3-3-1-27-96 · Riigikohus

3-3-1-27-96

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 4. oktoobril 1996. a.

Aktsiaseltsi Same kassatsioonkaebuse läbi-

vaatamine HKS § 5 lg. 1 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 3. oktoobril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Same kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 14. juuni 1996. a. otsusele ja 14. juuni 1996. a. määrusele haldusasjas nr. II-3-

50/96.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa AS Same esindajad Ants Savest ja Jaan Tomson. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Võru maakonnakomisjoni

2. detsembri 1994. a. otsusega nr. 7997 loeti tõendatuks, et Selma Kährile kuulunud elumaja Rõuge

vallas võõrandati õigusvastaselt, kuna Võru Rajooni Arhiivi 17. juuli 1991. a. teatise nr. 42/K-439

kohaselt "ei leidu andmeid hoonete müügitehingu notariaalse kinnitamise kohta". Elumaja tunnistati

Omandireformi aluste seaduse §-de 6 ja 11 alusel omandireformi objektiks. Omandireformi

subjektiks tunnistati S. Kähri tütar Linda Mandel.

Maakonnakomisjoni otsuse peale esitas AS Same, kellele see elumaja anti üle osaühingu Esmar poolt

16. novembri 1992. a. varade üleandmise-vastuvõtmise aktiga, kaebuse ÕVVTK keskkomisjonile.

Keskkomisjon arutas 20. aprillil 1995. a. kaebust ja leidis, et on tõendamata nimetatud elamu

õigusvastase võõrandamise fakt. ÕVVTK keskkomisjon rahuldas AS Same kaebuse ja saatis

materjalid koos oma seisukohtadega ÕVVTK Võru maakonnakomisjonile uuesti läbivaatamiseks.

Keskkomisjon leidis, et elamu õigusvastase võõrandamise dokumentaalse tõendusmaterjali

puudumisel tuleb kohalikul komisjonil lähtuda Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega

nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste

esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" punktist 16, s.t. vara

võõrandamise õigusvastasus tuleb tõendada kohtu korras.

ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 19. mai 1995. a. otsusega nr. 10017 jäeti komisjoni 2. detsembri

1994. a. otsus nr. 7997 muutmata. Komisjon luges tõendatuks, et S. Kähr lahkus oma elumajast enne

1. juulit 1950. a. repressiooniohu tõttu. Komisjoni 19. mai 1995. a. otsuses nr. 10017 märgitakse

järgmist: "05. 05. 1950. a. Alfred Kähr suri ja 18. 06. 1950. a. lubas end. "Säde" kolhoosi üldkoosolek

Selma Kähril lahkuda kolhoosi liikmest, kuna ta peale abikaasa surma soovis elama asuda oma laste

juurde. Sellest hoolimata võeti Selma Kähri talukoht 18. 08. 1950. a., s.o. 2 kuud pärast kolhoosist

lahkumise loa saamist, veel ka kulaklike majapidamiste nimekirja."

13. juunil 1995. a. esitas AS Same Võru halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada ÕVVTK

Võru maakonnakomisjoni 2. detsembri 1994. a. otsus nr. 7997 ja 19. mai 1995. a. otsus nr. 10017

seadusevastaseks. Kaebuse esitaja leidis, et "Järve nr. 18" taluhoonete omanik S. Kähr ei jätnud talu

elumaja maha reaalse repressiooniohu tõttu, vaid müüs selle 1960. a. kolhoosile "Oktoober". Seda

tõendab Võru Rajooni Riikliku Arhiivi 17. juuli 1991. a. teatis nr. 42/K-439. Teatisest nähtub, et

kolhoosi "Oktoober" juhatuse koosoleku 16. juuni 1960. a. protokolli nr. 8 kohaselt kolhoosi juhatus

otsustas: "Kinnitada S. Kähriga 25. märtsil 1960. a. sõlmitud leping elumaja ostu kohta 18000 rubla

eest. Teha vastav muudatus tootmisfinantsplaanis." AS Same väitis, et kolhoosi "Oktoober"

õigusjärglane Rõuge sovhoos müüs selle elamu ENSV Põllumajandusministeeriumi 25. septembri

1981. a. käskkirja nr. 25 alusel S. M. Kirovi nimelisele Näidiskalurikolhoosile. Viimase õigusjärglane

OÜ Esmar andis põllumajandusreformi läbiviimise käigus selle elamu 16. novembri 1992. a. varade

üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 12 alusel tööosakute eest aktsiaseltsile Same, mis asutati OÜ Esmar

spordiosakonna baasil. Samuti väitis kaebuse esitaja, et ÕVVTK kohalik komisjon ületas kaevatud

otsuste tegemisel oma pädevust. Nimetatud otsused on vastuolus Vabariigi Valitsuse 28. augusti

1991. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra"

punktiga 16.

Tuginedes Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusele nr. 36 "Õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise kord" ja ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 19. mai 1995. a. otsusele nr. 10017,

kohustas Rõuge Vallavalitsus 27. juuni 1995. a. korraldusega nr. 3 aktsiaseltsi Same tagastama

L. Mandelile "Järve nr. 18" talu õigusvastaselt võõrandatud elumaja. Selle korralduse punktis 2

sätestati: "AS "Same" teostada elumaja üleandmine."

4. oktoobril 1995. a. esitas AS Same Võru halduskohtunikule kaebuse Rõuge Vallavalitsuse 27. juuni

1995. a. korralduse nr. 3 seadusevastaseks tunnistamiseks.

Võru halduskohtuniku 6. veebruari 1996. a. määrusega liideti AS Same kaebus Rõuge Vallavalitsuse

27. juuni 1995. a. korralduse nr. 3 seadusevastaseks tunnistamiseks ühte menetlusse AS Same

kaebusega ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 2. detsembri 1994. a. otsuse nr. 7997 ja 19. mai

1995. a. otsuse nr. 10017 seadusevastaseks tunnistamiseks, s.o. haldusasjaga nr. 3-167/95. Sama

määrusega peatati AS Same taotlusel Rõuge Vallavalitsuse 27. juuni 1995. a. korralduse nr. 3

täitmine.

Võru halduskohtuniku 21. märtsi 1996. a. otsusega jäeti AS Same kaebus ÕVVTK Võru

maakonnakomisjoni 19. mai 1995. a. otsusele nr. 10017 ja Rõuge Vallavalitsuse 27. juuni 1995. a.

korraldusele nr. 3 rahuldamata. Halduskohtunik leidis, et 1960. a. Eestis kehtinud Tsiviilkoodeksi

§ 185 kohaselt pidi ehitiste ostu-müügi leping olema notariaalselt tõestatud. Tehingu sellise vormi

mittejärgimine tähendas TsK § 29 alusel tehingu tühisust. Asjas kogutud materjalidega ei ole

tõendatud, et S. Kähr oleks 1960. a. notariaalselt tõestatud ostu-müügi lepigu alusel "Järve nr. 18"

talu elumaja kolhoosile müünud. Halduskohtunik leidis, et Alfred ja Selma Kährile kuulunud "Järve

nr. 18" talu elumaja on õigusvastaselt võõrandatud seaduse "Vara võõrandamise õigusvastatuse

tõendamise lihtsustatud korra kehtestamise kohta" §s 1 sätestatud viisil. Ühtlasi tegi halduskohtunik

21. märtsil 1996. a. määruse, millega tühistas oma 6. veebruari 1996. a. määruse Rõuge Vallavalitsuse

27. juuni 1995. a. korralduse nr. 3 täitmise peatamise osas.

1. aprillil 1996. a. esitas AS Same Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada Võru halduskohtuniku 21. märtsi 1996. a. otsus ja määrus ning teha uus otsus, tunnistades

seadusevastasteks ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 2. detsembri 1994. a. otsus nr. 7997 ja 19. mai

1995. a. otsus nr. 10017 ning Rõuge Vallavalituse 27. juuni 1995. a. korraldus nr. 3. Apellant leidis, et

ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 19. mai 1995. a. otsuses nr. 10017 esitatud väide, et Viitina

külanõukogu majapidamisraamatutes ei leidu Kähri majapidamise kohta andmeid alates 1. juulist

1950. a., ei vasta tegelikkusele. Võru Maakonna Arhiivis olevates Viitina külanõukogu poolt

ajavahemikul 1954 kuni 1959 peetud majapidamisraamatutes on tehtud vastavad kanded Järveküla

külas asunud S. Kähri majapidamise kohta. Nendest kannetest nähtub, et selle majapidamise

koosseisu kuulus sel ajal ka elumaja. Asjaolu, et S. Kähr asus pärast oma abikaasa surma 1950. a.

elama tütre juurde Võru linna, ei saa käsitleda põgenemisena repressiooniohu tõttu.

Tartu Ringkonnakohtu 14. juuni 1996. a. otsusega jäeti AS Same apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus otsustas täiendada Võru halduskohtuniku 21. märtsi 1996. a. otsust ja jätta AS Same

kaebus ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 2. detsembri 1994. a. otsusele nr. 7997 rahuldamata. Muus

osas jäeti Võru halduskohtuniku otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et AS Same on

vaidlustanud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni otsused ja Rõuge Vallavalitsuse korralduse põhjusel,

et "Järve nr. 18" talu elumaja tagastamisega rikutakse aktsiaseltsi omandiõigust elamule.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et AS Same ei ole tõendanud oma omandiõigust "Järve nr. 18"

talu elumajale. Seetõttu ei riku kaevatud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni otsused ja Rõuge

Vallavalitsuse korraldus AS Same õigusi ega piira tema vabadusi. Kohtuotsuses märgitakse: "Kuna

vaidlusaluste otsuste jakorralduse seaduslikkus iseenesest ei ole halduskohtule kaebuse esitamise

aluseks, siis puudub vajadus hinnata nende seaduslikkust. Halduskohtunik on, rikkudes HKS § 5 lg. 1

sätteid, hinnanud komisjoni otsuste ja vallavalitsuse korralduse seaduslikkust, kuid ringkonnakohus

leiab, et selline protsessinormide rikkumine ei viinud asja ebaõigele otsustamisele ja seetõttu puudub

alus halduskohtuniku otsuse tühistamiseks." Samuti leidis ringkonnakohus, et halduskohtunik on

kohtuotsuse põhjendavas osas hinnanud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 2. detsembri 1994. a.

otsuse nr. 7997 seaduslikkust, kuid on jätnud ekslikult kohtuotsuse resolutsioonis märkimata

halduskohtu seisukoha maakonnakomisjoni selle otsuse seaduslikkuse kohta.

Ringkonnakohus tegi 14. juunil 1996. a. ka määruse, millega jättis Võru halduskohtuniku 21. märtsi

1996. a. määruse selles haldusasjas muutmata.

AS Same esitas kassatsioonkaebuse, milles palutakse Tartu Ringkonnakohtu 14. juuni 1996. a. otsus

ja määrus haldusasjas nr. II-3-50/96 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ekslik on ringkonna seisukoht, et pole

tõendatud AS Same omandiõigus "Järve nr. 18" talu elumajale. Kuna AS Same omandiõigust "Järve

nr. 18" talu elumajale ei seatud kahtluse alla ega vaidlustatud esimese astme kohtus, ei olnud

aktsiaseltsil põhjust sellekohaste tõendite esitamiseks ringkonnakohtule. Kui ringkonnakohus leidis,

et AS Same omandiõigus nimetatud elamule ei ole küllaldaselt tõendatud, võis ta HKS § 28 lg. 4

alusel teha kaebuse esitajale ettepaneku esitada selle kohta täiendavaid tõendeid. Samuti leiab

kassaator, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus HKS §-ga 35. Kuigi apellatsioonkaebuses vaidlustati

kohtuotsuse põhjendatust motiivil, et halduskohus on andnud tõenditeks olevatele dokumentidele

väära hinnangu, ei pööranud ringkonnakohus sellele tähelepanu. Kassaator väidab, et ringkonnakohtu

otsus on vastuolus HKS §-ga 37. Selle sätte kohaselt ei ole ringkonnakohtul volitusi kohtuotsuse

täiendamiseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohtu otsuse tekstis on faktivigu. Nii on

otsuses märgitud: "Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused, leiab, et

apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid Võru Maakohtu halduskohtuniku 02. detsembri

1994. a. otsuse resolutsiooni tuleb täiendada, "". Võru halduskohtuniku 2. detsembri 1994. a. otsus ei

saa kuidagi olla seotud antud haldusasjaga, sest halduskaebus esitati halduskohtunikule alles

13. juulil 1995. a.

ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et

maakonnakomisjoni vaidlustatud otsused on seaduslikud ja ei riku AS Same õigusi ega piira tema

vabadusi.

L. Mandeli vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kohtutoimikus pole ühtegi tõendit, mille alusel

saab väita, et Rõuge vallas asuv "Järve nr. 18" talu elumaja kuulub omandiõiguse alusel aktsiaseltsile

Same. L. Mandel palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

1. Põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohus rikkus kohtumenetluse seaduse nõudeid.

HKS § 38 lg. 4 ning TsKS §de 313 lg. 1 ja 232 lg. 4 kohaselt tuleb märkida kohtuotsuse põhjendavas

osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus

need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas.

AS Same apellatsioonkaebus oli esitatud tõendite hindamise peale. Apellatsioonkaebuses leiti, et

halduskohtu otsuses ei antud hinnangut kõigile asjas tähtsust omavatele tõenditele ega põhjendatud,

miks kohus lükkas need tõendid tagasi. Apellant märkis kaebuses konkreetsed tõendid, mille alusel ta

väitis, et antud juhtumil ei ole tegemist reaalse repressiooniohu tõttu maha jäetud varaga.

Ringkonnakohus jättis apellandi väited tähelepanuta.

2. Ringkonnakohtu seisukoht, et Võru halduskohtunik rikkus HKS § 5 lg. 1, on ekslik.

HKS § 5 lg. 1 sätestab, et igaüks, kes leiab, et käesoleva seadustiku §s 4 tähendatud organi, asutuse

või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib enda

kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. Rõuge Vallavalitsuse 27. juuni 1995. a. korralduse nr. 3

adressaatideks on AS Same ja L. Mandel. See haldusakt paneb nimetatud isikutele konkreetsed

kohustused. Rõuge Vallavalitsuse 27. juuni 1995. a. korraldus õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise kohta on aga antud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni vaidlustatud otsuste alusel.

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise korra kohta" p. 19 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise maakonna ja linnakomisjoni otsusega tuvastatakse või määratakse kindlaks vara

võõrandamise õigusvastasus, vara (õigusjägrne) omanik, vara koosseis ja õigustatud subjektid.

Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja

hindamise korra" p. 16 kohaselt tuleb avalduste läbivaatamisel kontrollida, kas vara õigusvastase

võõrandamise fakt on tuvastatud. Kuna AS Same, keda kohustati andma "Järve nr. 18" talu elumaja

üle L. Mandelile, leidis, et see elamu ei ole ORAS § 6 alusel õigusvastaselt võõrandatud vara, siis oli

tal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Alused, mil omandireformi objektiks olev

õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, on sätestatud ORAS §s 12 lg. 3. Asjaolu, kas

Rõuge vallas asuv "Järve nr. 18" elamu on AS Same omandis või valduses, ei oma antud asjas

tähtsust. Seepärast on ringkonnakohus alusetult võtnud seisukoha AS Same omandiõiguse suhtes

"Järve nr. 18" talu elumajale.

3. Ebaõige on kassaatori väide, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus HKS §ga 37. Ringkonnakohus

muutis HKS § 37 lg. 1 p. 1 alusel esimese astme halduskohtu otsust, täiendades seda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas on ekslikult märgitud, et "Võru Maakohtu halduskohtuniku

02. detsembri 1994. a. otsuse resolutsiooni tuleb täiendada, kuna puudub halduskohtuniku seisukoht

Võru Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 02. 12. 1994. a. nr. 7997 suhtes." Antud haldusasjas on Võru

halduskohtuniku otsuse kuupäevaks 21. märts 1996. a. Õigesti on see märgitud ringkonnakohtu

otsuse resolutsioonis.

Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja Tartu Ringkonnakohtu 14. juuni

1996. a. otsus ja 14. juuni 1996. a. määrus haldusasjas nr. II-3-50/96 tühistamisele.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. juuni 1996. a. otsus ja 14. juuni 1996. a. määrus

haldusasjas nr. II-3-50/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises

koosseisus.

3. Tagastada aktsiaseltsile Same kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni.

Määrus jõustub 14. oktoobril 1996. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel