3-2-1-93-96 · Riigikohus

3-2-1-93-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 19. septembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, hageja

M.Särme ja tema esindaja vandeadvokaat J. Tedderi ning kostja L. Tkat"jova ja tema esindaja

vandeadvokaat N. Lausmaa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. septembril 1996. a.

Ludmilla Tkat"jova kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 1996. a.

otsuse Meik Särme hagis Ludmilla Tkat"jova ja Aleksei Samofalovi vastu eluruumi

üürilepingu lõpeatmiseks ja eluruumist väljatõstmiseks.

Tallinna Linnavalitsuse 11. juuni 1993. a. määruse nr. 164 alusel tagastati 14. juulil 1993. a. Meik

Särmele ja Arda Kullerkupule õigusvastaselt võõrandatud hooned Tallinnas Muru 16. Omandi

kasutamise korra määrasid omanikud kokkuleppeliselt.

1963. aastal oli Tallinna Linna RSN Täitevkomitee tunnistanud eluruumi Muru 16-3 avariipinnaks.

Seal elanud Aleksei Samofalovi perekond sai uue korteri Tallinnas Raua 1-67. 5. septembril 1986. a.

sõlmiti Nõmme Elamuekspluatatsioonivalitsuse ja Aleksei Samofalovi tütre Ludmilla Tkat"jova

(sünd. Samofalova) vahel üürileping Muru 16-3 2-toalise korteri kasutamiseks. Tallinna

Politseiprefektuuri Nõmme politseijaoskonna teatise kohaselt elab L. Tkat"jova ajutiselt oma

vanemate korteris Tallinnas Raua 1-67.

11. oktoobril 1994. a. esitatud hagis palus Meik Särme elamuseaduse §-de 4 lg. 1 ja 2, 54 lg. 1 p.-de1

ja 2 ning 51 lg. 1 p. 2 alusel L. Tkat"jova ja A. Samofalovi eluruumist Muru 16-3 välja tõsta ning L.

Tkat"jovaga üürilepingu lõpetada. Hagiavalduse kohaselt ei ela L. Tkat"jova Muru 16-3 korteris, kuid

seal elab endiselt A. Samofalov, kes on keeldunud sõlmimast üürilepingut ja kandmast kohustusi

eluruumi kasutamise eest. Kohtuistungil 1. novembril 1995. a. täpsustas hageja hagi alust, paludes

hagi rahuldada ES §-de 4 lg. 1 ja 2, 53 ja 54 lg. 1 p. 1 ja 2 alusel.

Tallinna Linnakohtu 11. jaanuari 1996. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hagi ei ole

küllaldaselt tõendatud. L. Tkat"jova elab ajutiselt Tallinnas Raua 1-67 oma vanemate korteris, sest ta

ei ole vaidlusaluses korteris saanud elada mõjuvatel põhjustel. Vaidlusalune korter on avariiline ja

nõrga tervisega väikelapsega elamiseks kõlbmatu. Varemsõlmitud üürileping kehtib ka uue omaniku

M. Särme suhtes. L. Tkat"jova on üüri ja kommunaalmakseid tasunud Nõmme EEV-le ja hagejale.

Üürivõlgnevust ei ole olnud. Kohus leidis, et ei ole veenvalt tõendatud, et vaidlusaluses korteris elaks

allüürnikuna A. Samofalov, kes ise on seletanud, et ta käib seda korterit vaid hooldamas.

Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 1996. a. otsusega tühistati osaliselt linnakohtu otsus ning sõnastati

see uuesti. L. Tkat"jovaga sõlmitud üürileping loeti lõppenuks ES § 53 alusel. Hagi jäeti rahuldamata

A. Samofalovi väljatõstmiseks Muru 16-3 korterist.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja täielikult tõendanud hagi alust L. Tkat"jovaga

üürilepingu lõpetamiseks ES § 53 järgi (üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürniku algatusel) ja

selles osas on võimalik teha uus otsus. TsÜS § 21 lg. 1 kohaselt loetakse isiku elukohaks koht, kus ta

alaliselt või peamiselt elab. Lastepolikliiniku ja politseijaoskonna teatiste kohaselt elab L. Tkat"jova

oma vanemate 3-toalises korteris Raua 1-67. Ka tunnistajad ja L. Tkat"jova ise on kinnitanud, et ta

elab vaidlusaluses korteris vaid suviti. L. Tkat"jova on ka seletanud, et ta elab oma abikaasa 2-

toalises korteris Lasnamäel. Seega on L. Tkat"joval olnud pikaajaliselt teine alaline elukoht, kus tal

on paremad elamistingimused.

Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata ES § 54 lg. 1 p. 1 ja 2

alusel (üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürile andja algatusel, kui on tasumata korteriüür või

kommunaalteenused või korter on antud allüürile kehtivat korda rikkudes). Linnakohtu otsus oli

selles osas piisavalt motiveeritud. Hageja ei ole aga usaldusväärselt tõendanud, et A. Samofalov elab

vaidlusaluses eluruumis, mistõttu puudub õiguslik alus tema väljatõstmiseks ja hagi on tema suhtes

jäetud põhjendatult rahuldamata.

Kassatsioonkaebuses palus L. Tkat"jova apellatsioonikohtu otsuse tühistada osas, millega loeti

temaga sõlmitud üürileping lõppenuks ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis,

et ES § 6 kohaselt on omanik kohustatud tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu. Omandireformi

aluste seaduse § 12 lg. 4 kohaselt ei kuulu elamu tagastamisele, kui omanik keeldub enda kanda

võtmast kõiki elamu suhtes varem kehtinud kohustusi. Hageja teadis elamut tagasi saades, et ta peab

tagama üürnikele normaalsed elamistingimused, kuid ei ole midagi selleks teinud, et kostjal oleks

võimalik korteris elada. Seega on kostja avariilisest korterist ära olnud mõjuvatel põhjustel.

Apellatsioonikohus jättis üürniku õigused kaitseta ja omaniku kohustused tähelepanuta ning rakendas

seetõttu materiaalõigusnormi valesti.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis M. Särme, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Üürnikul on alati

õigus valida endale meelepärane eluruum ning lõpetada üürileping, kui ta alaliselt asub elama mujale.

Seda on kostja teinudki, asudeselama kõigi mugavustega korterisse Tallinna kesklinnas. Kohus on

sellele õigusliku hinnangu andnud ning hagi põhjendatult rahuldanud. Kassatsioonkaebuse viide

omandireformi aluste seadusele ei ole asjakohane, sest vaidluse sisuks ei olnud elamu tagastamine

hagejale, vaid üürilepingu lõpetamine.

Kolleegiumi istungil palusid kostja ja tema esindaja kohtuotsuse tühistada osas, millega üürileping

loeti lõppenuks. Hageja ja tema esindaja palusid jätta kohtuotsuse muutmata.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei

ole alust.

ES § 53 sätestab üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise üürniku algatusel, mille kohaselt on üürnikul

õigus igal ajal eluruumi üürileping lõpetada ja lahkumise korral alatiseks elama teise kohta loetakse

üürileping lõppenuks alates lahkumise päevast. Apellatsioonikohus on esitatud tõendeid kogumis

hinnates tulnud õigesti järeldusele, et üürnikul L. Tkat"joval on teine alatine elukoht, mistõttu

vaidlusaluse eluruumi üürileping tuleb lugeda lõppenuks. Kohus ei ole materiaalõigusnormi

ebaõigesti kohaldanud.

Kassatsioonkaebuse väitega, et hageja ei remontinud ära tema korterit ja seetõttu oli kostja korterist

ära mõjuvatel põhjustel, ei ole ümber lükatud tõsiasja, et kostja asus alatiselt elama teise kohta.

Elamuseadus ei seo alatist elama asumist teise elukohta põhjustega, miks seda tehti. Oluline on see, et

üürileping loetakse lõppenuks, kui üürnik asus alatiseks elama teise elukohta.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. aprilli 1996. a. otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik