Legislator Case Law & Legislation
3-1-3-24-96 ECLI:EE:RK:1996:3.1.3.24.96.324 AI generated

3-1-3-24-96 · Riigikohus

Case Number 3-1-3-24-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

J.P. avalduse kohtuvea parandamiseks tema süüdistuses VNFSV KrK § 15 ja § 83 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Legislator headnote

AI generated

3-1-3-24-96 · Riigikohus: J.P. avalduse kohtuvea parandamiseks tema süüdistuses VNFSV KrK § 15 ja § 83 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-3-24-96

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 8. oktoobril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi

J.P. avalduse kohtuvea parandamiseks tema süüdistuses VNFSV KrK § 15 ja § 83 lg 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Kohtuistungil esitas prokurör vastavalt AKKS §-le 54 taotluse jätta kriminaalasi kohtuvea parandamise

korras läbi vaatamata, kuna J.P. on seadusjärgselt rehabiliteeritud.

Prokuröri taotluse lahendamisel Riigikohtu kriminaalkolleegium nentis, et Murmanski oblasti Kandalak"a

linna Rahvakohtu 15.veebruari 1982.a määrusega vabastati J.P. talle VNFSV KrK § 15 ja § 83 lg 1 järgi

süüksarvatud teos, mis oma koosseisutunnustelt vastab ENSV KrK § 15 lg 2 ja § 81 lg 1 sätetele,

psüühikahaigusele viidates kriminaalvastutusest. J.P. suunati eri tüüpi psühhiaatriahaiglasse ning allutati

sundravile.

Kohtumääruse järgi loeti süüdimatusseisundis toimepandud ühiskonnaohtlikuks teoks seda, et J.P. püüdis

22.augustil 1981.a Zaret"enski asula lähikonnas ebaseaduslikult ületada NSV Liidu ja Soome piiri ja ta peeti

kinni nõukogude piirivalve poolt.

J.P. võeti vahi alla 23.augustil 1981.a.

Murmanski oblasti Kandalak"a linna Rahvakohtu 4. märtsi 1982.a määrusega suunati J.P. sundravile NSVL

siseministeeriumi Mogiljovi eri tüüpi psühhiaatriahaiglasse. Selles haiglas viibis ta 16. juunist 1982.a kuni

3. detsembrini 1985.a.

Mogiljovi oblasti Lenini rajooni Rahvakohtu 25. novembri 1985. a määrusega lõpetati J.P. suhtes kohaldatud

sundravi eri tüüpi psühhiaatriahaiglas ja ta suunati sundravi jätkamiseks elukohajärgsesse üldtüüpi

psühhiaatriahaiglasse.

Viljandi rajooni Rahvakohtu 2. juuli 1986.a määrusega lõpetati J.P. suhtes meditsiinilise iseloomuga

sunnivahendi - sundravi üldtüüpi psühhiaatriahaiglas - kohaldamine ja ta jäeti psühhiaatriahaiglasse ravile

üldistel alustel. Rahvakohtu määruse järgi jäeti J.P. haiglast väljakirjutamisel elukohajärgse

psühhiaatriadispanseri kontrolli alla.

Sundravi rakendamine tähendas J.P-lt vabaduse võtmist ja tema represseerimist, kasutades tema suhtes

meditsiinisunnivahendeid.

Vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult

süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 lg 1 p-le 2 on J.P. talle VNFSV KrK § 15 ja § 83 lg 1

järgi süüksarvatud teos Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetud

võitluses osalejana loetud rehabiliteerituks. Sellest tulenevalt on Murmanski oblasti Kandalak"a linna

Rahvakohtu 15.veebrari 1982. a ja 4. märtsi 1982 .a määrused ning Mogiljovi oblasti Lenini rajooni

Rahvakohtu 25. novembri 1985 .a määrus õigustühised. Seetõttu ei ole käesoleval ajal kohtulahendit, mis

võiks olla Riigikohtus kohtuvea parandamise objektiks.

Kuna Eesti Riigiarhiivi Filiaalis (Parteiarhiivis) ei ole J.P. kriminaaltoimikut, ei saa filiaal

rehabiliteerimistunnistust väljastada. Seda on võimalik teha ainuüksi Riigikohtu kohtulahendi alusel.

Juhindudes KrMK § 327 lg-st 2, AKKS §-st 54 ning Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992.a seaduse

"Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 lg 1 p-st 2,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

1. Jätta kriminaalasi J.P. süüdistusasjas VNFSV KrK § 15 ja § 83 lg 1 järgi läbi vaatamata, kuna J.P. on

seadusjärgselt rehabiliteeritud.

2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse alusel väljastada J.P-le rehabiliteerimistunnistus tema

rehabiliteerimise kohta talle VNFSV KrK § 15 ja § 83 lg 1 järgi süüksarvatud teos.

3. Prokuröri taotlus rahuldada.

Kohtumäärus jõustub 8. oktoobril 1996. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep