3-2-1-109-96 · Riigikohus

3-2-1-109-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 10. oktoobril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kassaatori

esindaja vandeadvokaat A. Raigi ja vastustaja AS-i Bonman esindaja vandeadvokaat L. Glikmani

osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. septembril 1996. a.

AS-i Eesti Ühispank erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni

1996. a. määruse apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks AS-i Eesti Ühispank hagis AS-i Bonza

ja AS-i Bonman vastu 3 354 780 krooni nõudes ja AS-i Bonman vastuhagis 12 008 663 krooni

nõudes.

AS Bonman esitas Tallinna Linnakohtu 1. aprilli 1996. a. otsusele apellatsioonkaebuse ning palus

riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel sisse nõuda arestitud arvelduskontolt nr. 13467578 Eesti

Ühispangas. Tallinna Linnakohus jättis 8. mai 1996. a. määrusega apellatsioonkaebuse käiguta

riigilõivu tasumata jätmise tõttu ning andis apellandile aega puuduste kõrvaldamiseks 20. maini 1996.

a. Määruse kohaselt on apellant kohustatud apellatsioonkaebuse esitamisel tasuma riigilõivu ning

esitama kohtule vastava maksedokumendi. Tsiviilkohtupidamise seadustik ei sätesta võimalust, et

apellatsioonkaebuse esitamisel võiks kohus ise riigilõivu sisse nõuda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. juuni 1996. a. määrusega linnakohtu määruse muutmata ja AS-i

Bonman erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu määrus on seaduslik,

põhjendatud ja piisavalt motiveeritud. Ringkonnakohus pikendas apellatsioonkaebuse puuduste

kõrvaldamiseks antud aega kuni 12. juulini 1996. a. ja hoiatas, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata

jätmisel tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

Erikaebuses palus hageja AS Eesti Ühispank tühistada ringkonnakohtu määruse ning jätta erikaebuse

rahuldamata ilma asja uueks läbivaatamiseks andmata. Hageja leidis, et ringkonnakohus on

ebaõigesti kohaldanud protsessiõiguse norme. TsKS § 291 lg. 1 kohaselt on apellatsioonikohtul õigus

määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kui tegemist on teise astme kohtu poolt leitud vigadega,

mitte aga esimese astme kohtu poolt tuvastatud ja apellandi poolt kõrvaldamata puudustega. TsKS §

301 lg. 1 kohaselt saab ringkonnakohus kontrollida esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust vaid

kaebuse ja vastuväidete piires, kuid AS Bonman ei taotlenud erikaebuses puuduste kõrvaldamiseks

antud tähtaja pikendamist või võimaluse andmist tasuda riigilõiv mõnel muul viisil. Seega on

ringkonnakohus teinud iseseisva otsustuse, mis väljus kaebuse piiridest. Apellatsioonikohtu

määrusega rahuldati erikaebus tingimuslikult, mis on nii formaal-juriidiliselt kui sisult vastuolus

TsKS §-i 292 lg. 1 p. 1 ning juriidilise terminiga "jätta rahuldamata".

Kostja palus jätta erikaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Kohus ei ole

rikkunud TsKS §-de 285 lg. 2 ja 301 lg. 1 nõudeid. Tsiviilkohtupidamise seadustik ei keela kohtu

initsiatiivil tähtaja pikendamist (§ 42) või uue tähtaja andmist kõrvaldamata puuduste kõrvaldamiseks

(§ 291 lg. 1). Samuti ei ole keelatud erikaebuse rahuldamata jätmine ja tähtaja andmine riigilõivu

tasumiseks.

Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kaebuses toodud väidete juurde ning palus kaebuse

rahuldada. Kostja esindaja leidis, et määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.

TsKS § 42 kohaselt võib kohtu määratud tähtaega kohus pikendada. Ringkonnakohtu määruse

kohaselt linnakohtu määrus apellatsioonkaebuse käiguta jätmises on seaduslik, põhjendatud ja

piisavalt motiveeritud. Apellatsioonikohus pikendas apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks

antud tähtaega. Tulenevalt TsKS § 285 lg. 1 on apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumata jätmisel

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise õigus esimese astme kohtul, kuid apellatsioonikohtu tähtaja

pikendamine ei olnud vastuolus tsiviilkohtupidamise üldise põhimõttega, mis tuleneb TsKS § 3 lg. 2,

mille kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tsiviilasjade õige ja võimalikult kiire läbivaatamine

ning lahendamine. Linnakohtu määruses antud tähtaeg oli apellatsioonikohtu lahendi tegemise ajaks

möödas.

Õige on hageja väide, et TsKS § 291 lg. 1 kuulub kohaldamisele kui teise astme kohus leiab

apellatsioonkaebuses täiendavalt puudusi, kuid kassaator on jätnud tähelepanuta, et AS Bonmani

esitatud apellatsioonkaebus ei olnud veel jõudnud apellatsioonikohtu menetlusse ja ringkonnakohus

erikaebuse lahendamisel nimetatud sätet ei kohaldanud.

Kaebuse väide, et apellatsioonikohus rikkus TsKS § 301 lg. 1 sätteid, ei ole õige. Erikaebuses palus

AS Bonman anda temale võimalus edasi kaevata esimese astme kohtu otsusele. Seega sisaldas

erikaebus taotlust pärast kohtu poolt puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist võimaluse

andmist riigilõivu tasumiseks.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 1996. a. määrus muutmata ja

erikaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik