3-2-3-20-96 · Riigikohus

3-2-3-20-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 12. septembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 2. septembril 1996. a.

Eesti Riigi Perekonnaseisuameti kohtuvigade parandamise avalduse alusel Viljandi Maakohtu

27. märtsi 1996. a. otsuse Kristi Martini hagis Väino Herraneni vastu vanema kande

vaidlusatamiseks ja selle osaliseks tühistamiseks ning põlvnemise tuvastamiseks.

Kristi Martin (sünd. Põldma) sündis 29. juulil 1969. a. Viljandis. Lapse sünni registreerimiseks esitas

avalduse Ants Põldma (sünd. 21.märts 1939. a.), kes on lapse isana kantud sünniakti nr. 145 28.

augustil 1969. a. Ants Põldma sai surma 26. mail 1970. a. Kristi Martini ema Maimu Raidur muutis

oma perekonnanime 11. oktoobril 1973. a. ning sai perekonnanimeks " Põldma ". 10. aprillil 1976. a.

abiellus Maimu Põldma Väino Herraneniga, kes lahkus elama Soome Vabariiki 19. juulil 1994. a.

30. märtsil 1995. a. esitatud hagis palus Kristi Martin tuvastada, et ta ei põlvne Ants Põldmast ning

tunnistada sünniakti kanne isa kohta ebaõigeks. Ühtlasi palus ta tuvastada, et tema isa on Väino

Herranen (sünd. 3. aprillil 1932. a. Leningradi oblastis Gatsina rajoonis, soomlane, elukoht Soome

Vabariik Jyväskylä). Hagi esitati perekonnaseaduse §-de 44 lg. 1 ja 2 p. 3 ja 42 lg. 1 ja 2 alusel. 25.

märtsil 1996. a. täiendas hageja hagi ja palus sünniakti ka osaliselt tühistada, jättes sellest välja isa

kohta tehtud kande PkS § 111 lg. 1 alusel.

Hageja põhjendas nõudeid sellega, et ta sai 7. märtsil 1995. a. Väino Herranenilt kirja, milles viimane

teatas, et ta on hageja tegelik isa. Väino Herranen on hagejat kasvatanud ja üleval pidanud ja hageja

on kogu aeg Väino Herraneni oma isaks pidanud. Hageja ema Maimu Põldma oli enne lapse sündi

suhelnud nii Ants Põldma kui ka Väino Herraneniga, kellest oli rase. Kuna lapse sündides elas hageja

ema koos Ants Põldmaga, siis kanti hageja isana sünniakti Ants Põldma. Pärast Ants Põldma surma

abiellus hageja ema 1976. a. Väino Herraneniga.

Viljandi Maakohtu 27. märtsi 1996. a. otsusega hagi rahuldati. Kohus tühistas sünniaktis isa Ants

Põldma kohta tehtud kande ja tuvastas Kristi Martini põlvnemise Väino Herranenist. Otsuse

põhjenduste kohaselt on hageja seletustega tõendatud, et ta on kogu aeg olnud teadlik, et kostja on

tema isa ja keskkoolis õppides sai ta teada, et isana on sünniakti kantud Ants Põldma, kellega hageja

ema oli hageja sündimise ajal koos elanud. Hageja, hageja ema, kostja ja tunnistajate seletustega ning

koolist ja kolhoosist antud õienditega on tõendatud, et Väino Herranen kasvatas ja koolitas Kristi

Martinit ning on tunnistanud teda oma tütreks.

13. mail 1996. a. esitas Eesti Riigi Perekonnaseisuamet kohtuvigade parandamiseks avalduse, milles

palutakse maakohtu otsus tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Maakohtu otsus

on vastuolus PkS §-ga 44, milles sätestatakse vanema kande vaidlustamine, kuid vanemana sünniakti

kantud isa Ants Põldma suri 26. mail 1970. a.

Kolleegium leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu.

PkS § 44 lg. 1 ja lg. 2 p. 3 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud

kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanemate kohta tehtud kannetvõib

kohtus vaidlustada täisealiseks saanud laps. PkS § 42 lg. 1 ja 2 kohaselt, kui lapse põlvnemine ei ole

tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks

saanud lapse nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse

isaks pidada.

Maakohus tuvastas, et Kristi Martin põlvneb Väino Herranenist ning tühistas sel põhjusel sünniaktis

isa Ants Põldma kohta tehtud kande, juhindudes eeltoodud perekonnaseaduse sätetest. Kohus jättis

tähelepanuta, et Kristi Martini põlvnemine Ants Põldmast on tuvastatud 28. augustil 1969. a. tehtud

kandega vanemate kohta lapse sünniaktis. Teisest mehest põlvnemise tuvastamine enne sünniakti

tehtud kande ebaõigeks tunnistamist ja tühistamist ei ole seaduslik. Kui sünniakti on isa juba

märgitud ja lapse põlvnemine sellega tuvastatud, siis tuleb asjast huvitatud isikul kõigepealt see

kanne vaidlustada ja alles pärast kohtuotsuse jõustumist saab lahendada teisest mehest põlvnemise

tuvastamise hagi. Sünniaktis isa kande vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide

üheaegne läbivaatamine ei ole lubatud.

Asja uuel arutamisel peab kohus silmas pidama, et kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema

kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast (PkS § 44 lg. 1).

Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viljandi Maakohtu 27. märtsi 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samasse kohtusse.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik