3-2-1-92-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi Ain Aitsami erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. aprilli 1996. a.
Legislator headnote
AI generated3-2-1-92-96 · Riigikohus: Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi Ain Aitsami erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. aprilli 1996. a.
Full text
3-2-1-92-96
M Ä Ä R U S
Tartus, 18. septembril 1996. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi
avalikul kohtuistungil 9. septembril 1996. a.
Ain Aitsami erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. aprilli 1996. a.
määruse Ain Aitsami avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.
Ain Aitsam pöördus 11. mail 1995. a. Tallinna Linnakohtusse avaldusega, milles palus tuvastada
juriidilise fakti, et tema isa Madis Aitsam valdas heauskselt üle kümne aasta Valise vallas Läänemaal
Pipra-Vanatoa talu, saades sellega taluomanikuks. Avalduse põhjenduseks tugineb A. Aitsam BES-i
§-dele 820, 855 ja 862. Avalduse kohaselt vajab avaldaja juriidilise fakti tuvastamist selleks, et
taotleda tema isalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist.
Tallinna Linnakohus lõpetas 21. augusti 1995. a. määrusega tsiviilasja menetluse TsKS § 218 p. 1
alusel, kuna avaldus ei kuulu kohtu pädevusse. Kohus põhjendas määrust sellega, et TsKS § 255 lg. 1
kohaselt tuvastab kohus fakte, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine
või lõppemine. A. Aitsam ei ole esitanud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avaldust.
Kohtu pädevusse ei kuulu erimenetluses juriidilise fakti tuvastamise korras vaidluste lahendamine
omandiõiguse üle. Omandiõiguse kaitset reguleerib asjaõigus ning omandiõiguslikud vaidlused
lahendatakse hagimenetluse korras.
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis 26. aprilli 1996. a. määruses, et linnakohtu määrus
on põhjendatud, seaduslik ja piisavalt motiveeritud ning erikaebuse väited ei anna alust selle
tühistamiseks.
A. Aitsam peab erikaebuses ringkonnakohtu määrust ebaõigeks ja palub selle tühistada järgmistel
põhjustel: 1) Kohus jättis arvestamata Pipra-Vanatoa talu omandiõiguse ülemineku igamise tõttu Jaan
Aitsamilt Madis Aitsamile. See muutis automaatselt avaldaja ema Liidia Aitsami õigustatud
subjektiks oma mehele Madis Aitsamile kuuluva maa suhtes. Liidia Aitsam esitas õigeaegselt Rapla
Maavalitsusele avalduse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks, kuid suri 14. veebruaril
1993. a. A. Aitsam esitas õigeaegselt pärandi vastuvõtmise avalduse, et saada Pipra-Vanatoa maade
omanikuks pärimisõiguse alusel; 2) Avaldajal ei ole teist võimalust kui erimenetluses juriidilise fakti
tuvastamise korras tõendada varalise õiguse üleminekut Jaan Aitsamilt Madis Aitsamile. Tallinna
Ringkonnakohus aga jättis tema põhjenduste ahela (igamine, õigustatud subjekt, pärimisõigus)
tähelepanuta. Tallinna Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsKS §-de 292 lg. 1 p. 1 ning on jätnud
tähelepanuta TsKS §-de 255 lg. 1 ja 256 nõuded.
Vastuses erikaebusele ei pea Rapla Maavalitsus kaebust põhjendatuks. Pipra-Vanatoa talu
tagastamiseks on avalduse esitanud L. Aitsam, kes on Pipra-Vanatoa omaniku Jaan Aitsami venna
Madis Aitsami abikaasa. Maareformi seaduse § 5 lg. 1 p. 2 alusel ei ole õdede-vendade abikaasad
arvatud võimalike õigustatud subjektide hulka.
Kolleegium leidis, et kaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks.
Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, mille kohaselt ei kuulu kohtu pädevusse
erimenetluses juriidilise fakti tuvastamise korras omandiõiguse tuvastamine. Asjaõigusseaduse § 68
lg. 1 kohaselt tähendab omandiõigus isiku täielikku õiguslikku võimu asja üle, mille kohaselt
omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste
rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandiõiguse mõistest lähtudes ei saa
omandiõigust käsitleda juriidilise fakti tähenduses. Omandiõigus kui tsiviilõigus võib tekkida teatud
juriidiliste faktide, milleks TsSÜS § 58 kohaselt on seaduses sätestatud sündmused, tehingud ja muud
õigustoimingud, tagajärjel. Sel põhjusel on Tallinna Linnakohus õigesti tsiviilasja menetluse
lõpetanud TsKS § 218 p. 1 alusel.
Kohus leidis, et asja ei ole võimalik lahendada erimenetluses juriidilise fakti tuvastamise korras.
Seepärast ei pidanud kohus analüüsima avaldaja põhjendusi, mis puudutavad asja sisu ja avaldaja kui
oma 14. veebruaril 1993. a. surnud ema pärija õigusi.
Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium
m ä ä r a s:
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. aprilli 1996. a. määrus muutmata ja
erikaebus rahuldamata.
Eesistuja J. Odar
Liikmed L. Laarmaa, J. Luik