3-2-1-90-96 · Riigikohus

3-2-1-90-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 11. septembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 2. septembril 1996. a.

Hilja Reinausi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. märtsi

1996. a. otsuse Hilja Reinausi hagis AS-i F&K Trading Co vastu töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvise saamiseks.

Hilja Reinaus töötas AS-is F&K Trading Co töölepingu alusel alates 2. oktoobrist 1994. a.

osakonnajuhatajana kaupluses "Hommiku". Temaga sõlmitud tööleping lõpetati 27. septembrist 1995.

a. TLS § 86 p. 7 alusel.

Esialgses hagis Pärnu Linnakohtule palus hageja tunnistada temaga sõlmitud tööleping lõpetatuks

TLS § 82 lg. 1 alusel seoses tööandja poolse töölepingu tingimuste rikkumisega, lugeda töölepingu

lõpetamise päevaks 2. oktoober 1995. a. ja mõista kostjalt välja tema kahe kuu keskmine palk.

Hagiavalduse kohaselt viidi hageja 16. septembril 1995. a. kaupluse juhataja korraldusel

madalamapalgalisele müügikorraldaja ametikohale põhjendusel, et hageja oli toonud kauplusse

müügiks oma aiasaadusi.

Täiendavas hagiavalduses palus hageja tunnistada temaga töölepingu lõpetamine 27. septembrist

1995. a. TLS § 86 p. 7 alusel, töötaja suhtes usalduse kaotusel, ebaseaduslikuks, sest kostja rikkus

töölepingu lõpetamisel TLS § 106 sätestatud distsiplinaarkaristuste määramise korda. Hagiavalduse

kohaselt ei ole kostja kehtestanud korda, et oma isiklikke aiasaadusi ei tohi kaupluses müüa ning neid

ise kaaluda. Seetõttu leiab hageja, et ta ei ole toime pannud süütegusid. Vastavalt hagiavaldusele sai

hageja töölepingu lõpetamisest eelnimetatud alusel teada 30. septembril 1995. a., mil talle anti ühtlasi

kätte tööraamat ja lõpparve ning sama kuupäeva peab hageja ka oma viimaseks tööpäevaks. Tööle

ennistamist hageja ei soovinud ja palus TLS § 117 lg. 2 järgi mõista välja hüvitis tema kuue kuu

keskmise palga suuruses summas. Linnakohtu istungil palus hageja veel välja mõista 30. septembril

1995. a. töötamise eest tema keskmise päevapalga 285 krooni suuruses summas.

Pärnu Linnakohtu 17. novembri 1995. a. otsusega hagi rahuldati. H. Reinausiga töölepingu

lõpetamine TLS § 86 p. 7 alusel tunnistati ebaseaduslikuks. Töölepingu lõpetamise kuupäevaks loeti

30. september 1995. a. Kostjalt AS F&K Trading Co mõisteti välja hüvitis hageja kuue kuu keskmise

palga suuruses summas 17 100 krooni ning 30. septembri 1995. a. töötasu 285 krooni.

Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 1996. a. otsusega muudeti linnakohtu otsust hüvituse

väljamõistmise osas. AS-lt F&K Trading Co mõisteti H. Reinausi kasuks välja tema ühe kuu palk

2850 krooni.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on linnakohus õigesti leidnud, et töölepingu lõpetamisel

TLS § 86 p. 7 alusel töötaja süütegude tõttu ei järginud kostja distsiplinaarkaristuste määramiseks

seadusega kehtestatud korda. Dokument, millega distsiplinaarkaristus vormistati, AS-i F&K Trading

Co juhatuse 28. septembri 1995. a. otsus nr. 7, ei vasta töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11

nõuetele. Nimetatud otsusega on antud tööandja üldhinnang töötajale, kuid Pärnu Linnakohtu toimiku

materjalide kohaselt pole seda dokumenti töötajale allkirja vastu teatavaks tehtud. H. Reinausiga

sõlmitud töölepingus on märgitud töölepingu lõpetamise kuupäevaks 27. september 1995. a.

Linnakohus on õigesti tuvastanud, et H. Reinausi tööloleku viimaseks päevaks oli 30. september

1995. a. ning seetõttu oli tal õigus töötasule selle tööpäeva eest.

Ringkonnakohus leidis, et tunnistaja L. Pulga ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda.

Linnakohus selle tõendi tagasilükkamist otsuses ei põhjenda, eirates sellega TsKS § 232 lg. 4

nõudeid. Tunnistaja L. Pulga ütlustele vastavalt tingis hagejapoolne hinnakujundus kõrvitsa müügil

tema kui ostja usaldamatuse kostja suhtes. Ringkonnakohus leidis, et hagejal on TLS § 117 lg. 2 järgi

õigus hüvitisele tema ühe kuu keskmise palga ulatuses.

Kassatsioonkaebuses palus H. Reinaus ringkonnakohtu otsuse hüvitise osas muuta ja välja mõista

AS-lt F&K Trading Co hüvitus 17 100 krooni. Kassaatori väitel ei ole apellatsioonikohtu otsuses

vastavalt TsKS §-le 232 lg. 4 märgitud asjaolusid ja tõendeid, millistele tuginedes ei ole õige

linnakohtu otsusega TLS §-s 117 lg. 2 ettenähtud maksimaalse hüvitise väljamõistmine.

Vastustaja AS F&K Trading Co leiadis, et ringkonnakohtu otsus on õige ning palub jätta selle

muutmata.

Kolleegium leidis, et kaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse muutmiseks.

Alusetu on kassaatori väide, et apellatsioonikohus muutis hüvitise suurust põhjendusi esitamata,

rikkudes TsKS § 232 lg. 4 nõudeid. Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel on tööandja TLS §-st 117

lg. 2 tulenevalt kohustatud maksma töötajale, kes ei soovi tööle ennistamist, hüvitist kuni töötaja

kuue kuu keskmise palga ulatuses. Vaidluse korral hüvitise suuruse üle on kohtul õigus hüvitise

suurus TLS § 117 lg. 2 piires kindlaks määrata. Järelduse tegemisel, et hagejal on õigus hüvitisele

tema ühe kuu keskmise palga ulatuses, on apellatsioonikohus otsusest nähtuvalt arvesse võtnud kõiki

hagejaga töölepingu lõpetamise asjaolusid kogumis, sealhulgas ka tunnistaja L. Pulga ütlusi, millise

tõendi linnakohus põhjendusi esitamata tagasi lükkas.

Kassaatori väited apellatsioonikohtu poolt tõendite ebaõige hindamise kohta, jätab kolleegium

tähelepanuta, kuna tulenevalt TsKS §-st 336 lg. 1 kontrollib kassatsioonikohus kassatsioonkaebuse

alusel, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning

järginud protsessiõiguse norme. Protsessiõiguse norme tõendite hindamisel rikutud ei ole.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. märtsi 1996. a. otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, J. Luik