3-2-3-23-96 · Riigikohus

3-2-3-23-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 10. oktoobril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, avaldaja

A.-E. T osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. septembril 1996. a.

A.-E. T kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

20. juuni 1994. a. otsuse A.-E. T hagis Tallinna Linnavarade Ameti vastu lapsendamise

tühistamise tühistamiseks ja omandiõiguse tunnistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et 22. novembril 1924. a. sündinud A.-E. T

lapsendasid 26. detsembril 1932. a. abikaasad A:- H. ja L:- H. J. 10. mail 1941. a. lapsendamine

tühistati.

5. jaanuaril 1994. a. esitas A.-E. T hagi kohtusse tema lapsendamise tühistamise tühistamiseks ning

omandiõiguse tunnistamiseks Tallinnas Tartu mnt. 39 asuvale A. J - lt õigusvastaselt võõrandatud

majavaldusele. Tallinna Linnakohus 2. mai 1994. a. otsusega rahuldas hagi osaliselt ning tunnistas

kehtetuks 10. mai 1941. a. Tallinna Linna Rahvaharidusosakonna määruse lapsendamise

tühistamiseks. Hagi omandiõiguse tunnistamiseks jättis kohus rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 1994. a. otsusega linnakohtu otsus tühistati osaliselt: Tallinna

Linna Rahvaharidusosakonna 10. mai 1941. a. määruse kehtetuks tunnistamise ja lapsendamise

tühistamise ning sünniaktis nr. 16 II märkuse annulleerimise osas, hagi lapsendamise tühistamise

tühistamiseks jäeti rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt võisid lapsendamise tühistamise ajal kehtinud abielu, perekonna ja

eestkoste seaduste koodeksi § 65 kohaselt eestkoste- ja hooldusorganid lapsendamist tühistada, kui

lapsendamine oli toimunud lapsendatu vanemate äraolekul või nende nõusolekuta ja kui neile lapse

tagasiandmine oli kooskõlas lapse huvidega. Üle kümneaastase lapse lapsendamise tühistamiseks

nõuti tema nõusolekut. Tallinna Linna Rahvaharidusosakonna 10. mai 1941. a. määruse tühistamiseks

alust pole, sest lapsendajate avalduse kohaselt polnud lapse isa nõusolekut lapsendamiseks, ta viibis

välismaal, lapse ema oli surnud, laps ise andis nõusoleku lapsendamise tühistamiseks ja lapse isal on

paremad majanduslikud tingimused. Lapsendamise tühistamist on võimalik tühistada ainult siis, kui

lapsendamise tühistamiseks ei esinenud seaduslikke aluseid.

Kohtuvigade parandamise avalduses palus avaldaja ringkonnakohtu otsuse tühistada, sest kohtud on

rikkunud tema protsessuaalseid õigusi ja vaatamata hageja palvele, ei ole kohtud välja nõudnud

Rakvere-Paide rahukogu 26. novembri 1932. a. määrust, mille kohaselt on A. T - lt vanema õigused

ära võetud enne avaldaja lapsendamist. Selle väite kinnituseks on hageja saanud Tallinna

Linnaarhiivist Tallinna vaestelastekohtu 17. augusti 1932. a. istungi protokolli, mille otsusest nähtub,

et A. T - lt on alaealise poja suhtes vanemlikud õigused ära võetud. Sellekohane teade avaldati Riigi

Teatajas 1932. a. Puudus õiguslik alus lapsendamise tühistamiseks 1941. a. kehtinud Vene

Föderatsiooni abielu perekonna ja eestkoste koodeksi § 65 alusel, sest sama koodeksi § 55 sätestas, et

isik, kellelt on ära võetud vanemlikud õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Kuna vanema

õigused olid ära võetud, siis ei saanud lapsendamist tühistada. Lähtudes ringkonnakohtu otsuse

motiveeriva osa põhjendustest oleks taotluse rahuldamine välistanud antud kohtulahendi.

Kolleegium leidis, et kohtuvigade parandamise avaldus kuulub rahuldamisele.

Vastusena apellatsioonkaebusele palus hageja ringkonnakohtul välja nõuda kohtuotsus tema

adopteerimise kohta. Tulenevalt TsKS §-st 297 lg 1, pidi kohus võtma selle hageja taotluse suhtes

seisukoha, kuid ei võtnud. Protsessiosalise taotluse lahendamist ringkonnakohtu poolt nõuab ka TsKS

§ 307. Ringkonnakohtu õigus lahendada asi TsKS §-s 298 sätestatud tingimustel kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata, ei vabasta ringkonnakohut kohustusest lahendada protsessiosalise

taotlus.

Hagi aluseks oli ka asjaolu, et hageja isalt oli vanema võimu teostamise õigus hageja suhtes ära

võetud. Linnakohus, rahuldades hagi, on lugenud ka selle asjaolu tõendatuks. Apellatsioonkaebuses

vaidlustati muuhulgas ka vanema võimu teostamise äravõtmise tõendatus. Ringkonnakohus,

lahendades asja kirjalikus menetluses TsKS § 298 p. 2 alusel, tühistas linnakohtu otsuse ja jättis hagi

rahuldamata, lugedes tõendatuks, et hageja lapsendamine toimus isa nõusolekuta tema välismaal

viibimise ajal. Kuna ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja uue otsusega jättis hagi

rahuldamata, siis TsKS §-de 313 lg 1 ja 232 lg 3 ning 4 kohaselt pidi ta võtma seisukoha ka hageja

väite osas, et tema isalt oli vanema võimu teostamise õigus ära võetud. Praegu puudub kohtuotsus,

milles oleks võetud seisukoht hageja eeltoodud väite osas.

Kuna eeltoodud protsessiõiguse normide rikkumised võisid kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse, kuulub

ringkonnakohtu otsus tühistamisele lapsendamise tühistamise tühistamise nõude osas.

Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 1994. a. otsus osas, millega A.-

E. T hagi lapsendamise tühistamise tühistamiseks jäeti rahuldamata ja asi saata uueks

läbivaatamiseks samasse kohtusse.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada A.-E. T - le 10. mail 1996. a. makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik