani teise astme kuriteo toime ajal, mil ta
oli tingimisi vabastatud karistusest eelmise kuriteo toimepanemise eest ning vastutust raskendava asjaolu -
alkoholijoobe - tingimustes, ei olnud kohtul piisavalt alust E. K. veelkordseks vabastamiseks mõistetud
karistusest.
Kassatsioonkaebuses viidatud asjaolud - ülalpeetavate olemasolu ning töökoha puudumine - võivad
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates küll olla sellisteks faktideks, mida kohus KrK § 37 lg 2 alusel võib
lugeda vastutust kergendavateks asjaoludeks, kuid ka need ei too iseenesest kaasa isiku korduvat karistusest
vabastamist.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
Tallinna Ringkonnakohtu otsus 9. novembrist 1995.a. E. K. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta
rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 19. märtsil 1996.a. ja ei kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Jüri Ilvest
Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher