Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-92-96 ECLI:EE:RK:1996:3.2.1.92.96.292 AI generated

3-2-1-92-96 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-92-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi Ain Aitsami erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. aprilli 1996. a.

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-92-96 · Riigikohus: Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi Ain Aitsami erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. aprilli 1996. a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-92-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 18. septembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 9. septembril 1996. a.

Ain Aitsami erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. aprilli 1996. a.

määruse Ain Aitsami avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.

Ain Aitsam pöördus 11. mail 1995. a. Tallinna Linnakohtusse avaldusega, milles palus tuvastada

juriidilise fakti, et tema isa Madis Aitsam valdas heauskselt üle kümne aasta Valise vallas Läänemaal

Pipra-Vanatoa talu, saades sellega taluomanikuks. Avalduse põhjenduseks tugineb A. Aitsam BES-i

§-dele 820, 855 ja 862. Avalduse kohaselt vajab avaldaja juriidilise fakti tuvastamist selleks, et

taotleda tema isalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist.

Tallinna Linnakohus lõpetas 21. augusti 1995. a. määrusega tsiviilasja menetluse TsKS § 218 p. 1

alusel, kuna avaldus ei kuulu kohtu pädevusse. Kohus põhjendas määrust sellega, et TsKS § 255 lg. 1

kohaselt tuvastab kohus fakte, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine

või lõppemine. A. Aitsam ei ole esitanud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avaldust.

Kohtu pädevusse ei kuulu erimenetluses juriidilise fakti tuvastamise korras vaidluste lahendamine

omandiõiguse üle. Omandiõiguse kaitset reguleerib asjaõigus ning omandiõiguslikud vaidlused

lahendatakse hagimenetluse korras.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis 26. aprilli 1996. a. määruses, et linnakohtu määrus

on põhjendatud, seaduslik ja piisavalt motiveeritud ning erikaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks.

A. Aitsam peab erikaebuses ringkonnakohtu määrust ebaõigeks ja palub selle tühistada järgmistel

põhjustel: 1) Kohus jättis arvestamata Pipra-Vanatoa talu omandiõiguse ülemineku igamise tõttu Jaan

Aitsamilt Madis Aitsamile. See muutis automaatselt avaldaja ema Liidia Aitsami õigustatud

subjektiks oma mehele Madis Aitsamile kuuluva maa suhtes. Liidia Aitsam esitas õigeaegselt Rapla

Maavalitsusele avalduse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks, kuid suri 14. veebruaril

1993. a. A. Aitsam esitas õigeaegselt pärandi vastuvõtmise avalduse, et saada Pipra-Vanatoa maade

omanikuks pärimisõiguse alusel; 2) Avaldajal ei ole teist võimalust kui erimenetluses juriidilise fakti

tuvastamise korras tõendada varalise õiguse üleminekut Jaan Aitsamilt Madis Aitsamile. Tallinna

Ringkonnakohus aga jättis tema põhjenduste ahela (igamine, õigustatud subjekt, pärimisõigus)

tähelepanuta. Tallinna Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsKS §-de 292 lg. 1 p. 1 ning on jätnud

tähelepanuta TsKS §-de 255 lg. 1 ja 256 nõuded.

Vastuses erikaebusele ei pea Rapla Maavalitsus kaebust põhjendatuks. Pipra-Vanatoa talu

tagastamiseks on avalduse esitanud L. Aitsam, kes on Pipra-Vanatoa omaniku Jaan Aitsami venna

Madis Aitsami abikaasa. Maareformi seaduse § 5 lg. 1 p. 2 alusel ei ole õdede-vendade abikaasad

arvatud võimalike õigustatud subjektide hulka.

Kolleegium leidis, et kaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, mille kohaselt ei kuulu kohtu pädevusse

erimenetluses juriidilise fakti tuvastamise korras omandiõiguse tuvastamine. Asjaõigusseaduse § 68

lg. 1 kohaselt tähendab omandiõigus isiku täielikku õiguslikku võimu asja üle, mille kohaselt

omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste

rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandiõiguse mõistest lähtudes ei saa

omandiõigust käsitleda juriidilise fakti tähenduses. Omandiõigus kui tsiviilõigus võib tekkida teatud

juriidiliste faktide, milleks TsSÜS § 58 kohaselt on seaduses sätestatud sündmused, tehingud ja muud

õigustoimingud, tagajärjel. Sel põhjusel on Tallinna Linnakohus õigesti tsiviilasja menetluse

lõpetanud TsKS § 218 p. 1 alusel.

Kohus leidis, et asja ei ole võimalik lahendada erimenetluses juriidilise fakti tuvastamise korras.

Seepärast ei pidanud kohus analüüsima avaldaja põhjendusi, mis puudutavad asja sisu ja avaldaja kui

oma 14. veebruaril 1993. a. surnud ema pärija õigusi.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. aprilli 1996. a. määrus muutmata ja

erikaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik