3-2-1-104-96 · Riigikohus

3-2-1-104-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 3. oktoobril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik,

pankrotihalduri esindaja vandeadvokaat A. Rüütli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

23. septembril 1996. a.

Aivo Haavapuu kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18.

aprilli 1996. a. otsuse Aivo Haavapuu hagis pankrotihaldur Heiko Viksi vastu vara

välistamiseks pankrotivarast.

10. novembri 1994. a. otsusega kuulutas Hiiu Maakohus välja Leedi Haavapuu pankroti.

Pankrotihalduriks nimetati Heiko Viks. Pankrotiteade ilmus 12. novembril 1994. a. Rahva Hääles ja

17. novembril Riigi Teataja Lisas nr. 51/52.

24. jaanuaril 1995. a. esitas Aivo Haavapuu Hiiu Maakohtusse hagi pankrotihalduri H. Viksi vastu

vara välistamiseks pankrotivarast. Hagiavalduse kohaselt arestiti, kirjutati üles ja osaliselt viidi

pankrotimenetluses ka ära nii hageja lahusvara kui ka hageja ja L. Haavapuu abikaasade ühisvara. A.

Haavapuu avalduse pankrotihaldurile tema vara välistamiseks pankrotivarast oli haldur jätnud

rahuldamata.

A. Haavapuu palus välistada pankrotivarast tema enne abielu ostetud varana radioola maksumusega

800 krooni, televiisori 1500 krooni, sektsioonkapi 500 krooni ja vaiba 500 krooni. Samuti palus

hageja välistada pankrotivarast 1/2 mõttelist osa pooleliolevast individuaalelamust maksumusega 240

000 krooni, teleri 5000 krooni, telefoni 700 krooni, kohvimasina 200 krooni ja pehme mööbli 1000

krooni. Avalduse kohaselt võttis L. Haavapuu laenu oma esimesest abielust sündinud poja Roman

Krooni jaoks ning ei ole laenu eest oma perekonnale midagi soetanud.

18. detsembri 1995. a. otsusega rahuldas maakohus hagi ja välistas pankrotivarast avalduses

nimetatud vara. Kohtukuluna advokaaditasu 2000 krooni jättis kohus pankrotihalduri kanda. Otsuse

kohaselt ei ole hageja hagi esitamise tähtaega mööda lasknud. Ühe abikaasa kohustise järgi

pööratakse APK § 26 lg. 2 kohaselt sissenõue ainult tema isiklikus omandis olevale varale ning

abikaasad vastutavad nende ühisomandis oleva varaga kui kohus tuvastab, et kohustise järgi saadu on

kasutatud kogu perekonna huvides. Tõendatud ei ole, et Tallinna Panga Haapsalu filiaalist võetud

laenu oleks kasutatud kogu perekonna huvides. Laenu kasutas R. Kroon. R. Krooni ja L. Haavapuu

vahel on sõlmitud laenuleping.

Pankrotihalduri apellatsioonkaebuse alusel tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ning tegi uue

otsuse, millega A. Haavapuu hagi jäeti rahuldamata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt

ei ole maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. A. Haavapuu esitas hagi temale ja L. Haavapuule kui

abikaasadele kuuluva ühisvara (televiisori, telefoni, kohvimasina, pehme mööbli ja 1/2 mõttelise osa

elamust) välistamiseks L. Haavapuu pankrotivarast. Pankrotiseaduse § 53 lg. 1 alusel tagastatakse

vara välistamisel võlgniku valdusest teistele isikutele kuuluv vara.

Apellatsioonikohus leidis, et A. Haavapuu ei ole tõendanud ka ülejäänud asjade (televiisori, radioola

ja sektsioonkapi) kuulumist talle. Nii tugines maakohus oma otsuses nimetatud esemete kohta

tunnistaja L. Matti ütlustele, millised on aga ebamäärased ega anna alust väita, et A. Haavapuu oleks

enne abiellumist soetanud just need esemed, mis nüüdseks on arvatud pankrotivara hulka. Pealegi

kinnitas L. Haavapuu 10. novembril 1994. a. kohtule antud pankrotivõlgniku vandes, et arestitud vara

kuulub talle; 8. septembri 1994. a. akti kohaselt olid ka vaidlusalused esemed pankrotimenetluse

käigus kohtu 24. augusti 1994. a. vara arestimise määruse alusel üles kirjutatud. Lisaks sellele

kinnitas A. Haavapuu 14. novembril 1994. a. maakohtule esitatud avalduses (pankrotiasjas), et L.

Haavapuu pankrotimenetluses arestitud varad on soetatud abielu ajal ja kuuluvad seeläbi ka talle,

sellest tulenevalt ei saa need varad samaaegselt kuuluda hagejale lahusvarana.

A. Haavapuu palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi

väära tõlgendamise tõttu. Kassaatori väidetel on abikaasade ühisvara jagatud kokkuleppel, mida

kinnitas kohtus ka L. Haavapuu. PankrS § 52 lg. 2 järgi on kohustatud kohtusse ühisvara jagamiseks

hagi esitama pankrotihaldur. Sama seaduse § 53 seda vara omanikult, kellele see vara kuulub

ühisomanduse alusel ei nõua. Kassaator on seisukohal, et temal kui poole ühisvara omanikul, on

õigus vastavalt AÕS §-le 80, 81 oma osa välja nõuda. Arusaamatu on apellatsioonikohtu seisukoht, et

varem kohtukorras jagamata pooleliolevast elamust ei saa välistada 1/2 mõttelist osa.

Pankrotihaldur leiab, et ringkonnakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub.

Pankrotivõlgnik on kinnitanud võlgniku vandega pankrotivara kuulumist talle. Seetõttu puudus

halduril alus ja vajadus esitada hagi võlgnikule kuuluva osa väljanõudmiseks ühisest omandist.

Ühisvara osa välistamine pankrotivarast PankrS § 53 lg. 2 alusel ei ole võimalik. Hagejal oli õigus

esitada hagi PankrS § 52 lg. 3 alusel võlgniku vastu ühisvara jagamiseks, kaasates halduri kolmanda

isikuna. Vara välistamine eeldab vara kuulumist teisele isikule. Käesoleval juhul kuulub vara ka

võlgnikule, mistõttu välistamine ei ole võimalik.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Apellatsioonikohus on õigesti asunud seisukohale, et PankrS § 53 lg. 1 alusel tagastatakse vara

välistamisel võlgniku valdusest teistele isikutele kuuluv vara. Samal alusel pankrotivarast võlgniku

abikaasale kuuluva ühisvara osa välistamine ei ole võimalik. AÕS § 70 lg. 4 kohaselt on ühisomand

kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega

kuulub abikaasade ühisvara samaaegselt nii võlgnikule kui ka tema abikaasale.

Ühisvara jagamist pankrotimenetluses reguleerib PankrS § 52. Tulenevalt PankrS §-st 52 lg. 2 võib

haldur esitada kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumise päevast arvates kohtusse hagi abikaasade

ühisvara jagamiseks, nõudes välja võlgniku osa ühisomandist. Kui haldur ei esita selleks tähtajaks

avaldust, võib PankrS § 52 lg. 3 alusel seda teha võlgnik ise järgneva kuu jooksul, teatades sellest

haldurile, kellel on õigus osaleda kolmanda isikuna. Kolleegium on seisukohal, et sel juhul kui

abikaasade ühisvara on üle antud pankrotihaldurile ja see on arvatud pankrotivara hulka (PankrS § 54

lg. 1), kuid varaline kohustus, millega seoses ühe abikaasa pankrot välja kuulutati, ei olnud võetud

perekonna huvides (PkS § 20 lg. 1 ja 2), on võlgniku abikaasal õigus samadel tingimustel võlgnikuga

esitada kohtusse hagi ühisvara jagamiseks PankrS § 52 lg. 3 alusel.

Kassatsioonkaebuse väide, et see ühisvara on jagatud poolte kokkuleppel, mida apellatsioonikohus

arvesse ei võtnud, ei ole asjakohane. Hiiu Maakohtule esitatud hagiavalduses taotles O. Teras temale

kuuluva abikaasade ühisvara osa ja tema lahusvara välistamist pankrotivarast.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. aprilli 1996. a. otsus muutmata ja kaebus

rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik