3-1-1-91-96 · Riigikohus

3-1-1-91-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. septembril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisu: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. T. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kohtla-Järve Linnakohtu 15. aprilli 1996. a otsusega tunnistati A. T. süüdi KrK § 204 lg 1 järgi, karistati

üheaastase vabadusekaotusega ja vabastati KrK § 47 alusel üheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse

kandmisest.

A. T. tunnistati süüdi selles, et ta 1. augustil 1994. a kella 8.45 paiku, juhtides registrimärgiga xxx XXX

autobussi "Ikarus-260", sõitis ettevaatamatult X linnas X tn N maja juures läbi 12-20 meetri pikkusel

teelõigul nähtavust takistanud aurupilve, pööras vastassuunavööndisse ja sõitis otsa seal seisva veoauto

"Kras" juhile V. V., põhjustades talle raske kehavigastuse.

Kohtla-Järve Linnakohtu 15. aprilli 1996. a otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja vandeadvokaat Eduard

Bulatšik apellatsioonkaebuse, milles taotles linnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule

uueks arutamiseks saatmist. Apellant leidis, et pole tõendatud põhjuslik seos kohtualuse käitumise ning

saabunud tagajärje vahel.

Ringkonnakohtu istungil väljus apellant apellatsioonkaebuse piiridest ning taotles A. T. õigeksmõistmist

kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 1996. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu

15. aprilli 1996. a otsus ja kriminaalasi saadeti linnakohtule uueks arutamiseks.

Kriminaalkolleegium luges linnakohtu otsust ebaseaduslikuks seetõttu, et A. T. kohtu alla andes on rikutud

KrMK § 189 p 2 sätteid - st on jäetud lahendamata küsimus sellest, kas kõik isikud, keda oli alust

kriminaalvastutusele võtta, on vastutusele võetud.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 1996. a otsuse peale esitas Riigikohtule

kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör Sergei Gaponenko. Protestis märgitakse, et aurupilve

olemasolu teel ei ole toimunuga seoses ja aurupilve tekitamisega seotud isikuid ei saa süüdistada

liikluseeskirja nõuete rikkumises. Prokurör taotleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni

1996. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist apellatsiooni korras uueks arutamiseks Viru

Ringkonnakohtule. Samas leiab prokurör, et Kohtla-Järve Linnakohtu 15. aprilli 1996. a otsus on seaduslik.

Vastuväites kassatsioonprotestile märgib A. T., et käsitletav ringkonnakohtu otsus on põhjendatud, sest välja

ei ole selgitatud kõiki isikuid, keda tuleks kriminaalvastutusele võtta.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esitatud seletuses toetas prokurör kassatsioonprotestis sisalduvat

taotlust ning osundas täiendavalt sellele, et ringkonnakohtu otsuse tegemisel ei ole järgitud AKKS §-s 33 ja

§ 39 lg-s 3 sätestatut.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse,

l e i d i s :

Riigikohtu 20. detsembrist 1994. a otsuses T. J.-i süüdistusasjas, samuti 11. aprilli 1995. a otsuses T. P.

süüdistusasjas on rõhutatud, et kooskõlas AKKS § 39 lg-ga 4 ei ole apellatsioonikohtul õigust tunnistada

oluliseks sellist tuvastatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumist, mis ei sisaldu AKKS § 39 lg-s 3.

Veelgi enam: vastavalt AKKS §-s 33 sätestatule on ringkonnakohus seega õigustatud saatma kriminaalasja

esimese astme kohtule uueks arutamiseks vaid siis, kui ta tuvastab ühe AKKS § 39 lg-s 3 loetletud

menetlusseaduse rikkumistest ja põhjendab, et kõnealune rikkumine välistas esimese astme kohtu

lahendi seaduslikkuse.

Seega on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 1996. a otsus käsitletava kriminaalasja

Kohtla-Järve Linnakohtule uueks arutamiseks saatmise kohta ebaseaduslik ja põhjendamatu juba seetõttu, et

KrMK § 189 lg-s 2 sätestatud nõude väidetav rikkumine ei kuulu AKKS § 39 lg-s 3 loetletud

kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumiste hulka.

Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et Kohtla-Järve Linnakohus ei ole A. T. kohtu alla

andmisel rikkunud KrMK § 189 p-s 2 sätestatud nõuet. Nimelt tuleb selle nõude täitmisel silmas pidada ka

KrMK § 194 lg 1 p-s 2 sätestatut: samas asjas veel teiste isikute kriminaalvastutusele võtmise küsimus

saab kohtu alla andmisel aktualiseeruda vaid tingimusel, et kriminaalasja pole võimalik arutada

nende isikute kriminaalvastutusele võtmiseta.

Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerib Kohtla-Järve Linnakohtu seisukohta, et kriminaalasja A. T.

süüdistuses oli võimalik arutada iseseisvalt ja et liiklustakistust põhjustanud isikute kriminaalvastutusele

võtmine ei mõjustaks A. T. kriminaalvastutust.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 1996. a otsus, millega kriminaalasi A.

T. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi saadeti Kohtla-Järve Linnakohtule uueks arutamiseks.

2. Saata kriminaalasi A. T. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi Viru Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

3. Kassatsioonprotest rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 10. septembril 1996. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe