3-2-1-97-96 · Riigikohus

3-2-1-97-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 19. septembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 9. septembril 1996. a.

AS-i Lembitu-E erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 1996. a. määruse Roman

Maslennikovi hagis AS-i Lembitu-E vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamiseks ja hüvise väljamõistmiseks.

Tallinna Linnakohtu 13. oktoobri 1995. a. otsusega rahuldati osaliselt Roman Maslennikovi hagi AS-i

Lembitu-E vastu. Kostja kohtuistungist osa ei võtnud ja ta sai kohtuotsuse ärakirja kätte 2. novembril

1995. a.

AS Lembitu-E postitas 13. novembril 1995. a. apellatsiooni teate ning taotluse apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks TsKS § 43 alusel. Linnakohus jättis taotluse läbi vaatamata ja tagastas

selle kostjale kirjaga 1. detsembril 1995. a., kuna kostja ei esitanud apellatsioonkaebust 20 päeva

jooksul arvates kohtuotsuse ärakirja saamise päevast ja kohtuotsus on jõustunud.

AS Lembitu-E esitas 12. veebruaril 1996. a. veelkord taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks TsKS § 43 alusel, sest kohus pidanuks tähtaja ennistamise taotluse lahendama

määrusega (TsKS § 43 lg 4). Apellatsioonkaebust oma taotlusele kostja ei lisanud.

Tallinna Linnakohtu 28. veebruari 1996. a. määrusega jäeti apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg

ennistamata. Määruse põhjenduste kohaselt pidanuks kostja esitama koos tähtaja ennistamise

taotlusega ka apellatsioonkaebuse vastavalt TsKS § 43 sätetele. Kuna kostja apellatsioonkaebust ei

esitanud, siis keeldus kohus tähtaja ennistamisest.

Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 1996. a. määrusega jäeti linnakohtu määrus, kui seaduslik ja

põhjendatud, muutmata.

Riigikohtule esitatud erikaebuses palus kostja apellatsioonikohtu määruse tühistada. Kostja leidis, et

vastavalt TsKS §-le 281 lg 1 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest kohtule teatada kirjalikult 10

päeva jooksul. See on protsessitoiming, mille tegemata jätmine teeb võimatuks apellatsioonkaebuse

esitamise. Teatamine ja apellatsioonkaebuse esitamine on teineteisele järgnevad protsessitoimingud

ning kohus nõudis ebaõigesti koheselt ka apellatsioonkaebuse esitamist. Linnakohus jättis arutamata

taotluse apellatsioonkaebuse esitamisest teatamise tähtaja ennistamiseks.

Vastuses erikaebusele leidis hageja, et kostja venitab sihilikult kohtuprotsessi ning takistab erinevate

kaebustega hageja kasuks tehtud kohtuotsuse täitmist.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks

ei ole alust.

AS Lembitu-E esitas linnakohtule selgesõnalise taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks TsKS § 43 alusel, mille kohaselt võib kohus kaalukatel põhjustel mööda lastud tähtaja

ennistada, kuid üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha vastav

protsessitoiming, mille tegemise tähtaeg mööda lasti. Seaduse mõtte kohaselt ei saa ilma

protsessitoimingut tegemata taotleda selle toimingu tegemise tähtaja ennistamist. Kohus ei ennista

tähtaegu protsessitoiminguteks, mille kohta pole teada, kas neid üldse kunagi tehakse (kas üldse

kunagi apellatsioonkaebust esitatakse). Protsessitoiminguks, mida AS Lembitu-E teha soovis, oli

apellatsioonkaebuse esitamine. Kuna kohtule apellatsioonkaebust koos tähtaja ennistamise

avaldusega ei esitatud, siis keeldus kohus põhjendatult apellatsioonitähtaja ennistamisest.

Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest teatamine on seotud kohtuotsuse jõustumisega. TsKS §

241 lg 1 kohaselt jõustub esimese astme kohtu otsus, kui apellatsioonist ei teatatud, pärast 10-päevase

apellatsioonkaebusest teatamise tähtaja möödumist (TsKS § 281).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 346 p 1 tsiviilkolleegium

m ä ä r a s:

Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 1996. a. määrus ning erikaebus

rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik