3-2-1-100-96 · Riigikohus

3-2-1-100-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 27. septembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 23. septembril 1996. a.

Urmas Mölderi ja Heiki Lompi kassatsioonkaebuste alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 3. mai 1996. a. otsuse Riita Mölderi hagis Urmas Mölderi ja Heiki Lompi

vastu üürilepingu lõppenuks tunnistamiseks ja Urmas Mölderi vastuhagis Riita Mölderi

kohustamiseks mitte tegema takistusi eluruumi kasutamisel.

Tallinnas Kivila (end. Veimeri) tänav 11-37 asuvasse 4-toalisse korterisse on sisse kirjutatud Riita

Mölder, tema lahutatud abikaasa Urmas Mölder, nende viis alaealist last ja U. Mölderi vend Heiki

Lomp.

22. veebruaril 1994. a. esitas R. Mölder Tallinna Linnakohtusse hagi U. Mölderi ja H. Lompi vastu

vaidlusalusest eluruumist väljatõstmiseks. 28. märtsil 1995. a. esitatud täiendava avaldusega muutis

hageja hagi alust, paludes mõlemad kostjad eluruumist välja tõsta ES § 53 ja 54 lg. 1 p. 1 ja 3 alusel.

6. aprillil 1995. a. täpsustas hageja veelkord hagi alust ja eset, paludes tunnistada üürileping

vaidlusalusele eluruumile kostjate osas lõppenuks, põhjendades nõuet sellega, et H. Lomp ei ole

korteris päevagi elanud ega maksnud üüri. U. Mölder lahkus korterist 1987. a., hiljem viibis seal aeg-

ajalt, kuid 1993. a. lahkus ta korterist lõplikult, võttes kaasa kõik isiklikud asjad.

6. novembril 1995. a. esitas U. Mölder vastuhagi ning palus tunnistada tema õigust vaidlusalusele

eluruumile ja kohustada hagejat mitte tegema talle takistusi eluruumi kasutamisel. Vastuhagi kohaselt

ei ole U. Mölder asunud teise kohta elama, vaid on korterist lahkunud ajutiselt väljakannatamatu

olukorra tõttu. U. Mölderi isiklikud asjad on vaidlusaluses eluruumis, kuhu ta ei pääse, sest R.

Mölder on ukseluku vahetanud.

4. jaanuari 1996. a. otsusega ja 15. veebruari 1996. a. täiendava otsusega rahuldas linnakohus hagi

ning jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus tunnistas ES § 36 ja § 53 alusel eluruumi üürilepingu U.

Mölderi ja H. Lompi osas lõppenuks seoses nende lahkumisega elama alatiseks teise kohta.

U. Mölder ja H. Lomp esitasid apellatsioonkaebused, milles palusid linnakohtu otsuse tühistada.

Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on

kohus küll rikkunud TsKS §-i 246 lg. 2, kuid see ei saa TsKS § 318 lg. 2 mõtte kohaselt olla aluseks

sisult õige kohtuotsuse tühistamisele. Täiendava otsuse vastuhagi rahuldamata jätmise kohta tegi

linnakohus kooskõlas TsKS § 238 lg. 1 p. 1. Kuna hagi rahuldamine välistab vastuhagi rahuldamise ja

vastupidi, on põhiotsuse põhjendus käsitletav ka täiendava otsuse põhjendusena.

H. Lomp on alaliselt vaidlusalusest eluruumist lahkunud. ES § 53 mõtte kohaselt ei oma õiguslikku

tähendust, millisel motiivil alatiseks teise kohta elama lahkuti. Linnakohtu otsus U. Mölderi suhtes

üürilepingu lõppemise kohta seoses alatiselt teise kohta elama asumisega on samuti piisavalt

põhjendatud. Tunnistajate ütlused ei tõenda, et U. Mölder ei oleks vaidlusalusest eluruumist alatiseks

lahkunud. Kriminaalasja arutamisel Tallinna Linnakohtus nimetas ta oma elukohaks Tartu maakond

Puhja vald Kaimi küla.

Kassatsioonkaebuses palus H. Lomp tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ning asjas menetluse lõpetada. Kassaator leidis,

et üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine ES § 53 alusel saab olla vaid üürniku vaba tahe. Samuti ei

tulene ES § 53 mõttest, et kohus võiks üürniku taotlusel tunnistada üürilepingu ennetähtaegselt

lõpetatuks teise üürniku suhtes. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud TsKS § 318 lg. 2 sätteid - 4.

jaanuaril 1996. a. kassaatorile linnakohtust kätteantud kohtuotsuse ärakirjas oli faktivigu ning see

erines toimikusse õmmeldud kohtuotsusest, millel veel 8. jaanuaril 1996. a. puudusid kaasistujate

allkirjad. TsKS § 237 lg. 1 kohaselt ei saa pärast otsuse avalikku kuulutamist seda enam tühistada või

muuta. Kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused parandatakse määrusega, kuid kohus asendas

ühe otsuse teisega.

Kassatsioonkaebuses palus U. Mölder tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leidis, et kohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud

materiaalõiguse normi. Tõendatud pole, et kassaator oleks soovinud eluruumist alatiseks lahkuda.

Üürilepingu lõpetamine ES § 53 alusel saab olla vaid üürniku vaba tahe ning kohus ei või ühe

üürniku taotlusel tunnistada üürilepingut teise üürniku suhtes lõppenuks.

Vastustaja leidis, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus andis õige hinnangu

linnakohtu poolt protsessiõiguse normide rikkumisele.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära

kohaldamise tõttu.

Kohus tunnistas Tallinnas Kivila 11-37 eluruumi üürilepingu H. Lompi ja U. Mölderi suhtes

lõppenuks seoses nende lahkumisega elama alatiseks teise kohta ES § 36 ja 53 alusel. Kohus jättis

seejuures tähelepanuta, et ES § 53, mille kohaselt on üürnikul temaga koos elavate perekonnaliikmete

kirjalikul nõusolekul õigus igal ajal eluruumi üürileping lõpetada, teatades sellest üürile andjale

vähemalt kolm kuud ette, sätestab üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused üürniku algatusel.

Üürniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete lahkumise korral alatiseks elama teise kohta

loetakse eluruumi üürileping lõppenuks alatiseks lahkumise päevast. Üürnik ja temaga koos elavad

perekonnaliikmed kasutavad üürnikuga võrdselt kõiki õigusi ja kannavad kõiki kohustusi, mis

tulenevad üürilepingust. Samasugused õigused ja kohustused on isikutel, kes lakkasid olemast

üürniku perekonnaliikmed kuid elavad üürnikuga koos (ES § 36).

Kohtud on käsitlenud üürnikuna hagejat. Üürilepingu mõistest (ES § 28) tulenevalt on üürilepingu

poolteks üürnik ja üürile andja. Asjaolu, et üürniku perekonnaliige või isik, kes lakkas olemast

üürniku perekonnaliige, lahkus korterist, ei anna üürnikule alust ES § 53 järgi seada kahtluse alla

praeguse või endise perekonnaliikme õigust korterit kasutada.

Tulenevalt ES §-st 53 on üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürniku õigus ja seda üürile andja

ees.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. mai 1996. a. otsus ja asi saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebused rahuldada.

Tagastada Heiki Lompile 3. juunil 1996. a. tasutud kautsjon 340 (kolmsada nelikümmend)

krooni ja advokaadibüroole AS Siiri Schneider 3. juunil 1996. a. tasutud kautsjon 340

(kolmsada nelikümmend) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik