3-3-1-28-96 · Riigikohus

3-3-1-28-96

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 11. oktoobril 1996. a.

AS Ennjärv kassatsioonkaebuse läbivaatamine Tarbijakaitseseaduse § 171 lg. 1 kohaldamise

asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 10. oktoobril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Ennjärv kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. juuni 1996. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas

nr. II-3õ/41/96.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa aktsiaseltsi Ennjärv esindaja Leonid Jakerson ja Riigi

Tarbijakaitseameti esindaja Peeter Ühtegi. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Riigi Tarbijakaitseameti talituse juhataja koostas 16. aprillil 1996. a. haldusõiguserikkumise

protokolli saatedokumentideta ja kvaliteedinõuetele mittevastava tundmatu päritoluga alkoholi müügi

kohta AS Ennjärv kaupluses Tallinnas Siili 7. Protokolli koostaja leidis, et AS Ennjärv tuleb

vastutusele võtta Tarbijakaitseseaduse § 171 lg 1 p. 3 ja p. 2 alusel.

Tallinna Halduskohtu 29. aprilli 1996. a. otsusega määrati aktsiaseltsile Ennjärv Tarbijakaitseseaduse

§ 171 lg. 1 p. 2 ja p. 3 alusel rahatrahv 100 000 krooni, erikonfiskeeriti haldusõiguserikkumise

objektiks olnud alkohol ja võeti aktsiaseltsi Ennjärv kaupluselt alkoholi jaemüügi kauplemisluba.

Kohtuotsuse kohaselt seisnes aktsiaseltsi Ennjärv haldusõiguserikkumine kvaliteedinõuetele

mittevastava alkoholi müügis ja kontrollimomendil nõuetekohaste alkoholi päritolu ja kvaliteeti

tõendavate ning saate ja müügidokumentide mitteesitamises.

9. mail 1996. a. esitas AS Ennjärv esindaja Leonid Jakerson Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse. Apellant väitis, et:

1. Kvaliteedinõuetele mittevastava alkoholi müük AS Ennjärv kaupluses pole tõendatud eksperdi

arvamusega. RAS Liviko ametikiri kontrollitud alkoholi kvaliteedi kohta pole selles asjas tõend.

2. Kohus ei tuvastanud kvaliteedinõuetele mittevastava alkoholi kogust, sest kontrolliti vaid kuue

pudeli sisu. Kohus peab eeldama, et ülejäänud alkohol oli kvaliteetne.

3. Haldusõiguserikkumise protokolli on koostanud selleks volitusi mitteomav ametiisik.

4. Aktsiaseltsi Ennjärv esindaja poolt süü omaksvõtt ei ole tõend haldusõiguserikkumise asjas.

5. Kohus pole põhjendanud karistusmäära valikut.

6. Kohus on kahe haldusõiguserikkumise eest määranud ühe karistuse, mis on vastuolus HÕS §ga 27

lg. 1.

7. Selles asjas kohaldatud alkoholi erikonfiskeerimine on vastuolus Põhiseaduse §ga 32.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. juuni 1996. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus

rahuldamata ja kaevatud kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et vastavalt HÕS §le 222 on

RAS Liviko ametikiri tõend, kuigi see kiri pole eksperdi arvamus. Haldusõiguserikkumise protokolli

koostanud ametiisikul olid volitused sellise protokolli koostamiseks. AS Ennjärv on toime pannud

kaks samalaadset haldusõiguserikkumist, mistõttu kohus on arvestanud karistuse määramisel kõiki

asjaolusid kogumis, määrates karistuseks rahatrahvi 100 000 krooni mõlema õiguserikkumise eest

kokku. Alkoholi erikonfiskeerimine Tarbijakaitseseaduse § 171 lg. 1 alusel ei ole vastuolus

Põhiseaduse §ga 32, "kuivõrd kitsenduse sätestas seadus, antud juhul Tarbijakaitseseadus".

AS Ennjärv esitas 15. juulil 1996. a. kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse ja

Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamist protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning asja

saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et:

1. Halduskohtunik ei tohtinud oma süüdimõistvat otsust rajada üksnes RAS Liviko ametikirjale kui

ebausaldusväärsele tõendile. Antud asjas pidi kohtunik määrama ekspertiisi, mida aga ei tehtud.

Käsitledes ametikirja eksperdi arvamusena ei saanudki kohus õigesti hinnata seda kui tõendit.

Ringkonnakohus pole sellele protsessuaalsele rikkumisele tähelepanu pööranud.

2. Kvaliteedinõuetele mittevastavaks võib lugeda vaid seda osa alkoholist, mida kontrolliti RAS

Liviko poolt ja tunnistati kvaliteedinõuetele mittevastavaks, mitte aga kogu alkoholi, mis

erikonfiskeeriti.

3. Ringkonnakohtu seisukoht, et "kuna AS Ennjärv poolt on toime pandud samaaegselt kaks

samalaadilist haldusõiguserikkumist, siis karistuse nende eest on seaduseandja ette näinud

Tarbijakaitseseaduse §s 171 lg. 1 sanktsioonis" on ekslik, sest need haldusõiguserikkumised pole

samalaadilised. See seisukoht on ka ebaõige, sest kohus peab määrama iga õiguserikkumise eest

omaette karistuse, mis liidetakse seadusega kehtestatud reeglite järgi. Alusetu on ringkonnakohtu

järeldus, et Tallinna Halduskohus on karistuse määramisel arvestanud haldusõiguserikkumise laadi,

isikut, tema süüd ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kogumis.

4. Ringkonnakohtu väide, et Tarbijakaitseseaduse § 171 lg. 1 sätestab kitsenduse Põhiseaduse §s 32

lg. 1 kehtestatule, tähendab tegelikult seda, et see seadus on otseses vastuolus Põhiseadusega. Kohus

ei tohi kohaldada Tarbijakaitseseaduse §s 171 lg. 1 märgitud erikonfiskeerimist, sest see säte pole

kooskõlas Põhiseadusega.

5. Ringkonnakohus pole andnud hinnangut apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et

haldusõiguserikkumise asjas pole tõendiks süü omaksvõtt. Tallinna Halduskohtu otsuse rajamine

seadusega mittelubatud tõendile on viinud asja ebaõigele otsustamisele.

6. Alles ringkonnakohtu istungil esitas Tarbijakaitseameti esindaja haldusõiguserikkumise protokolli

koostaja volitusi tõendava dokumendi. Toetudes sellele tõendile, lükkas ringkonnakohus tagasi

apellandi väite, et protokolli on koostanud selleks volitusi mitteomav ametnik. Sellega rikkus

ringkonnakohus HÕS § 3072 lg. 2, sest nimetatud dokumenti oli võimalik esitada juba Tallinna

Halduskohtus.

Tarbijakaitseameti vastuses kassatsioonkaebusele selgitatakse, et kuivõrd AS Ennjärv kauplusest

võeti ära alkohol, mis oli villitud RAS Liviko kaubamärkidele sarnaste kaubamärkidega varustatud

pudelitesse, siis oli vajalik RAS Liviko kontroll selgitamaks, kas on tegemist RAS Liviko

toodanguga. Tarbijakaitseamet peab alusetuks ja põhjendamatuks kassaatori väidet, et

kvaliteedinõuelele mittevastavaks saab lugeda üksnes seda alkoholi, mida kontrolliti. Kõigist erineva

markeeringuga alkoholipudelitest kontrolliti igast ühte pudelit. Sellise kontrolli tulemus tõestab sama

markeeringuga alkoholi kogu partii kvaliteeti.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

1. Tallinna Halduskohtu otsuse alusel on AS Ennjärv süü tõendatud "selle omaksvõtuga AS Ennjärv

esindaja poolt, haldusõiguserikkuja seletusega, 10. 04. 1996. a. protokolliga nr. 853, 27. 02. 1996. a.

alkoholi võetuse protokolliga, RAS Liviko ekspertiisiaktiga nr. 82/143 ja muude asjas kogutud

materjalidega". Seega ei tugine kohtuotsus üksnes RAS Liviko ametikirjale, mida kassaator peab

ebausaldusväärseks tõendiks. Asjaolu, et RAS Liviko ametikirja nimetatakse kohtuotsuses ekslikult

"ekspertiisiaktiks", pole selles haldusõiguserikkumise asjas protsessiõiguse normide oluline

rikkumine HÕS § 325 lg. 1 mõttes. Selline järeldus tuleneb asjaolust, et nimetatud ametikiri on selles

haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 222 lg. 2 alusel tõendiks vaatamata sellele, et see kiri pole

ekspertiisiakt. Kassaatori seisukoht, et kohus pidi määrama ekspertiisi, on õiguslikult põhjendamata.

See seisukoht ei tulene HÕS §dest 222, 224 ja 225 või Tarbijakaitseseadusest.

2. Kassaatori seisukoht, et kvaliteedinõuetele mittevastavaks võib lugeda vaid RAS Liviko poolt

kontrollitud viit pudelit kvaliteedinõuetele mittevastavat alkoholi, on õiguslikult ja loogiliselt

põhjendamata. See seisukoht ei tulene Tarbijakaitseseadusest. Kohtutoimikus on Riigi

Tarbijakaitseameti näidise proovivõtmise akt 27. veebruarist 1996. a. nr. 00031. Proovina võeti

erineva markeeringuga alkoholipudelitest igast üks pudel alkoholi. Proovi kvaliteet iseloomustab

kogu vastava markeeringuga alkoholi kvaliteeti, kui pole muid tõendeid.

3. Õige on kassaatori väide, et ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et AS Ennjärv on toime pannud

samaaegselt kaks samalaadilist haldusõiguserikkumist, mille eest kohus määras ühtse karistuse.

Haldusõiguserikkumise protokollist ja Tallinna Halduskohtu otsusest tuleneb, et karistus on määratud

ühe, mitte kahe õiguserikkumise eest. Tallinna Halduskohtu otsuses on märgitud, et AS Ennjärv "pani

toime Tarbijakaitseseaduse § 171 lg. 1 p. 2 ja p. 3 järgi kvalifitseeritava haldusõiguserikkumise".

Ringkonnakohtu see ekslik seisukoht pole antud haldusõiguserikkumise asjas protsessiõiguse

normide oluline rikkumine HÕS § 325 lg. 1 mõttes.

Samuti on õige kassaatori väide, et ringkonnakohus on alusetult järeldanud, et Tallinna Halduskohus

on karistuse määramisel arvestanud haldusõiguserikkumise laadi, isikut, tema süüd ning vastutust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kogumis. HÕS § 5 kohaselt kannavad juriidilised isikud

haldusvastutust eriseadustega ettenähtud alustel ja korras. Tarbijakaitseseaduse §s 18 lg. 6 aga

sätestatakse, et "juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste

seadustikus sätestatud korras". Juriidilise isiku haldusvastutust reguleerivate erinormide puudumisel

on Haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid võimalik kohaldada üksnes osaliselt. Ebaõige ja alusetu

on ringkonnakohtu järeldus, et esimese astme kohus on arvestanud karistuse mõistmisel vastutust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Ringkonnakohtu see ekslik seisukoht pole antud

haldusõiguserikkumise asjas protsessiõiguse normide oluline rikkumine HÕS § 325 lg. 1 mõttes.

Karistusena mõistetud rahatrahv - 100 000 krooni - on kooskõlas Tarbijakaitseseaduse §ga 171 lg. 1.

4. Ekslik on ringkonnakohtu väide, et erikonfiskeerimine on Põhiseadusega kooskõlas seepärast, et

Tarbijakaitseseaduse § 171 lg. 1 sätestab kitsenduse Põhiseaduse §s 32 lg. 1 sätestatud omandi

kaitstuse printsiibist. Tarbijakaitseseaduse §s 171 lg. 1 nimetatud erikonfiskeerimine on

õiguserikkumise teel saadud alkoholi äravõtmise abinõu. Põhiseaduse § 32 kaitseb üksnes

seaduspärasel teel saadud omandit, mitte aga õiguserikkumise teel saadut. Kuna seaduskehtestab

alkoholi tootmisel, müümisel, hoidmisel või edasitoimetamisel kohustuse esitada kontrollimomendil

alkoholi päritolu ja kvaliteeti tõendavad ning saate ja müügidokumendid, siis on selliste dokumentide

mitteesitamine piisavaks aluseks, et pidada alkoholi saaduks õiguserikkumise teel.

5. Juriidiline isik kui õigussubjekt on õigusaktides sätestatud õiguste ja kohustuste adressaat.

Õigusliku kohustuse süüline mittetäitmine juriidilise isiku poolt väljendub tema vastava töötaja

tahtlikus või ettevaatamatus õigusvastases teos. Vastavalt HÕS §le 222 lg. 1 on

haldusõiguserikkumise asjas tõenditeks igasugused faktilised andmed, mille alusel tehakse seadusega

määratud korras kindlaks haldusõiguserikkumine või selle puudumine, antud isiku süü selle

toimepanemises ja muud asjaolud, millel on tähtsust asja õigel lahendamisel. Haldusõiguserikkuja

seletus, milles süü on omaks võetud, on HÕS § 222 lg. 2 kohaselt tõendiks. AS Ennjärv volitas

Natalja Jegersini esindama aktsiaseltsi haldusõiguserikkumise protokolli koostamisel. Protokollis on

N. Jegersin haldusõiguserikkuja esindajana andnud seletuse: "Aktis ja protokollis toodud faktid

vastavad tõele." Nii N. Jegersini seletuse kui ka teiste antud asjas kogutud tõenditega on välja

selgitatud AS Ennjärv poolt toime pandud süüline tegu, mille eest seadusega on ette nähtud

halduskaristus.

6. Selles haldusõiguserikkumise asjas pole oluline, kas täiendavad tõendid selle kohta, et protokolli

on koostanud selleks volitusi omav isik, esitati esimese astme kohtule või ringkonnakohtule. Riigi

Tarbijakaitseameti plangile koostatud haldusõiguserikkumise protokollis on märgitud protokolli

koostaja andmed kooskõlas Tarbijakaitseseaduse §ga 18 lg. 4.

Neil põhjustel ei kuulu kaevatud kohtuotsused kassatsiooni korras tühistamisele ja kassatsioonkaebus

rahuldamisele. Kassatsioonkaebuses osundatud protsessiõiguse normide rikkumised pole selles

haldusõiguserikkumise asjas olulised HÕS § 325 lg. 1 mõttes.

Juhindudes Tarbijakaitseseaduse §st 18 lg. 6, HÕS §dest 324 lg. 1 p. 1 ja 311 lg. 3, Riigikohtu

halduskolleegium

o t s u s t a b :

1. Jätta aktsiaseltsi Ennjärv kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. juuni 1996. a. otsus haldusasjas nr. II-

3õ/41/96 muutmata.

3. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel