3-2-1-95-96 · Riigikohus

3-2-1-95-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 19. septembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik,

korteriühistu Mõisa esindaja vandeadvokaat M. Tamme osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9.

septembril 1996. a.

korteriühistu Mõisa kassatsioon-kaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22.

aprilli 1996. a. otsuse Meeta Parise hagis korteriühistu Mõisa vastu 40 000 krooni

väljamõistmiseks.

Hageja Meeta Parise õde Aino Adosaar astus 1991. a. elamukooperatiivi Sport liikmeks. Kooperatiivi

üldkoosoleku 24. jaanuari 1992. a. otsusega heideti A. Adosaar kooperatiivi liikmete hulgast välja. A.

Adosaar suri 7. novembril 1992. a. Tartu Linnakohtu 12. detsembri 1993. a. otsusega tunnistati

A. Adosaare 20. aprillil 1984. a., 2. aprillil 1985. a., 4. aprillil 1985. a., 23. aprillil 1985. a.,

10. septembril 1986. a. ja 29. mail 1989. a. tehtud testamendid, millega ta pärandas kogu oma vara

riigile, kehtetuks, kuna A. Adosaar oli nimetatud testamentide tegemise ajal vaimuhaiguse tõttu

teovõimetu. A. Adosaare pärimistoimikust nähtub, et M. Paris on tema ainus pärija. Samuti nähtub

pärimistoimikust, et kooperatiivkorterit ei olnud loetud pärandvara hulka. Käesoleval ajal on

elamukooperatiivi Sport õigusjärglaseks korteriühistu (KÜ) Mõisa, kes on A. Adosaare kasutuses

olnud korteri võõrandanud.

Tartu Linnakohtule 14. aprillil 1994. a. esitatud hagis palus M. Paris tunnistada end KÜ Mõisa

liikmeks või välja mõista korteri maksumus 40 000 krooni. Kohtuistungil 8. novembril 1995. a.

loobus hageja alternatiivsest nõudest tema tunnistamiseks korteriühistu liikmeks ning taotles välja

mõista kostjalt A. Adosaare osak tema korteri väärtuses. Linnakohus jättis hagi rahuldamata.

M. Parise apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tartu Ringkonnakohus linnakohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega rahuldas hagi. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti korteriühistult välja 40 000 krooni

hageja kasuks. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on M. Parisel A. Adosaare pärijana TsK §-de

531 lg. 1 ja 2 ning 536 lg. 1 p. 2 ja lg. 2, EK § 115 lg. 1 ja elamukooperatiivi põhikirja p. 22 ning ES

§ 23 lg. 2 alusel õigus nõuda korteriühistult osakuna rahasummat, mis vastab A. Adosaare kasutuses

olnud ühetoalise korteri väärtusele. Elamukooperatiivi Sport põhikirja p. 12 sätestas, et

elamukooperatiivi liikme osamaks peab vastama talle antava korteri ehitusmaksumusele. Selles, et A.

Adosaare poolt oli tasutud kogu osak, asjas vaidlust ei ole.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et elamuühistu (elamukooperatiivi) liikme osakut elamuühistu

(elamukooperatiivi) varas ei ole õige käsitleda muutumatu väärtusena - osaku väärtus suureneb või

väheneb vastavalt kogu elamuühistu (elamukooperatiivi) omanduses oleva elamu väärtuse

suurenemisele või vähenemisele. Elamuühistu (elamukooperatiivi) omandist osaku eraldamise korral

saab TsÜS § 4 lg. 1 ja TsKS § 9 lg. 3 alusel kohaldada seaduse analoogiat, kasutades AÕS sätteid,

mis reguleerivad kaasomandi jagamist. Vastavalt AÕS §le 77 lg. 2 vaidluse korral kaasomandi

jagamisel võib kohus anda asja ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta

teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. AÕS § 77 lg. 3 sätestatu mõttest tuleneb, et

kaasomandi jagamisel lähtutakse mõtteliste osade väärtusest, mitte aga sellest, kui palju üks või teine

kaasomanik selle kaasomandi soetamiseks on raha maksnud.

Apellatsioonikohus leidis, et A. Adosaare kasutuses olnud korteri hinna määramisel tuleb juhinduda

AÕS §-st 29, võttes aluseks A. Adosaare korterile vastava korteri keskmise müügihinna.

Kinnisvarafirmade õienditega on tõendatud, et 1-toalise korteri turuhind ei ole väiksem kui 40 000

krooni.

Kassatsioonkaebuses palus KÜ Mõisa Tartu Ringkonnakohtu 22. aprilli 1996. a. otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonikohus kohaldas alusetult elamuseaduse

ja asjaõigusseaduse sätteid. A. Adosaar heideti kooperatiivist välja ning seejärel tekkis tal õigus

tagasi saada korteri ehitamiseks sissemakstud osamaks. Pärijal on õigus nõuda seda sama

väljaheitmisel kehtinud seaduse, mitte hiljem välja antud seaduste alusel. Kassaator leiab, et hagi

rahuldamisel kohaldas apellatsioonikohus ekslikult TsÜS § 4 lg. 1 alusel seaduse analoogiat, õige

olnuks sama paragrahvi lõike 2 alusel lähtuda õiguse analoogiast. Seaduse üldine mõte peab lähtuma

õiguse üldisest mõttest.

Vastustaja M. Paris ei ole oma seisukohta kassatsioonkaebuse suhtes esitanud.

Kolleegiumi istungil jäi KÜ Mõisa esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

Apellatsioonikohtu otsusest nähtuvalt pidas kohus tuvastatuks, et KÜ Mõisa on elamukooperatiivi

Sport õigusjärglane elamuühistuna. KÜ Mõisa ei ole kassatsioonkaebuses neid asjaolusid

vaidlustanud.

Asja lahendamisel on apellatsioonikohus ekslikult asjaõigusseaduse kaasomandi jagamist

reguleerivaid sätteid kasutades jaganud elamuühistu vara kui kaasomandit. Apellatsioonikohus on

jätnud tähelepanuta, et elamuühistu ja tema liige ei ole elamu ja selles asuvate korterite ega ka

osamaksude osas kaasomanikud. Vastavalt ES §-s 14 lg. 1 antud elamuühistu mõistele on

elamuühistu mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel

kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule kuuluvas elamus ning korraldada elamu,

elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist. Selle määratluse järgi on elamu

omanik elamuühistu. Tulenevalt ÜS §-st 28 on ühistu liikmete osamaksud samuti ühistu vara.

Osundatud paragrahvi lõike 1 järgi tekib ühistu vara tema liikmete osamaksudest ja muudest

maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist ning

muudest laekumistest.

Kassaatori seisukoht, et hagejal on õigus osamaksule A. Adosaare väljaheitmise ajal kehtinud

seaduse alusel ning korteriühistu bilansis märgitud suuruses, ei ole põhjendatud. Väljaheitmise ajal

kehtinud elamukooperatiivi Sport põhikirja p. 14 nägi ette kooperatiivist lahkunud liikmele tema

osamaksu tagastamise ühe kuu jooksul pärast kooperatiivist lahkumist. Asja materjalidest nähtuvalt

elamukooperatiiv seda nõuet ei järginud. Apellatsioonikohus asus seetõttu õigesti seisukohale, et

hagejal A. Adosaare pärijana on õigus ES § 23 lg. 2 alusel vaidlustada kohtu korras temale

väljamaksmisele kuuluva osamaksu suurust, kuid jättis täehelpanuta, et osaku suuruse määramisel

tuleb juhinduda ES §-st 14 lg. 2. Nimetatud sätte kohaselt peab elamuühistu liikme osamaksu suurus

vastama tema valdusesse antava või tema valduses oleva eluruumi üldpinna suurusega vastavale

osale elamu ehitusmaksumusest. Juhul kui ehitusmaksumuse alusel arvutatud osamaks on väiksem

kui korteri harilik väärtus, tuleb tagastatav osamaks määrata AÕS § 29 kohaselt, mida

apellatsioonikohus tegi õigesti, kuid ekslikult lähtus 1-toalise korteri keskmisest turuhinnast.

Hagejale väljamaksmisele kuuluva osamaksu suuruse määramisel tuleb lähtuda konkreetse korteri

turuhinnast.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. aprilli 1996. a. otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada korteriühistule "Mõisa" 17. mail 1996. a. tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik